< Esther 4 >
1 Or, Mardochée, instruit de ce qu'on avait fait, déchira ses vêtements, se ceignit d'un cilice et se couvrit de cendre; puis, s'élançant par les rues de la ville, il cria à haute voix: Un peuple innocent périt.
Mordikay boluwatⱪan ixlardin hǝwǝr tapⱪandin keyin eginlirini yirtip, üstigǝ bɵz artip, wǝ usti-bexiƣa kül qeqip, xǝⱨǝrning otturisiƣa qiⱪip naⱨayiti ⱪattiⱪ wǝ ǝlǝmlik pǝryad kɵtürdi.
2 Et il arriva devant la porte du roi, et il s'y tint debout; car il ne lui était pas permis d'entrer dans la cour, ayant un cilice et de la cendre.
U orda dǝrwazisi aldiƣa kelip tohtap ⱪaldi; qünki boz yepinƣan ⱨǝrⱪandaⱪ adǝmning orda dǝrwazisidin kirixigǝ ruhsǝt yoⱪ idi.
3 Et en toute province, où l'édit avait été publié, les Juifs s'étaient couverts de cilices et de cendres, et l'on n'entendait que des cris, des gémissements et des pleurs.
Padixaⱨning ǝmri wǝ yarliⱪi yǝtküzülgǝn ⱨǝrⱪaysi ɵlkilǝrdǝ Yǝⱨudiylar arisida ⱪattiⱪ nalǝ-pǝryad kɵtürüldi; ular roza tutup, kɵz yexi ⱪilip, yiƣa-zar ⱪildi; nurƣun kixilǝr boz yepinip küldǝ eƣinap yetixti.
4 Et les servantes et les eunuques de la reine entrèrent, et lui dirent ce qui était advenu, et elle en fut troublée, et elle envoya prier Mardochée de se vêtir d'une robe et d'ôter son cilice, et il n'obéit pas.
Əstǝrning hizmitidǝ bolƣan dedǝkliri wǝ ⱨǝrǝm’aƣiliri bu ixni uningƣa eytiwidi, hanixning kɵngli intayin eƣir boldi; Mordikayning bozni taxlap, kiyiwelixiƣa kiyim-keqǝk qiⱪartip bǝrdi, lekin Mordikay ⱪobul ⱪilmidi.
5 Et Esther appela Achrathée, son eunuque, qui se tenait auprès d'elle, et elle l'envoya demander à Mardochée la vérité exacte.
Xuning bilǝn Əstǝr ɵzining hizmitidǝ boluxⱪa padixaⱨ tǝyinlǝp ǝwǝtkǝn ⱨǝrǝm’aƣiliridin Ⱨataⱪ isimlik birini qaⱪirip, uni Mordikayning ⱪexiƣa berip, bu ixning zadi ⱪandaⱪ ix ikǝnlikini, nemǝ sǝwǝbtin boluwatⱪanliⱪini ting-tinglap kelixkǝ ǝwǝtti.
6 Et Mardochée lui fit connaître tout ce qui s'était passé, et la promesse qu'Aman avait faite au roi de verser au trésor dix mille talents d'argent, afin qu'il exterminât les Juifs.
Xuning bilǝn Ⱨataⱪ orda dǝrwazisi aldidiki mǝydanƣa kelip Mordikay bilǝn kɵrüxti.
7 Et Mardochée lui fit connaître tout ce qui s'était passé, et la promesse qu'Aman avait faite au roi de verser au trésor dix mille talents d'argent, afin qu'il exterminât les Juifs.
Mordikay bexiƣa kǝlgǝn ⱨǝmmǝ ixni, Ⱨaman Yǝⱨudiylarning nǝslini ⱪurutuwetix üqün padixaⱨning hǝzinilirigǝ tapxuruxⱪa wǝdǝ ⱪilƣan kümüxning sanini ⱪaldurmay eytip bǝrdi.
8 Il lui remit aussi le texte de l’ordre écrit qui avait été promulgué à Suse de les exterminer, pour le montrer à Esther et la mettre au courant, et pour lui recommander de se rendre chez le roi, afin de lui présenter une supplique et de le solliciter en faveur de son peuple.
Mordikay yǝnǝ Ⱨataⱪⱪa Xuxanda jakarlanƣan, Yǝⱨudiylarni yoⱪitix toƣrisidiki yarliⱪning kɵqürmisini Əstǝrning kɵrüp beⱪixiƣa yǝtküzüp berixkǝ tapxurdi ⱨǝmdǝ uningƣa Əstǝrgǝ ǝⱨwalni qüxǝndürüp, ordiƣa kirip padixaⱨ bilǝn kɵrüxüp ɵz hǝlⱪi üqün padixaⱨtin ɵtünüp iltija ⱪilip beⱪixⱪa ündǝxni tapilidi.
9 Or, Achrathée, étant rentré, répéta toutes ces paroles à la reine.
Ⱨataⱪ ⱪaytip kelip Mordikayning gǝplirini Əstǝrgǝ yǝtküzdi.
10 Et Esther lui répondit: Va retrouver Mardochée, et dis-lui:
Əstǝr Ⱨataⱪⱪa Mordikayƣa eytidiƣan gǝplǝrni tapxurup, uni Mordikayning yeniƣa yǝnǝ ǝwǝtti: —
11 Toutes les nations de l'empire savent que n'importe quel homme ou femme qui entre auprès du roi, dans l'intérieur du palais, sans y être appelé, n'a pas de salut à espérer; sauf celui sur qui le roi étend sa verge d'or; celui- là est sauvé. Et moi, voilà trente jours que je n'ai été appelée pour entrer chez le roi.
«Padixaⱨning barliⱪ hizmǝtkarliri wǝ ⱨǝrⱪaysi ɵlkǝ hǝlⱪliri, mǝyli ǝr bolsun ayal bolsun, qaⱪirtilmay turup iqki ⱨoyliƣa, padixaⱨning ⱨuzuriƣa ɵz mǝyliqǝ kirsǝ, padixaⱨ uningƣa iltipat kɵrsitip altun ⱨasisini tǝnglǝp ɵlümdim kǝqürüm ⱪilmisa, undaⱪta u kixigǝ nisbǝtǝn bexiƣa qüxidiƣan birla ⱪanun-bǝlgilimǝ bardur: — u ɵlüm jazasini tartidu. Ⱨazir mening padixaⱨ bilǝn kɵrüxüxkǝ qaⱪirtilmiƣinimƣa ottuz kün boldi».
12 Et Achrathée rapporta toutes les paroles d'Esther à Mardochée.
Əstǝrning sɵzliri Mordikayƣa yǝtküzülüwidi,
13 Et Mardochée lui répondit: Rentre, et dis-lui Esther, ne te dis pas à toi-même que dans tout le royaume, toi seule échapperais plutôt que tous les Juifs.
Mordikay munu gǝplǝrni Əstǝrgǝ yǝtküzüxni ⱨawalǝ ⱪildi: — «Sǝn kɵnglüngdǝ mǝn ordida yaxawatimǝn, xunga barliⱪ baxⱪa Yǝⱨudiylardin bihǝtǝr bolup ⱪutulimǝn, dǝp hiyal ǝylimǝ.
14 Si en ce moment tu me désobéis, le secours et la protection viendront d'ailleurs aux Juifs, et toi, et la maison de ton père, vous périrez. Et qui sait si ce n'est pas à cette occasion que tu règnes?
Əgǝr bu qaƣda sǝn jim turuwalsang, Yǝⱨudiylarƣa baxⱪa tǝrǝptin mǝdǝt wǝ nijat qiⱪixi mumkin; lekin u qaƣda sǝn ɵz ata jǝmǝting bilǝn ⱪoxulup yoⱪitilisǝn. Kim bilsun, sening hanixliⱪ mǝrtiwisigǝ erixkining dǝl bügünki muxundaⱪ pǝyt üqün bolƣanmu?».
15 Et Esther renvoya à Mardochée l'homme qui était venu près d'elle, disant:
Əstǝr Mordikayƣa mundaⱪ dǝp jawab ⱪayturdi: —
16 Éloigne-toi, rassemble tous les Juifs qui sont à Suse, jeûnez pour moi; passez trois jours et trois nuits sans manger ni boire, et moi et mes suivantes, nous ne prendrons aucun aliment; alors j'entrerai chez le roi, contre la loi, dussé-je mourir.
«Sǝn berip, Xuxandiki barliⱪ Yǝⱨudiylarni yiƣⱪin; mening üqün roza tutup, üq keqǝ-kündüz ⱨeq yemǝnglar, ⱨeq iqmǝnglar; mǝn ⱨǝm dedǝklirimmu xundaⱪ roza tutimiz. Andin keyin mǝn ⱪanunƣa hilapliⱪ ⱪilip padixaⱨning ⱨuzuriƣa kirimǝn, manga ɵlüm kǝlsǝ, ɵlǝy!».
17 Et Mardochée, s'étant éloigné, fit ce que lui avait prescrit Esther;
Xuning bilǝn Mordikay u yǝrdin ketip, Əstǝrning tapiliƣinidǝk ⱪildi.