< Psaumes 22 >
1 Au chef des chantres. D’Après l’Ayyélet Hachahar. Psaume de David. Mon Dieu, mon Dieu, pourquoi m’as-tu abandonné, loin de me porter secours, d’entendre mes paroles suppliantes?
Ki te tino kaiwhakatangi. Airete Hahara. He himene na Rawiri. E toku Atua, e toku Atua, he aha koe i whakarere ai i ahau? he aha koe i matara atu ai ki te whakaora i ahau i nga kupu hoki o taku hamama?
2 Mon Dieu, j’appelle de jour et tu ne réponds pas, de nuit, et il n’est pas de trêve pour moi.
E toku Atua, e karanga nei ahau i te awatea, heoi kahore koe e rongo, i te po ano kahore ahau e wahangu.
3 Tu es pourtant le Saint, trônant au milieu des louanges d’Israël.
Otiia he tapu koe, kei nga whakamoemiti a Iharaira tou nohoanga.
4 En toi nos pères ont eu confiance, ils ont eu confiance, et tu les as sauvés.
I whakawhirinaki o matou matua ki a koe, i whakawhirinaki, a whakaorangia ana e koe.
5 Ils ont crié vers toi et ont été délivrés; ils ont espéré en toi et n’ont pas été déçus.
I karanga ratou ki a koe, a kua ora; i whakawhirinaki ki a koe, a kihai i whakama.
6 Moi, je suis un vermisseau, et non un homme, l’opprobre des gens, objet de mépris pour le peuple.
Ko ahau ia he toke, ehara i te tangata: e tawaia ana e te tangata, e whakahaweatia ana e te iwi.
7 Tous ceux qui me voient se moquent de moi, grimacent des lèvres, hochent la tête.
Kataina iho ahau e te hunga katoa e kite ana i ahau, ko ana o ratou ngutu, ruru ana o ratou matenga, e ki mai ana,
8 "Qu’il s’en remette à l’Eternel! Que celui-ci le sauve, qu’il l’arrache du danger, puisqu’il l’aime!"
Tukua atu koe ki a Ihowa, mana ia e whakaora: mana ia e whakaora, e pai ana hoki ia ki a ia.
9 Oui, c’est toi qui m’as tiré des entrailles maternelles, qui m’as fait reposer en sûreté dans le giron de ma mère;
Nau ia ahau i whakawhanau mai i roto i te kopu, i mea hoki kia tumanako, i ahau i nga u o toku whaea.
10 entre tes bras j’ai été jeté dès ma naissance, dès le sein de ma mère, tu as été mon Dieu.
He mea whakarere atu ahau ki runga ki a koe no te kopu mai; ko koe toku Atua no te kopu mai ano o toku whaea.
11 Ne t’éloigne pas de moi car l’angoisse est proche, et nul n’est là pour m’aider.
Kei mamao atu i ahau, e tata ana hoki te he, kahore hoki he kaiawhina.
12 Des taureaux nombreux m’environnent, des bêtes puissantes de Basan m’assiègent.
He tini nga puru e karapoti nei i ahau: e whakapaea ana ahau e nga mea kaha o Pahana.
13 Ils ouvrent contre moi leur gueule, tel un lion qui déchire et qui rugit.
E hamama ana o ratou mangai ki ahau, ano he raiona e haehae ana, e hamama ana.
14 Je suis comme l’eau qu’on répand, tous mes membres se disloquent; mon cœur est comme de la cire, qui fondrait au milieu de mes entrailles.
Kua ringihia ahau, ano he wai, kua takoki katoa oku iwi; me te ware pi toku ngakau, e rewa ana i waenganui i oku whekau.
15 Ma sève est desséchée comme un tesson, ma langue est collée à mon palais; tu m’étends dans la poussière de la mort.
Kua maroke toku kaha, ano he maramara rihi, piri tonu toku arero ki oku kauae; kua whakatakotoria ano ahau e koe ki te puehu o te mate.
16 Car des chiens m’enveloppent, la bande des méchants fait cercle autour de moi; comme le lion ils meurtrissent mes mains et mes pieds.
Kua karapotia nei hoki ahau e te kirehe, kua muia e te whakaminenga o nga tangata hara: kua pokaia e ratou oku ringa me oku waewae.
17 Je pourrais compter tous mes os; eux, ils me toisent et se repaissent de ma vue.
E taea e ahau te tatau oku iwi katoa: e titiro mai ana ratou, e matakitaki ana ki ahau.
18 Ils se partagent mes habits, ils tirent au sort mes vêtements.
E wehewehea ana oku kakahu mo ratou, e maka rota ana mo toku weruweru.
19 Mais toi, ô Seigneur, ne t’éloigne pas; toi, qui es ma force, viens vite à mon secours!
Kaua ra ia koe e matara atu, e Ihowa; e toku kaha, hohoro mai hei awhina moku.
20 Sauve mon âme du glaive, ma vie de la fureur des chiens;
Whakaorangia toku wairua i te hoari, taku hoki e matenui nei i te kuri.
21 arrache-moi de la gueule du lion, protège-moi contre les cornes des buffles.
Whakaorangia ahau i te mangai o te raiona: ae, i nga haona o nga kau maka kua whakahokia mai e koe he kupu ki ahau.
22 Je proclamerai ton nom devant mes frères, au milieu de l’assemblée, je te louerai.
Ka korerotia e ahau tou ingoa ki oku teina, ka whakamoemititia koe e ahau i waenganui i te whakaminenga.
23 "Adorateurs de l’Eternel, louez-le vous tous, descendants de Jacob, honorez-le; révérez-le, vous tous, postérité d’Israël!
E te hunga e wehi ana ki a Ihowa, whakamoemiti ki a ia; whakakororiatia ia, e te uri katoa o Hakopa, kia wehi hoki ki a ia, e te uri katoa o Iharaira.
24 Car il n’a point dédaigné, il n’a point méprisé la misère du malheureux; il n’a pas caché de lui son visage, ni manqué de l’entendre quand il implorait!"
Kihai hoki ia i whakahawea, kihai i whakarihariha ki te aue o te ngakau mamae; kihai ano i huna i tona mata ki a ia, engari i tana karangatanga ki a ia i whakarongo ia.
25 C’Est toi dont je célébrerai les louanges dans la grande assemblée, j’accomplirai mes vœux devant ceux qui te craignent.
Ko koe taku e whakamoemiti ai i waenganui o te whakaminenga nui, ka whakamana e ahau aku kupu taurangi ki te aroaro o te hunga e wehi ana ki a ia.
26 Les humbles mangeront et seront rassasiés, les adorateurs de l’Eternel le loueront. Que votre cœur renaisse à la vie pour toujours!
Ka kai te hunga mahaki, a ka makona: ka whakamoemiti ki a Ihowa te hunga e rapu ana ki a ia; kia ora tonu o koutou ngakau, ake, ake.
27 Les confins de la terre se souviendront et reviendront au Seigneur, toutes les familles des peuples se prosterneront devant lui.
E mahara nga pito katoa o te whenua, a ka tahuri ki a Ihowa: ka koropiko ano nga hapu katoa o nga iwi ki tou aroaro.
28 Car à l’Eternel appartient la royauté, il domine sur toutes les nations.
No Ihowa hokite rangatiratanga, ko ia ano te kawana i waenganui o nga iwi.
29 Ils mangeront et adoreront, tous les heureux de la terre; devant lui s’inclineront ceux qui descendent dans la poussière, incapables de sustenter leur vie.
Ka kai, a ka koropiko nga tangata tetere katoa o te whenua: ka tuohu ki tona aroaro te hunga katoa e heke ana ki te puehu; tae no ki te tangata kahore e ora i a ia tona wairua.
30 La postérité lui vouera un culte; on parlera du Seigneur aux âges à venir.
Tera e mahi tetahi uri ki a ia; ka waiho ki te Ariki hei whakatupuranga.
31 IIs viendront et proclameront sa justice: ils diront au peuple à naître ce qu’il a fait.
E haere mai ratou, e kauwhau i tona tika ki te iwi e whanau a mua, he meatanga tenei nana.