< Esther 1 >
1 Il advint durant les jours d'Artaxerxès, qui régnait depuis l'Inde sur cent vingt-sept contrées:
Pea naʻe hoko ʻo pehē ʻi he ngaahi ʻaho ʻo ʻAhasivelo, (ko e ʻAhasivelo eni naʻe pule mei Initia ʻo aʻu ki ʻItiopea, ki he vahe fonua ʻe teau mā uofulu mā fitu: )
2 En ces jours-là, tandis qu'il trônait en la ville de Suse,
ʻI he ngaahi ʻaho ko ia, ʻi heʻene nofo ʻae tuʻi ko ʻAhasivelo, ki he nofoʻa fakatuʻi ʻo hono puleʻanga, ʻaia naʻe ʻi Susani ko e kolo fakaʻeiki.
3 La troisième année de son règne, il advint qu'il fit un festin à ses amis et au reste des nations, et aux hommes considérables des Perses et des Mèdes, et aux premiers des satrapes.
Naʻa ne fai ʻae kātoanga ki heʻene ngaahi houʻeiki kotoa pē mo ʻene kau tamaioʻeiki ʻi hono tolu taʻu ʻo ʻene pule: ko e mālohi ʻo Peasia mo Mitia, ko e ngaahi houʻeiki, mo kinautolu naʻe pule ki he ngaahi vahe fonua, naʻe ʻi hono ʻao:
4 Et ensuite, après leur avoir montré les richesses de son royaume, et la splendeur de ses joies et de ses trésors, pendant cent quatre-vingts jours,
Pea naʻa ne fakahā ai ʻi he ngaahi ʻaho lahi ʻae koloa ʻo hono puleʻanga fakamanavahē, mo e lahi ʻo ʻene ongoongolelei ʻaʻana, ʻio, ʻi he ʻaho ʻe teau ma valungofulu.
5 Lorsque les jours de ses noces furent remplis, il fit pendant six jours aux nations qui se trouvaient à Suse un festin dans le parvis du palais,
Pea ʻi he hili ʻae ngaahi ʻaho ko ia, naʻe fai ʻae kātoanga ʻe he tuʻi ki he kakai kotoa pē naʻe ʻi Susani ko e kolo fakaʻeiki, ki he lahi, mo e siʻi, ʻi he ngaahi ʻaho ʻe fitu, ʻi he lotoʻā ʻoe ngoue ʻi he fale fakaʻeiki ʻoe tuʻi;
6 Orné de voiles du lin le plus fin, et de gaze tendue par des cordons de lin et de pourpre sur des socles d'or et d'argent, et sur des colonnes de marbre blanc et de pierre. Les lits, d'argent et d'or, étaient posés sur des mosaïques d'émeraudes, de nacre et de marbre blanc; et les couvertures transparentes, diversement brodées, étaient encadrées de feuilles de roses.
ʻAia naʻe ʻi ai ʻae ngaahi [puipui ]hinehina, mo lanu ʻakau mata, mo lanu moana, naʻe fakamaʻu ʻaki ʻae ngaahi afo ʻoe filo tupenu tuʻovalevale mo e paʻuhiʻuhi ki he ngaahi kaveʻi siliva mo e ngaahi pou ʻoe maka hinehina: naʻe koula mo siliva ʻae ngaahi mohenga naʻe tuʻu ki he faliki [fale ]ʻoe maka hinehina, mo e kulokula, mo e lanu moana, mo e hinehina, mo e ʻuliʻuli.
7 Les coupes étaient d'argent et d'or, et il y avait une petite coupe en diamant évaluée trente mille talents; on les remplissait de vin abondant et doux, le même que le roi buvait.
Pea naʻa nau ʻatu ʻae meʻainu kiate kinautolu ʻi he ngaahi ipu koula, (naʻe fai kehekehe ʻae ngaahi ipu kotoa pē, ) mo e uaine ngalingali tuʻi lahi ʻaupito, ʻo fakatatau ki he anga ʻoe tuʻi.
8 Et le repas ne se fit pas selon la loi établie; le roi l'avait ainsi voulu, et il avait ordonné à ses économes de se conformer à ses propres désirs et à ceux de ses convives.
Pea naʻe fai ʻae inu ʻo fakatatau ki he fono naʻe ʻikai puleʻi mālohi ʻe ha tokotaha he naʻe pehē ʻe he fono ʻae tuʻi ki he kau matāpule kotoa pē ʻo hono fale, ke nau fai taki taha kotoa pē ʻo fakatatau ki hono loto ʻoʻona.
9 Et Vasthi, la reine, fit un festin pour les femmes dans l'intérieur du palais où résidait le roi Artaxerxès.
Pea naʻe fai foki ʻe Vasiti ko e tuʻi fefine ʻae kātoanga ki heʻenau fefine ʻi he fale fakatuʻi ʻaia naʻe ʻoe tuʻi ko ʻAhasivelo.
10 Le septième jour, le roi, étant en belle humeur, dit à Aman, à Bazan, à Tharra, à Barazi, à Zatholtha, à Abataza et à Tharaba, les sept eunuques attachés à sa personne,
Pea ʻi hono fitu ʻoe ʻaho ʻi he fiefia ʻae loto ʻoe tuʻi ʻi he uaine, naʻa ne fekau kia Mihumani, mo Pisita, mo Hapona, mo Pikita, mo ʻApakita, mo Setali, mo Kakasi, ko e kau tauhi fale ʻe toko fitu naʻe talifekau ʻi he ʻao ʻo ʻAhasivelo ko e tuʻi.
11 De lui amener la reine pour qu'il la couronnât, qu'il posât sur sa tête le diadème, et qu'il la montrât dans sa beauté aux chefs et aux nations; car elle était belle.
Ke nau ʻomi ʻa Vasiti ko e tuʻi fefine ki he ʻao ʻoe tuʻi mo e tatā fakaʻeiki, ke fakahā ki he kakai mo e ngaahi houʻeiki hono hoihoifua: he naʻe hoihoifua ia ke mamata ki ai.
12 Mais la reine Vasthi refusa de suivre les eunuques, et le roi en fut affligé, et il se mit en colère.
Ka naʻe ʻikai fie haʻu ʻae tuʻi fefine ko Vasiti ʻi he fekau ʻae tuʻi ʻi he kau talafekau: ko ia naʻe tuputāmaki ai ʻae tuʻi, pea lili ʻene houhau ʻiate ia.
13 Et il dit à ses amis: Voici ce qu'a dit la reine, faites donc à ce sujet loi et jugement.
Pea pehē ai ʻe he tuʻi ki he kau tangata poto, ʻaia naʻe ʻilo ʻae ngaahi kuonga, (he naʻe pehē pe ʻae anga ʻae tuʻi kiate kinautolu kotoa pē naʻe ʻilo ʻae fono mo e fakamaau:
14 Et Arcesée, Sarsathée et Maliséar, princes des Perses et des Mèdes, ceux qui se tenaient près du roi, et qui s'asseyaient les premiers après lui, s'approchèrent.
Pea naʻe hoko mo ia ʻa Kasina, mo Setali, mo ʻAtimata, mo Tasisi, mo Melesi, mo Masina, mo Mimukani, ko e houʻeiki ʻe toko fitu ʻo Peasia mo Mitia, ʻaia naʻe mamata ki he fofonga ʻoe tuʻi, pea naʻe nofo ki muʻa ʻi he puleʻanga; )
15 Et ils lui firent connaître ce que selon la loi il était à propos de faire à la reine Vasthi, parce qu'elle n'avait point fait ce que lui avait commandé le roi par ses eunuques.
“Ko e hā te tau fai ki he tuʻi fefine, ko Vasiti ʻo fakatatau ki he fono, ko e meʻa ʻi he ʻikai te ne fai ʻae fekau ʻae tuʻi ko ʻAhasivelo ʻi he kau talafekau?”
16 Et Muchée dit au roi et aux princes: Vasthi, la reine, n'a pas nui au roi seul, mais aussi à tous les princes et aux grands officiers du roi.
Pea naʻe lea ʻa Mimukani ʻi he ʻao ʻoe tuʻi mo e ngaahi houʻeiki, [ʻo pehē], “Naʻe ʻikai fai hala ʻe Vasiti ko e tuʻi fefine ki he tuʻi pē, ka ki he ngaahi houʻeiki kotoa pē, pea ki he kakai kotoa pē ʻaia ʻoku ʻi he ngaahi puleʻanga ʻoe tuʻi ko ʻAhasivelo.
17 Et il leur dit les paroles de la reine, et comme elle avait contredit le roi, et continuant: De même, ajouta-t-il, qu'elle a contredit le roi Artaxerxès,
Koeʻuhi ʻe ongo atu ki he mamaʻo ʻae ngāue ni ʻae tuʻi fefine ki he kau fefine kotoa pē, ko ia te nau mata manuki ai ki honau ngaahi husepāniti, ʻoka fakaongo atu ia, ‘Naʻe fekau ʻe he tuʻi ko ʻAhasivelo ke ʻomi ʻae tuʻi fefine ki hono ʻao, ka naʻe ʻikai haʻu ia.’
18 Les autres femmes des Perses et des Mèdes du premier rang, apprenant ce qu'elle a dit au roi, oseront à l'avenir ne point honorer leurs époux.
ʻE lea pehē pē foki ʻe he houʻeiki fefine ʻo Peasia mo Mitia he ʻaho ni ki he ngaahi houʻeiki ʻae tuʻi, ʻaia kuo ongoʻi ʻae ngāue ni ʻae tuʻi fefine. Ko ia ʻe tupu ai ʻae manuki lahi mo e ʻita.
19 Si donc le roi le juge à propos, qu'il rende un édit, qu'il l'écrive selon la loi des Perses et des Mèdes, que l'on ne puisse y déroger; qu'il défende à la reine de s'approcher désormais de sa personne, et que le roi donne le diadème royal à une femme meilleure qu'elle;
Pea kapau ʻoku lelei ki he tuʻi, ke fai ʻe ia ʻae fono fakatuʻi, pea tuku ke tohi ia ʻi he ngaahi fono ʻoe kakai Peasia mo e kakai Mitia, koeʻuhi ke ʻoua naʻa fakakehe ia, koeʻuhi ke ʻoua naʻa toe haʻu ʻa Vasiti ki he ʻao ʻoe tuʻi ko ʻAhasivelo: pea ke foaki ʻe he tuʻi hono tuʻunga fakatuʻi ki ha tokotaha ʻoku lelei lahi ʻiate ia.
20 Et que l'édit qu'aura rendu le roi soit publié en tout son royaume. Alors, toutes les femmes mettront leurs soins à honorer leurs époux, depuis l'indigent jusqu'au riche.
Pea ka fakaongo atu ʻae fono ʻae tuʻi ʻaia te ne fai ki he potu kotoa pē ʻo hono puleʻanga, (he ʻoku lahi ia, ) ʻe ʻatu ʻe he ngaahi fefine uaifi ʻae fakaʻapaʻapa ki honau ngaahi husepāniti, pē ko e lahi ia pē ko e siʻi.”
21 Or, ce conseil plut au roi et aux princes, et le roi fit comme avait dit Muchée.
Pea naʻe mālie ai ʻae tuʻi mo e ngaahi houʻeiki ʻi he lea ko ia; pea naʻe fai ʻe he tuʻi ʻo fakatatau ki he lea ʻa Mimukani.
22 Et il envoya dans toutes les provinces de son royaume l'édit traduit en leurs diverses langues, afin qu'en toute demeure on eût crainte.
He naʻa ne ʻave ʻae ngaahi tohi ki he ngaahi potu kotoa pē ʻoe puleʻanga ʻoe tuʻi, ki he puleʻanga kotoa pē ʻo fakatatau ki he tohi ʻo hono lea, pea ki he kakai kotoa pē ʻo tatau mo ʻenau lea, koeʻuhi ke pule taki taha ʻae tangata ʻi hono fale ʻoʻona, pea koeʻuhi ke fanongonongo ia ʻi he lea ʻae kakai kotoa pē.