< 1 Rois 11 >

1 Et le roi Salomon aimait les femmes. Il avait sept cents femmes princesses et trois cents concubines. Il avait épousé des femmes étrangères: la fille du Pharaon, puis des Moabites, des Ammonites, des Syriennes, des Iduméennes, des Hettéennes et des Amorrhéennes,
Ka naʻe ʻofa ʻa Solomone ki he kau fefine tokolahi ʻoe kakai kehe, fakataha mo e ʻofefine ʻo Felo, ko e kau fefine mei Moape, mo ʻAmoni, mo ʻItomi, mo Saitoni, pea mo Heti;
2 Des femmes de ces peuples dont le Seigneur avait dit aux fils d'Israël: «Vous n'aurez point avec eux de commerce, ni eux avec vous, de peur qu'ils ne détournent vos cœurs vers leurs idoles.» Salomon s'était attaché à elles, il les aimait.
Ko e ngaahi puleʻanga naʻe pehē ai ʻe Sihova ki he fānau ʻa ʻIsileli, ʻE ʻikai te mou hū atu kiate kinautolu, pea ʻe ʻikai te nau hū mai kiate kimoutolu: he ko e moʻoni te nau liliu homou loto ke muimui ki honau ngaahi ʻotua: naʻe pikitai ʻa Solomone kiate kinautolu ni ʻi he mamana ki ai.
3 Et, au temps de sa vieillesse, son cœur ne fut point parfait à l'égard du Seigneur son Dieu, comme le cœur de David, son père. Car les femmes étrangères détournèrent son cœur vers leurs dieux.
Pea naʻa ne maʻu ʻae uaifi ʻe fitungeau naʻe ʻeiki lahi, pea mo e sinifu ʻe toko tolungeau: pea naʻe fakatafoki hono loto ʻe hono ngaahi uaifi.
4 Et, au temps de sa vieillesse, son cœur ne fut point parfait à l'égard du Seigneur son Dieu, comme le cœur de David, son père. Car les femmes étrangères détournèrent son cœur vers leurs dieux.
He naʻe hoko ʻo pehē, ʻi heʻene fakaʻaʻau ʻo motuʻa ʻa Solomone, naʻe fakatafoki ʻa hono loto ʻe hono ngaahi uaifi ke muimui ki he ngaahi ʻotua kehe: pea naʻe ʻikai haohaoa hono loto ʻi he ʻao ʻo Sihova ko hono ʻOtua, ʻo hangē ko e loto ʻo Tevita ko ʻene tamai.
5 Alors, Salomon bâtit un haut lieu à Chamos, idole de Moab; à leur roi, idole des fils d'Ammon,
He naʻe muimui ʻa Solomone ki he ʻotua fefine ʻoe kakai Saitoni ko ʻAsitelote, pea kia Milikomi ko e meʻa fakalielia ʻae kakai ʻAmoni.
6 Et à Astarté, abomination des Sidoniens.
Pea naʻe fai kovi ʻa Solomone ʻi he ʻao ʻo Sihova, pea naʻe ʻikai muimui haohaoa ia kia Sihova, ʻo hangē ko Tevita ko ʻene tamai.
7 A toutes ses femmes étrangères, il accorda de sacrifier à leurs idoles et de les encenser.
Pea naʻe langa ai ʻe Solomone ha potu māʻolunga kia Kimosi, ko e meʻa fakalielia ʻa Moape, ʻi he moʻunga ʻoku hanga ki Selūsalema, pea maʻa Moleki, ko e meʻa fakalielia ʻi he fānau ʻa ʻAmoni.
8 Et Salomon fit le mal devant le Seigneur; il ne suivit point le Seigneur, comme l'avait suivi David, son père.
Pea naʻa ne fai pehē foki maʻa hono ngaahi uaifi mei he kakai kehe, ʻaia naʻe tutu meʻa namu kakala mo fai feilaulau ki honau ngaahi ʻotua.
9 Et le Seigneur se courrouça contre Salomon, parce qu'il avait détourné son cœur du Seigneur Dieu d'Israël qui lui était apparu deux fois,
Pea naʻe houhau ʻa Sihova kia Solomone, koeʻuhi naʻe fakatafoki ʻa hono loto meia Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli, ʻaia naʻe ha tuʻo ua mai kiate ia,
10 Et lui avait expressément commandé de ne jamais suivre d'autres dieux, d'être attentif à faire tout ce qu'avait prescrit le Seigneur Dieu; en effet, son cœur n'était point parfait à l'égard du Seigneur, comme le cœur de David, son père.
Mo ne tuku ʻae fekau kiate ia koeʻuhi ko e meʻa ni, ke ʻoua naʻa ne muimui ki he ngaahi ʻotua kehe: ka naʻe ʻikai fai ʻe ia ki he meʻa naʻe fekau ʻe Sihova.
11 Et le Seigneur dit à Salomon: En punition de ce que tu as agi de la sorte et n'as point gardé mes commandements et mes ordonnances que je t'avais donnés, je déchirerai dans tes mains ton royaume, et j'en donnerai une part à ton serviteur.
Ko ia naʻe pehē ai ʻe Sihova kia Solomone, “Koeʻuhi kuo ke fai eni ʻe koe, pea kuo ʻikai te ke fai ki heʻeku fuakava mo ʻeku ngaahi tuʻutuʻuni ʻaia kuo u fekau kiate koe, ko e moʻoni te u hae ʻae puleʻanga meiate koe, pea te u foaki ia ki hoʻo tamaioʻeiki.
12 Seulement, à cause de David, ton père, je ne ferai point ces choses de ton vivant; je retirerai des mains de ton fils cette part du royaume.
Ka koeʻuhi ko hoʻo tamai ko Tevita ʻe ʻikai te u fai ia ʻi ho ngaahi ʻaho ʻoʻou: ka te u hae atu ia mei he nima ʻo ho foha.
13 Car je ne le lui prendrai pas tout entier; je laisserai un sceptre à ton fils, à cause de David, mon serviteur, et à cause de Jérusalem, ville que j'ai choisie.
Ka ʻe ʻikai foki te u hae atu ʻae puleʻanga kātoa; ka te u foaki ʻae faʻahinga ʻe taha ki ho foha, koeʻuhi ko Tevita ko ʻeku tamaioʻeiki, pea koeʻuhi ko Selūsalema ʻaia kuo u fili.”
14 Et le Seigneur avait suscité des satans contre Salomon: Ader l'Iduméen et Esron, fils d'Eliadaé de Raama, jadis serviteur d'Adadézer, roi de Suba; ils avaient rassemblé des hommes contre lui, et Ader, chef de cette troupe, avait pris Damas; il fut l'ennemi d'Israël tant que vécut Salomon, et il était de la famille des rois de l'Idumée.
Pea naʻe ueʻi hake ʻe Sihova ha fili kia Solomone, ko Hatati ko e tangata ʻItomi: naʻa ne ʻoe hako ʻoe tuʻi ʻi ʻItomi.
15 Or, ceci était advenu: Dans le temps que David exterminait Edom, et que Joab, général de son armée, était à ensevelir les morts, car ils frappaient tous les mâles dans l'Idumée,
He naʻe hoko ʻo pehē, ʻi heʻene ʻi ʻItomi ʻa Tevita, pea kuo ʻalu hake ʻa Soape ko e ʻeiki pule ki he kau tau ke tanu kinautolu naʻe tāmate, hili ʻa ʻene teʻia ʻae kakai tangata kotoa pē ʻi ʻItomi;
16 (Joab y passa six mois avec tout Israël, jusqu'à ce qu'ils eussent détruit tous les mâles de l'Idumée.)
(Naʻe nofo ʻi ai ʻa Soape mo ʻIsileli kātoa ʻi he māhina ʻe ono, kaeʻoua ke fakaʻauha ʻe ia ʻae kau tangata kotoa pē ʻi ʻItomi: )
17 Ader s'enfuit emmenant avec lui tous les Iduméens, serviteurs de son père; il se réfugia en Égypte, alors petit enfant;
Pea naʻe hola ʻa Hatati, ko ia mo e niʻihi ʻoe kau ʻItomi ko e kau tamaioʻeiki ʻo ʻene tamai, ke [nau ]ʻalu ki ʻIsipite; he naʻe kei tamasiʻi siʻi pe ʻa Hatati.
18 Et des hommes de la ville de Madian s'étaient soulevés; quand Ader et les siens entrèrent dans Pharan, prirent avec eux les hommes, et allèrent chez le Pharaon, roi d'Égypte. Ader fut introduit auprès du Pharaon; le roi lui donna une demeure, et lui assigna des vivres.
Pea naʻa nau tuʻu hake mei Mitiane, ʻo hoko mai ki Palani: pea naʻa nau ʻave ʻae kau tangata mo kinautolu mei Palani, pea naʻa nau haʻu ki ʻIsipite, kia Felo ko e tuʻi ʻo ʻIsipite; ʻaia naʻa ne ʻange moʻona ha fale, mo ne tuku kiate ia haʻane meʻakai, ʻo ne foaki kiate ia ha konga fonua.
19 Et Ader trouva grâce devant le Pharaon, et le roi lui fit épouser la sœur de sa femme Thécémina, la sœur aînée de Thécémina.
Pea naʻe ʻofeina lahi ʻa Hatati ʻi he ʻao ʻo Felo, ko ia naʻa ne foaki ai kiate ia ʻae tokoua ʻo hono uaifi ʻoʻona ke na mali, ʻio, ʻae tokoua ʻo Tapanise ko e tuʻi fefine.
20 Cette sœur de Thécémina enfanta pour Ader un fils nommé Ganebath, que Thécémina éleva avec les fils du Pharaon; Ganebath était donc parmi les fils du Pharaon.
Pea naʻe fanau kiate ia ʻe he tokoua ʻo Tapanise ʻa hono foha ko Kinupate, ʻaia naʻe fakamavae ʻe Tapanise ʻi he fale ʻo Felo: pea naʻe nofo ʻa Kinupate ʻi he ʻapi ʻo Felo fakataha mo e ngaahi foha ʻo Felo.
21 Lorsque Ader apprit en Égypte que David dormait auprès de ses pères, et que Joab, général de son armée, était mort; il dit au Pharaon: Congédie-moi, et je retournerai dans mon pays.
Pea ʻi he fanongo ʻe Hatati ʻi ʻIsipite kuo mohe ʻa Tevita mo ʻene ngaahi tamai, pea kuo pekia ʻa Soape ʻae ʻeiki pule ʻoe kautau, naʻe pehē ʻe Hatati kia Felo, “Tuku au ke u ʻalu, koeʻuhi ke u ʻalu ki hoku fonua ʻoʻoku.”
22 Et le Pharaon répondit à Ader: Que te manque-t-il parmi nous? Pourquoi demandes-tu à retourner en ton pays? Ader reprit: Je désire que tu me congédies. Et il revint en sa contrée.
Pea naʻe toki pehē kiate ia ʻe Felo, “Kae vakai, kuo ke masiva ʻi he hā ʻiate au, ke pehē ai hoʻo fie ʻalu ki ho fonua ʻoʻou?” Pea naʻa ne pehēange, “ʻOku ʻikai, kae kehe pe ke tuku au ke u ʻalu.”
23 Voilà d'où venait la méchanceté d'Ader, il contristait Israël et il régnait sur Edom.
Pea naʻe ueʻi hake ʻe he ʻOtua ʻae fili ʻe tokotaha, ko Lisoni ko e foha ʻo Iliate, ʻaia naʻe hola mei heʻene ʻeiki ko Hetatesa ko e tuʻi ʻo Sopa:
24 Voilà d'où venait la méchanceté d'Ader, il contristait Israël et il régnait sur Edom.
Pea naʻa ne tānaki mai ʻae kau tangata kiate ia, pea ne hoko ko e ʻeiki ʻo ha kongakau, ʻi he kuonga naʻe teʻia ai ʻe Tevita kinautolu: pea naʻa nau ʻalu ki Tamasikusi, ʻo nofo ai, ʻo[ne ]pule ʻi Tamasikusi.
25 Voilà d'où venait la méchanceté d'Ader, il contristait Israël et il régnait sur Edom.
Pea ko e fili ia ki ʻIsileli lolotonga ʻae ʻaho kotoa pē ʻo Solomone, ka ʻoku lau kehe ʻae kovi naʻe hoko meia Hatati: pea naʻa ne fakaliliʻa ki ʻIsileli, mo ne pule ki Silia.
26 Or, Jéroboam, fils de Nabat l'Ephrathéen de Sarira, fils d'une femme veuve, était serviteur de Salomon.
Pea ko Selopoami ko e foha ʻo Nipati, ko e tangata ʻEfalata mei Sileta, ko e tamaioʻeiki ʻa Solomone, ko e hingoa ʻo ʻene faʻē ko Silua, ko e fefine kuo pekia hono husepāniti, ʻio, naʻa mo ia naʻa ne hiki angatuʻu ʻa hono nima ki he tuʻi.
27 Voici à quelle occasion il leva les mains contre le roi son maître. Le roi Salomon était à bâtir la citadelle, et il entourait de murs l'enceinte de la ville de David.
Pea ko hono ʻuhinga eni ʻo ʻene hiki ʻa hono nima ke angatuʻu ki he tuʻi: naʻe langa ʻe Solomone ʻa Milo, pea naʻa ne toe langa ʻae ngaahi potu naʻe maumau ʻi he Kolo ʻo Tevita ko ʻene tamai.
28 Jéroboam était vaillant, et Salomon discerna que le jeune serviteur était un homme d'action, et il le nomma intendant des tributs de la maison de Joseph.
Pea ko e tangata ko Selopoami ko e tangata toʻa lahi ia: pea ʻi heʻene mamata ʻe Solomone ki he faʻa ngāue ʻae talavou, naʻa ne fakanofo ia ke pule ki he ngāue kotoa pē ʻi he fale ʻo Siosefa.
29 En ce temps-là, Jéroboam sortit de Jérusalem, et il fut rencontré sur la route par Achias, le prophète silonite. Achias se détourna du chemin, et Achias était enveloppé d'un manteau neuf; ils étaient seuls tous les deux dans les champs,
Pea naʻe hoko ʻo pehē ʻi he kuonga ko ia, ʻi he ʻalu ʻa Selopoami mei Selūsalema, naʻe ʻilo ia ʻi he hala ʻe he palōfita ko ʻAhisa ko e tangata Sailo; pea kuo ne fakakofuʻaki ia ha kofu foʻou; pea ko kinaua pe ʻe toko ua naʻe ʻi he ngoue:
30 Et Achias ôta son manteau neuf et le déchira en douze parts,
Pea naʻe puke atu ʻe ʻAhisa ki he kofu foʻou naʻa ne kofuʻaki, mo ne haehae ia ki he konga ʻe hongofulu ma ua:
31 Et il dit à Jéroboam: Prends pour toi dix de ces lambeaux; car voici ce que dit le Seigneur Dieu d'Israël: Je déchirerai entre les mains de Salomon son royaume, et je te donnerai dix tribus.
Pea naʻa ne pehē kia Selopoami, “Toʻo ʻe koe ʻae konga ʻe hongofulu: he ʻoku pehē ʻe Sihova, ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli, ‘Vakai, te u hae mai ʻae puleʻanga mei he nima ʻo Solomone, pea te u ange ʻae faʻahinga ʻe hongofulu kiate koe.
32 Et il lui restera deux tribus, à cause de mon serviteur David, et à cause de Jérusalem, ville que j'ai choisie parmi toutes les tribus d'Israël.
(Ka ʻe ʻiate ia ʻae faʻahinga ʻe taha koeʻuhi ko ʻeku tamaioʻeiki ko Tevita, pea koeʻuhi ko Selūsalema, ko e kolo ʻaia kuo u fili mai mei he ngaahi faʻahinga kotoa pē ʻo ʻIsileli: )
33 C'est en punition de ce qu'il m'a abandonné; de ce qu'il a sacrifié à Astarté, abomination des Sidoniens, à Chamos, aux idoles de Moab et à leur roi, abomination des fils d'Ammon, et de ce qu'il n'a point marché en toutes mes voies pour faire devant moi ce qui est droit, comme l'a fait David, son père.
Koeʻuhi kuo nau liʻaki au, pea kuo[nau ]lotu kia ʻAsitelote ko e ʻotua fefine ʻo Saitoni, mo Kimosi ko e ʻotua ʻoe kakai Moape, mo Milikomi ko e ʻotua ʻoe fānau ʻa ʻAmoni, pea kuo ʻikai ʻalu ʻakinautolu ʻi hoku ngaahi hala, ke fai totonu ʻi hoku ʻao, pea ki heʻeku ngaahi tuʻutuʻuni mo ʻeku ngaahi fakamaau, ʻo hangē ko Tevita ko ʻene tamai.
34 Toutefois, je ne retirerai point de sa main le royaume entier; je le lui laisserai même tout le reste de sa vie, à cause de David, son père, mon élu.
Ka ʻe ʻikai foki te u toʻo mei hono nima ʻae puleʻanga kātoa: ka te u tuku ia ke tuʻi ʻi he ʻaho kotoa pē ʻo ʻene moʻui koeʻuhi ko Tevita ko ʻeku tamaioʻeiki, ʻaia naʻaku fili, koeʻuhi ko ʻene fai ki heʻeku ngaahi fekau mo ʻeku ngaahi tuʻutuʻuni:
35 Mais je prendrai le royaume des mains de son fils, et je te donnerai dix tribus.
Ka te u toʻo mai ʻae puleʻanga mei he nima ʻo hono foha, pea te u ʻange ia kiate koe, ʻio, ʻae faʻahinga ʻe hongofulu.
36 Et je laisserai à son fils deux tribus, afin qu'il y ait toujours devant moi, pour mon serviteur David, un trône en Jérusalem, dans la ville que je me suis choisie pour que mon nom y résidât.
Pea ki hono foha ʻoʻona te u ʻange ʻae faʻahinga ʻe taha, koeʻuhi ke ai ha maama maʻuaipē ʻi hoku ʻao ʻi Selūsalema kia Tevita ko ʻeku tamaioʻeiki, ʻae kolo ko ia kuo u fili ke tuku ki ai ʻa hoku huafa.
37 Pour toi, je te prendrai, et tu règneras comme le désire ton âme; tu seras roi d'Israël.
Pea te u fili koe, pea te ke pule ʻo tatau mo ia kotoa pē ʻoku holi ki ai ho laumālie, pea te ke tuʻi ʻi ʻIsileli.
38 Et, si tu observes tout ce que je t'ordonnerai, si tu marches en mes voies, si tu fais devant moi ce qui est droit, en gardant mes commandements et mes ordonnances, comme a fait David, mon serviteur, je serai avec toi, et je te bâtirai une maison sûre, de même que j'en ai bâti une pour David.
Pea ʻe hoko ʻo pehē, kapau te ke fakafanongo ki he meʻa kotoa pē te u fekau kiate koe, pea ke ʻalu ʻi hoku ngaahi hala, mo ke fai totonu ʻi hoku ʻao, ke tauhi ʻeku ngaahi tuʻutuʻuni mo ʻeku ngaahi fekau, ʻo hangē ko ia naʻe fai ʻe Tevita ko ʻeku tamaioʻeiki; pehē, te u kau kiate koe, mo langa kiate koe ha fale tuʻumaʻu, ʻo hangē ko ia naʻaku fokotuʻu kia Tevita, pea te u foaki ʻa ʻIsileli kiate koe.
39 Et Salomon chercha à faire périr Jéroboam; mais il partit, et s'enfuit auprès de Sésac, roi d'Égypte, et il y demeura jusqu'à la mort de Salomon.
Pea koeʻuhi ko e meʻa ni te u fakamamahiʻi ʻae hako ʻo Tevita, ka ʻe ʻikai ke taʻengata.’”
40 Et Salomon chercha à faire périr Jéroboam; mais il partit, et s'enfuit auprès de Sésac, roi d'Égypte, et il y demeura jusqu'à la mort de Salomon.
Ko ia naʻe kumi ai ʻe Solomone ke ne tāmateʻi ʻa Selopoami. Pea naʻe tuʻu hake ʻa Selopoami, ʻo ne hola ki ʻIsipite, kia Sisaki ko e tuʻi ʻo ʻIsipite, pea naʻa ne ʻi ʻIsipite ʻo aʻu ki he pekia ʻa Solomone.
41 Le reste de l'histoire de Salomon, tout ce qu'il a fait, toute sa sagesse, ne sont-ils pas écrits au livre de la vie de Salomon?
Pea ko hono toe ʻoe ngaahi ngāue ʻa Solomone, mo ia fulipē naʻa ne fai, pea mo ʻene poto, ʻikai kuo tohi ia ʻi he tohi ʻoe ngaahi ngāue ʻa Solomone?
42 Salomon régna quarante ans sur tout Israël.
Pea ko e kuonga naʻe pule ai ʻa Solomone ʻi Selūsalema ki ʻIsileli kātoa ko e taʻu ia ʻe fāngofulu.
43 Et il s'endormit avec ses pères, et on l'ensevelit en la ville de David, et Roboam, son fils, régnait à sa place.
Pea naʻe mohe ʻa Solomone ki heʻene ngaahi tamai pea naʻe fai hono putu ki he Kolo ʻo Tevita ko ʻene tamai: pea naʻe fetongi ia ʻi he pule ʻe hono foha ko Lehopoami.

< 1 Rois 11 >