< Genèse 14 >
1 Or, il arriva que pendant les règnes d'Amarphal, roi de Sennaar, et d'Arioch, roi d'Ellasar, Chodollogomor, roi d'Élam, et Thargal, roi des nations.
I KA manawa ia Amerapela ke alii o Sinara, o Arioka ke alii o Elasara, o Kedorelaomera ke alii o Elama, a o Tidala ke alii o Goima;
2 Firent la guerre contre Balla, roi de Sodome, et Barsa, roi de Gomorrhe, et Sennaar, roi d'Adama, et Symobor, roi de Séboïm, et le roi de Balac (aujourd'hui Ségor).
Kaua mai la lakou me Bera ke alii o Sodoma, me Biresa ke alii o Gomora, me Sinaba ke alii o Adema, me Semebara ke alii o Zeboima, a me ke alii o Bela, oia hoi o Zoara.
3 Tous ces derniers se confédérèrent dans le vallon Salé (aujourd'hui mer des Sels).
I hoakoakoaia keia poe a pau ma ke awawa o Sidima, kahi ia o ka moana paakai.
4 Pendant douze ans ils avaient servi Chodollogomor; mais dans la treizième année ils se révoltèrent.
Hookauwa aku la lakou na Kedorelaomera i na makahiki he umikumamalua; a i ka umikumamakolu o ka makahiki, kipi ae la lakou.
5 Et, en la quatorzième année, Chodollogomor arriva avec les rois ses alliés; ils vainquirent les géants d'Asvaroth et de Carnaï, ainsi que les nations puissantes leurs alliées, et les Omméens de la ville de Savé,
A i ka makahiki umikumamaha, hele mai la o Kedorelaomera, a me ia pu ua mau alii la, a hahau mai la i ka Repaima ma Aseterota Kanaima, me ka Zuzima ma Hama, a me ka Emima ma Sehave ma Kiriataima.
6 Et les Horrhéens qui habitent les montagnes de Séir, jusqu'au térébinthe de Phara, dans le désert.
A me ka Hora ma ko lakou mauna Seira, a hiki Elepazana ma ka waoakua.
7 Puis, s'étant retournés, ils vinrent vers la fontaine du jugement, aujourd'hui Cadès, et ils vainquirent tous les chefs d'Amalec ainsi que les Amorrhéens qui habitent Asason-Thamar.
A hoi mai la lakou, a hiki mai la i Enemisepata, oia o Kadesa, a hahau aku ia i ko ka aina a pau o ka Amaleki, a me ka Amori i noho la ma Hazezona-tamara.
8 Mais le roi de Sodome sortit, et avec lui le roi de Gomorrhe, le roi d'Adama, le roi de Séboïm, le roi de Balac, aujourd'hui Ségor, et ils se rangèrent en bataille dans le vallon Salé.
Hele aku la ke alii o Sodoma me ke alii o Gomora, me ke alii o Adema, a me ke alii o Zeboima, a me ke alii o Bela, oia hoi o Zoara; a kaua aku la lakou me kela poe ma ke awawa o Sidima;
9 Contre Chodollogomor, roi d'Élam, Thargal, roi des nations, Amarphal, roi de Sennaar, et Arioch, roi d'Ellabar; cinq rois contre quatre.
Me Kedorelaomera ke alii o Elama, a me Tidala ke alii o Goima, a me Amerapela ke alii o Sinara, a me Arioka ke alii o Elasara; o na'lii eha me na'lii elima.
10 Or, le vallon Salé n'était que puits de bitume; bientôt le roi de Sodome s'enfuit avec le roi de Gomorrhe; ils furent vaincus, et ceux qui survécurent s'enfuirent dans les montagnes.
He nui na lua bitumena ma ke awawa o Sidima; hee aku la na alii o Sodoma a me Gomora, a haule iho la ilaila; a holo aku la ka poe i koe ma ka mauna.
11 Les vainqueurs prirent tous les chevaux de ceux de Sodome, tous leurs vivres; et ils partirent.
Lawe pio aku la lakou i ka waiwai a pau o Sodoma a o Gomora, a me ka lakou ai a pau, a hele aku la.
12 Ils prirent aussi, avec tout son avoir, Lot, fils du frère d'Abram, car il habitait Sodome; et ils s'éloignèrent.
Lawe aku la hoi lakou ia Lota, i noho ai ma Sodoma, o ke keiki a ko Aberama kaikuaana, a me kana waiwai, a hoi aku la.
13 Or, l'un de ceux qui s'étaient sauvés, survenant, apprit ces choses à Abram, le passager sur cette terre, qui demeurait auprès du chêne de l'Amorrhéen Membré, frère d'Eschol, et frère d'Onan, tous alliés d'Abram.
Hele mai la kekahi o ka poe i pakele, a hai mai la ia Aberama ka Hebera; no ka mea, i noho ai oia ma na laau oka no Mamere ka Amori, ka hoahanau o Esekola, a o Anera: a ua hoolauna pu lakou nei me Aberama.
14 Celui-ci, ayant appris que son neveu Lot était captif, compta ses serviteurs au nombre de trois cent dix-huit, et il poursuivit les ravisseurs jusqu'à Dan.
Lohe ae la o Aberama, ua lawe pio ia kona hoahanau, alakai aku la ia i kona poe kanaka i hoomakaukauia ka poe i hanau ma kona hale iho, akolu haneri a me kumamawalu, a alualu aku la ia lakou a hiki i Dana.
15 La nuit venue, il tomba sur eux, avec ses serviteurs, les battit, et les chassa jusqu'à Hoba, qui est à la gauche de Damas.
Mahele iho la oia i kona poe e ku e ia lakou, oia a me kana poe kauwa i ka po, poipo aku la ia lakou, a alualu aku la ia lakou a hiki i Hoba, aia ma ka lima hema o Damaseko.
16 Il ramena tous les chevaux de Sodome, Lot son neveu, tous ses serviteurs, les femmes, et le peuple.
Hoihoi mai la ia i ka waiwai a pau, a lawe mai la hoi oia i kona hoahanau ia Lota, a me kona waiwai, me na wahine hoi, a me na kanaka.
17 Le roi de Sodome sortit alors à sa rencontre, après avoir échappé au carnage fait par Chodollogomor et les rois ses alliés, dans la vallée de Saby (c'était le champ de bataille des rois).
Hele aku ke alii o Sodoma iwaho e halawai me Aberama, mahope o kona hoi hou ana mai mai ka luku ana ia Kedorelaomera a me na alii me ia, ma ke awawa o Save, oia ke awawa o ke alii.
18 Et Melchisédech, roi de Salem (Jérusalem), offrit des pains et du vin; car il était prêtre du Dieu Très-Haut.
A o Melekizedeka ke alii o Salema, lawe mai la ia i ka berena a me ka waina: oia ke kahuna o ke Akua kiekie loa.
19 Il bénit Abram, en disant: Béni soit Abram du Dieu Très-Haut qui a créé le ciel et la terre.
Hoomaikai mai la oia ia ia, i mai la, E pomaikai no o Aberama i ke Akua kiekie loa, nona ka lani a me ka honua.
20 Béni soit le Dieu Très -Haut qui t'a soumis tes ennemis. Et Abram lui donna la dîme de toutes choses.
E hoomaikaiia hoi ke Akua kiekie loa, nana i hoolilo mai kou poe enemi iloko o kou lima. A haawi aku la ia nana i ka hapaumi o na mea a pau.
21 Le roi de Sodome dit à Abram: Donne-moi les hommes, et prends pour toi les chevaux.
I mai la ke alii o Sodoma ia Aberama, o ke kanaka ko'u, a e lawe oe i ka waiwai nou.
22 Abram dit au roi de Sodome: J'étendrai la main vers le Seigneur Dieu, le Très-Haut qui a créé le ciel et la terre,
I aku la o Aberama i ke alii o Sodoma, Ua hapai aku no au i ko'u lima ia Iehova, i ke Akua kiekie loa, i ka mea nona ka lani a me ka honua,
23 Pour attester que je ne veux pour moi rien de ce qui t'appartient, depuis la corde jusqu'à la courroie de la sandale, de peur que tu ne puisses dire: J'ai enrichi Abram.
Aole au e lawe no'u i kekahi maawe, aole hoi kekahi mea iki o kau, o olelo ae oe, Ua waiwai o Aberama ia'u:
24 J'excepte ce que les jeunes gens ont mangé, et la part de mes alliés Eschol, Onan et Membré, qui prendront ce qui leur revient.
O ka mea wale no a ka poe kanaka opiopio i ai ai, a me ka puu waiwai pio a ka poe kanaka i hele pu ai me an, o Anera, o Esekola, a o Mamere; e lawe lakou i ko lakou puu.