< Ézéchiel 27 >

1 Et la parole du Seigneur me vint, disant:
I puta mai ano te kupu a Ihowa ki ahau, i mea,
2 Et toi, fils de l'homme, chante sur Tyr une lamentation.
Kia anga atu akuanei tau tangi, e te tama a te tangata, ki a Taira;
3 Et dis à cette Tyr, qui réside à l'entrée de la mer, dis à ce marché des peuples venant d'une multitude d'îles: Ainsi parle le Seigneur à Tyr: Tu as dit: C'est de moi-même que je tiens ma beauté.
Mea atu hoki ki a Taira, E koe e noho nei i te tapokoranga mai o te moana, ko koe nei te kaihokohoko o nga iwi ki nga motu maha, Ko te kupu tenei a te Ariki, a Ihowa; E Taira, kua mea na koe, Ko ahau te mea ataahua rawa.
4 Au cœur de la mer, tes fils t'ont revêtue de beauté pour te consacrer à Baal.
Kei waenga moana ou rohe, oti rawa koe te whakaataahua e ou kaihanga.
5 Le cèdre de Sénir a servi à construire tes vaisseaux; tes planches ont été prises en des poutres de cyprès du Liban, et pour faire tes mâts on a employé des sapins.
No nga kauri o Heniri nga papa katoa i hanga ai ou kaipuke; i tikina ano he hita i Repanona hei hanga rewa mau.
6 On a fait tes rames de bois de Basan; on a fait en ivoire tes choses saintes, et tes chambres ombragées d'arbres en bois des Iles de Cétim.
No nga oki o Pahana nga hoe i hanga mau, ou taumanu he mea hanga ki te rei, he mea kua oti te whakanoho ki te ake o nga motu o Kitimi.
7 Le fin lin d'Égypte avec des broderies a formé ta couche; il en a été l'ornement; tu as été vêtue d'hyacinthe et de la pourpre des îles d'Élisa; c'était là ton manteau.
He rinena pai, he mea whakairo no Ihipa te mea i wherahia e koe hei komaru mou, hei kara mau; ko te hipoki mou, he puru, he papura no nga motu o Eriha.
8 Et tes princes, ceux qui habitent Sidon, et ceux d'Arad, te servaient de rameurs; et tes sages, ô Tyr, ceux qui résidaient en toi, étaient là tes pilotes.
Ko au kaihoe ko nga tangata o Hairona, o Arawara; ko au kaiurungi ko nga tangata whakaaro nui i roto i a koe, e Taira.
9 Les anciens de Biblos et leurs sages, ceux qui étaient en toi, ceux-là fortifiaient ton conseil. Et tous les navires de la mer, et tous leurs rameurs trafiquaient pour toi, jusqu'aux confins de l'Occident.
I roto nga kaumatua o Kepara i a koe, me nga tangata whakaaro nui o reira hei kaimono mau: i a koe nga kaipuke katoa o te moana, me o ratou kaiwhakatere, hei hoko i ou taonga.
10 Les Perses, les Lydiens, les Libyens étaient dans ton armée; tes hommes de guerre avaient suspendu chez toi leurs boucliers et leurs casques, pour servir à ta gloire.
I roto i tou ope ko Pahia, ko Ruru, ko Putu, he hoia nau: whakairihia ake ana e ratou te puapua me te potae i roto i a koe; he mea whakahonore koe na ratou.
11 Les fils d'Arad et ton armée étaient sur tes remparts; ils faisaient bonne garde sur tes tours; ils avaient suspendu leurs carquois autour de tes édifices; c'était l'achèvement de ta beauté.
I runga i ou taiepa nga tangata o Arawara me tou ope ano a tawhio noa, i roto i ou pourewa nga Kamarimi: whakairihia ana e ratou a ratou whakangungu rakau ki ou taiepa a tawhio noa: oti rawa koe te whakaataahua e ratou.
12 Les Carthaginois, par leur trafic, t'apportaient une grande part de tes richesses; ils remplissaient ton marché d'argent, d'or, de fer, d'étain et de plomb.
He kaihokohoko a Tarahihi ki a koe, he nui hoki no ou taonga katoa: ko ta ratou i tuku ai i au hokohokonga he hiriwa, he rino, he tine, he mata.
13 La Grèce tout entière et ses colons entraient chez toi avec des âmes d'hommes, et ils apportaient sur ton marché des vases d'airain.
Ko Iawana, ko Tupara, ko Meheke, he kaihokohoko ratou nau; ko ta ratou i tuku ai i ou kainga hoko, he tangata, he oko parahi.
14 Ils t'amenaient des chevaux de Thogarma et des cavaliers.
Ko nga tangata o te whare o Tokarama, ko ta ratou i tuku ai i au hokohokonga he hoiho, he hoiho no te whawhai, he muera.
15 Les fils des Rhodiens trafiquaient avec toi; ils multipliaient sur ton marché ce qui provenait des îles; ils t'apportaient des dents d'éléphants; et à ceux qui entraient chez toi, tu donnais des marchandises en échange:
He kaihokohoko nau nga tangata o Rerana; he maha nga motu i hokohokona ai nga taonga e koe: kawea mai ana e ratou hei whakawhiti ki a koe, he hoana rei, he eponi.
16 Des esclaves pris dans la multitude de ceux que tu avais à vendre, de l'huile de myrrhe et des broderies de Tharsis; Rhamoth et Chorchor approvisionnaient aussi ton marché.
He kaihokohoko nau a Hiria, i te nui hoki o nga mahi a ou ringa; ko ta ratou i tuku ai mo au taonga he emerara, he papura, he mea whakairo, he rinena pai, he kaoa, he rupi.
17 Juda et les fils d'Israël trafiquaient avec toi; ils te vendaient du blé, des parfums et de la cannelle; ils t'apportaient le meilleur miel, de l'huile et de la résine pour tes marchands.
Ko Hura, ko te whenua o Iharaira, ko ratou au kaihokohoko: ko ta ratou i tuku ai i ou kainga hoko he witi no Miniti, he panaka, he honi, he hinu, he pama.
18 Damas trafiquait avec toi; ils t'achetaient une part de la multitude de tes marchandises, du vin de Chelbon, des laines de Milet.
He kaihokohoko nau a Ramahiku, he nui no nga mahi a ou ringa, he nui no nga taonga katoa; ko ta ratou, he waina no Herepono, he huruhuru hipi ma.
19 Et ils apportaient du vin sur ton marché. D'Asel venaient chez tes marchands du fer travaillé et des roues.
I tuku taonga a Rana, a Iawana, he miro huruhuru, i roto i au hokohokonga: i au taonga hokohoko ko te rino kua oti te mahi, ko te kahia, ko te kakaho kakara.
20 Dédan trafiquait avec toi; elle t'amenait des bêtes de somme, choisies pour les chars.
Ko Rerana tau kaihokohoko i nga kakahu utu nui mo nga hariata.
21 L'Arabie et tous les princes de Cédar trafiquaient avec toi; ils venaient chez toi avec des chameaux, des agneaux et des béliers.
Ko Arapia, ko nga rangatira katoa o Kerara, i hokohokona o ratou taonga e koe, nga reme, nga hipi toa, nga koati: ko nga mea ena i hokohoko ai ratou ki a koe.
22 Les marchands de Saba et de Rhamma trafiquaient avec toi; ils apportaient à ton marché les épices les plus recherchées, des pierres précieuses et de l'or.
Ko nga kaihokohoko o Hepa, o Raama, he kaihokohoko ano ratou nau: ko ta ratou i tuku ai i au hokohokonga ko nga mea pai rawa o nga kinaki reka katoa, ko nga kohatu utu nui katoa, ko te koura.
23 Charrha et Chanaa trafiquaient avec toi; Assur et Charman trafiquaient avec toi.
Ko Harana, ko Kane, ko Erene, ko nga kaihokohoko o Hepa, ko Ahuru, ko Kirimara, he kaihokohoko nau.
24 Ils t'apportaient de l'hyacinthe et des ballots de marchandises précieuses, attachés avec des cordes, et des bois de cyprès
Ko ratou hei hoko i nga mea pai rawa ki a koe, i nga kakahu puru, i te mea whakairo, i nga pouaka kakahu pai, he mea paihere ki te aho, he hita, i roto i ou taonga hoko.
25 Pour en faire des navires. Ceux qui trafiquaient avec toi se mêlaient à la multitude de tes marchands, et tu étais remplie et pesamment chargée au cœur de la mer.
Ko nga kaipuke o Tarahihi nga waka harihari i ou taonga: a ka whakakiia koe, ka meinga kia nui rawa tou kororia i waenga moana.
26 Tes rameurs t'ont conduite dans les grandes eaux; et le souffle du midi t'a brisée au cœur de la mer.
I kawea koe e ou kaihoe ki nga wai maha; i pakarua koe e te hau marangai ki waenga moana.
27 Tes richesses, tes trésors, ceux de tes marchands; tes rameurs, tes pilotes, tes conseillers; ces hommes qui trafiquent avec toi, ces guerriers qui sont chez toi, toute la multitude rassemblée en toi, tomberont au cœur de la mer le jour de ta ruine.
Ko ou taonga, ko au hokohokonga, ko au whakawhitiwhitinga, ko au kaiwhakatere kaipuke, ko au kaiurungi, ko au kaimono, me nga kaiwhakawhitiwhiti i ou taonga, me au hoia katoa i roto i a koe, i roto ano i tou hui katoa i waenganui i a koe, ka tak a ratou ki waenga moana i te ra e hinga ai koe.
28 Au cri de ta voix, tes pilotes seront frappés d'épouvante.
Ka ngateri a waho o te pa i te ngangau, i te hamama o au kaiurungi.
29 Tous tes rameurs, tous tes matelots descendront des navires; tous les pilotes de la mer resteront sur le rivage.
Na, ko nga kaihapai hoe katoa, ko nga kaiwhakatere, ko nga kaiurungi katoa o te moana, ka mahuta mai i runga i o ratou kaipuke, ka tu ki te tuawhenua,
30 Et ils te plaindront à haute voix, et ils crieront amèrement, et ils mettront de la poussière sur leurs têtes, et ils se couvriront de cendre.
A ka meinga e ratou to ratou reo mou kia rangona, tiwerawera ana ta ratou tangi, ka opehia ano e ratou he puehu ki o ratou mahunga, ka takaoriori ki te pungarehu.
31 Et leurs fils feront sur toi une lamentation, une complainte sur Tyr, disant:
Moremore rawa ratou i te whakaaro ki a koe, he kakahu taratara te whitiki, mamae rawa te ngakau, tiwerawera te tangi e tangi ai ratou ki a koe.
32 Et leurs fils feront sur toi une lamentation, une complainte sur Tyr, disant:
I a ratou ano e tangi ana, ka maranga ta ratou tangi apakura mou, ka uhunga ratou ki a koe, ka mea, Ko tehea pa i rite ki Taira, ki tenei i whakawahangutia nei i waenga moana?
33 Quel profit as-tu retiré de la mer? Tu avais rempli de ton abondance toutes les nations; tu avais enrichi par ton trafic tous les rois de la terre.
I te putanga atu o ou taonga i nga moana, he maha nga iwi i makona i tau; i whai taonga nga kingi o te whenua i a koe, i te nui hoki o ou taonga, o ou rawa.
34 Maintenant tu es brisée dans la mer; tes trafiquants sont au fond de l'abîme, avec toute la multitude assemblée en toi.
I te wa i pakaru ai koe i nga moana, ki nga wahi hohonu o te moana, i taka ou rawa, me tou hui katoa i waenganui i a koe.
35 Tous tes rameurs sont tombés; tous les habitants des îles se sont affligés sur toi; leurs rois ont été saisis de stupeur, et leur visage s'est couvert de larme.
Ko nga tangata katoa o nga motu, ketekete ana ki a koe, nui atu te wehi o o ratou kingi, ko o ratou mata kohukihuki ana.
36 Les marchands des nations t'ont sifflée; tu es perdue, et tu ne seras plus dans les siècles.
Ka whakahi mai ki a koe nga kaihokohoko i roto i nga iwi; ka ai koe hei whakawehi; a kore tonu ake koe ake ake.

< Ézéchiel 27 >