< Ruth 3 >
1 Cependant Noémi, sa belle-mère, lui dit: "Ma fille, je désire te procurer un foyer qui fasse ton bonheur.
Xu künlǝrdǝ, ⱪeynanisi Naomi uningƣa: — Əy ⱪizim, ⱨal-ǝⱨwalingning yahxi boluxi üqün, sening aram-bǝhtingni izdimǝymǝnmu?
2 Or Booz, avec les servantes duquel tu t’es trouvée, n’est-il pas notre parent? Eh bien! Cette nuit même il doit vanner les orges dans son aire.
Sǝn dedǝkliri bilǝn ixligǝn Boaz bizgǝ tuƣⱪan kelidu ǝmǝsmu? Mana, bügün ahxam u hamanda arpa soruydu.
3 Tu auras soin de te laver, de te parfumer et de revêtir tes plus beaux habits; puis tu descendras à l’aire, mais tu ne te feras pas remarquer de cet homme, avant qu’il ait fini de manger et de boire.
Əmdi sǝn yuyunup-tarinip, ɵzünggǝ ǝtirlik may sürüp, [esil] kiyimliringni kiyip, hamanƣa qüxkin; lekin u ǝr kixi yǝp-iqip bolmiƣuqǝ, ɵzüngni uningƣa kɵrsǝtmigin.
4 Puis, quand il se sera couché, tu observeras l’endroit où il repose; tu iras découvrir le bas de sa couche et t’y étendras: lui-même, il t’indiquera alors ce que tu devras faire."
U yatⱪanda uning uhlaydiƣan yerini kɵrüwal. Andin sǝn kirip, ayaƣ tǝripini eqip, xu yǝrdǝ yetiwalƣin. Andin u sanga nemǝ ⱪilix kerǝklikini eytidu, — dedi.
5 Elle lui répondit: "Tout ce que tu me recommandes, je l’exécuterai."
Rut uningƣa: — Sǝn nemǝ desǝng mǝn xuni ⱪilimǝn, — dedi.
6 Elle descendit à l’aire et fit ce que sa belle-mère lui avait recommandé.
U hamanƣa qüxüp, ⱪeynanisi uningƣa tapiliƣandǝk ⱪildi.
7 Booz mangea et but et fut d’humeur joyeuse; puis il alla se coucher au pied du monceau de blé. Et Ruth se glissa furtivement, découvrit le bas de sa couche et s’y étendit.
Boaz yǝp-iqip, kɵnglini hux ⱪilip qǝxning ayiƣiƣa berip yatti. Andin Rut xǝpǝ qiⱪarmay kelip, ayaƣ tǝripini eqip, xu yǝrdǝ yatti.
8 Il arriva qu’au milieu de la nuit cet homme eut un mouvement de frayeur et se réveilla en sursaut, et voilà qu’une femme était couchée à ses pieds.
Yerim keqidǝ Boaz qɵqüp, aldiƣa engixkǝndǝ, mana bir ayal ayiƣida yatatti!
9 "Qui es-tu?" s’écria-t-il. Elle répondit: "Je suis Ruth, ta servante; daigne étendre le pan de ton manteau sur ta servante, car tu es un proche parent."
Kim sǝn?! — dǝp soridi u. Rut jawabǝn: — Mǝn hizmǝtkaring Rut bolimǝn. Sǝn mening ⱨǝmjǝmǝt-nijatkarim bolƣining üqün hizmǝtkaringning üstigǝ tonungning etikini yeyip ⱪoyƣaysǝn, — dedi.
10 Il répliqua: "Que l’Eternel te bénisse, ma fille! Ce trait de générosité est encore plus méritoire de ta part que le précédent, puisque tu n’as pas voulu courir après les jeunes gens, riches ou pauvres.
U jawabǝn: — Əy ⱪizim, Pǝrwǝrdigardin bǝht-bǝrikǝt tapⱪaysǝn! Sening keyin kɵrsǝtkǝn sadaⱪǝt-meⱨribanliⱪing ilgiri kɵrsǝtkiningdinmu artuⱪtur; qünki [seni izdigǝn] yigitlǝr, mǝyli kǝmbǝƣǝl bolsun, bay bolsun, ularning kǝynidin kǝtmiding.
11 Maintenant, ma fille, sois sans crainte; tout ce que tu me demanderas, je le ferai pour toi, car tous les habitants de notre ville savent que tu es une vaillante femme.
I ⱪizim, ǝmdi ⱪorⱪmiƣin! Deginingning ⱨǝmmisini orundap berimǝn; qünki pütkül xǝⱨirimizdiki mɵtiwǝrlǝr seni pǝzilǝtlik ayal dǝp bilidu.
12 Toutefois, s’il est vrai que je suis ton parent, il existe un parent plus direct que moi.
Durus, sanga ⱨǝmjǝmǝt-nijatkar bolƣinim rast; lekin sening mǝndin yeⱪinraⱪ yǝnǝ bir ⱨǝmjǝmǝting bar.
13 Passe donc la nuit ici; demain matin, s’il consent à t’épouser, c’est bien, qu’il le fasse! Mais s’il s’y refuse, c’est moi qui t’épouserai, par le Dieu vivant! Reste couchée jusqu’au matin."
Əmdi keqiqǝ bu yǝrdǝ ⱪalƣin; ǝtǝ sǝⱨǝrdǝ ǝgǝr u ⱨǝmjǝmǝtlik ⱨoⱪuⱪini ixlitip seni elixni halisa, u alsun; lekin ⱨǝmjǝmǝtlik ⱨoⱪuⱪi boyiqǝ seni almisa, Pǝrwǝrdigarning ⱨayati bilǝn ⱪǝsǝm ⱪilimǝnki, mǝn sanga ⱨǝmjǝmǝtlik ⱪilip seni alay. Tang atⱪuqǝ bu yǝrdǝ yetip turƣin! — dedi.
14 Elle demeura étendue au bas de sa couche jusqu’au lendemain matin; puis elle se releva avant l’heure où on peut se reconnaître les uns les autres "Car, disait-il, il ne faut pas qu’on sache que cette femme a pénétré dans l’aire."
U uning ayiƣida tang atⱪuqǝ yetip, kixilǝr bir-birini tonuƣudǝk boluxtin burun ⱪopti. Qünki Boaz: — bir ayalning hamanƣa kǝlginini ⱨeqkim bilmisun, dǝp eytⱪanidi.
15 Booz dit encore: "Déploie le châle qui te couvre et tiens-le bien."; elle le lui tendit, et il y mit six mesures d’orge, l’en chargea et rentra en ville.
U yǝnǝ [Rutⱪa]: — Sǝn kiygǝn yepinqini eqip turƣin, dedi. U uni eqip turuwidi, Boaz arpidin altǝ kǝmqǝn kǝmlǝp berip, uning ɵxnisigǝ artip ⱪoydi. Andin u xǝⱨǝrgǝ kirdi.
16 Quant à Ruth, elle alla retrouver sa belle-mère, qui lui demanda: "Est-ce toi, ma fille?" Ruth lui raconta tout ce que l’homme avait fait pour elle.
Rut ⱪeynanisining yeniƣa kǝldi. U: — Əy ⱪizim, sǝn ⱨazir kim?! — dǝp soridi. Xuning bilǝn u ⱪeynanisiƣa u kixining ⱪilƣanlirining ⱨǝmmisini dǝp bǝrdi.
17 "Voici, ajouta-t-elle, six mesures d’orge qu’il m’a données en me disant: Tu ne dois pas revenir les mains vides auprès de ta belle-mère."
U: — U bu altǝ kǝmqǝn arpini manga bǝrdi, qünki u: «ⱪeynanangning yeniƣa ⱪuruⱪ ⱪol ⱪaytip barmiƣin» dedi, — dedi.
18 Noémi répondit: "Demeure tranquille, ma fille, jusqu’à ce que tu saches quel sera le dénouement de l’affaire; assurément, cet homme ne se tiendra pour satisfait qu’il ne l’ait menée à bonne fin aujourd’hui même."
Naomi: — Əy ⱪizim, bu ixning ahirining ⱪandaⱪ bolidiƣinini bilgüqǝ muxu yǝrdǝ tǝhir ⱪilƣin; qünki u adǝm bügün muxu ixni pütküzmǝy aram almaydu, dedi.