< Proverbes 27 >
1 Ne te félicite pas du jour de demain, car tu ne sais ce que peut apporter chaque jour.
Ətiki kününg toƣruluⱪ mahtanma, Qünki bir küni nemǝ bolidiƣiningnimu bilmǝysǝn.
2 Qu’un autre fasse ton éloge et non ta propre bouche; un étrangers et non tes lèvres à toi.
Seni baxⱪilar mahtisun, ɵz aƣzing mundaⱪ ⱪilmisun, Yat adǝm seni mahtisun, ɵz lǝwliring undaⱪ ⱪilmisun.
3 Lourde est la pierre, pesant le sable; mais le dépit d’un sot pèse plus lourd que les deux.
Tax eƣir, ⱪum heli jing basar, Biraⱪ ǝhmǝⱪ kǝltüridiƣan hapiqiliⱪ ikkisidin tehimu eƣirdur.
4 Cruelle est la colère, violent le courroux; mais qui peut tenir devant la jalousie?
Ƣǝzǝp rǝⱨimsizdur, Ⱪǝⱨr bolsa kǝlkündǝk adǝmni eⱪitip ketǝr, Biraⱪ kim ⱨǝsǝthorluⱪ aldida taⱪabil turalisun?
5 Mieux vaut une réprimande ouverte qu’une amitié qui se dérobe.
Axkara ǝyiblǝx yoxurun muⱨǝbbǝttin ǝladur.
6 Les blessures faites par un ami sont preuve d’affection, un ennemi est prodigue de caresses.
Dostning ⱪolidin yegǝn zǝhimlǝr sadiⱪliⱪtin bolidu; Biraⱪ düxmǝnning sɵyüxliri ⱨiyligǝrliktur.
7 La satiété fait fi du miel; la faim trouve doux ce qui est amer.
Toⱪ kixi ⱨǝsǝl kɵnikidinmu bizardur, Aq kixigǝ ⱨǝrⱪandaⱪ aqqiⱪ nǝrsimu tatliⱪ bilinǝr.
8 Comme l’oiseau qui erre loin de son nid, tel est l’homme qui erre loin de son pays.
Yurt makanidin ayrilƣan kixi, Uwisidin ayrilip yürgǝn ⱪuxⱪa ohxar.
9 Huile et parfum réjouissent le cœur; de même la bonté suave d’un ami qui donne de sincères conseils.
Ətir wǝ huxbuy kɵngülni aqar, Jan kɵyǝr dostning sǝmimiy mǝsliⱨǝti kixini riƣbǝtlǝndürǝr. Jan kɵyǝr dostning sǝmimiy, huxhuy mǝsliⱨǝti kixini hux ⱪilur.
10 N’Abandonne ni ton ami ni l’ami de ton père, ne franchis pas le seuil de ton frère au jour de ton malheur; mieux vaut un voisin qui est près de toi qu’un frère qui se tient à l’écart.
Ɵz dostungni, atangning dostinimu untuma; Bexingƣa kün qüxkǝndǝ ⱪerindixingning ɵyigǝ kirip yelinma; Yeⱪindiki dost, yiraⱪtiki ⱪerindaxtin ǝla.
11 Sois sage, mon fils, tu réjouiras mon cœur, et j’aurai de quoi répliquer à qui m’insulte.
I oƣlum, dana bol, kɵnglümni hux ⱪil, Xundaⱪ ⱪilƣiningda meni mǝshirǝ ⱪilidiƣanlarƣa jawab berǝlǝymǝn.
12 L’Homme avisé aperçoit le danger et se met à l’abri; les niais passent outre et en pâtissent.
Zerǝk kixi bala-ⱪazani aldin kɵrüp ⱪaqar; Saddilar aldiƣa berip ziyan tartar.
13 Il s’est porté garant pour un autre: saisis son vêtement; il a cautionné une étrangère: nantis-toi de son gage!
Yatⱪa kepil bolƣan kixidin ⱪǝrzgǝ tonini tutup alƣin; Yat hotunƣa kapalǝt bǝrgǝn kixidin kapalǝt puli al.
14 Assourdir de grand matin son prochain par de bruyants saluts, c’est comme si on lui disait des injures.
Ⱪaⱪ sǝⱨǝrdǝ turup, yuⱪiri awazda dostiƣa bǝht tiligǝnlik, Ɵzini ⱪarƣax ⱨesablinar.
15 Une gouttière qui se déverse par un jour d’orage et une femme acariâtre, c’est tout un.
Yamƣurluⱪ kündiki tohtimay qüxkǝn tamqǝ-tamqǝ yeƣin, Wǝ soⱪuxⱪaⱪ hotun bir-birigǝ ohxaxtur.
16 Vouloir la retenir, c’est retenir le vent ou recueillir de l’huile dans sa main.
Uni tizgǝnlǝx boranni tosⱪanƣa, Yaki yaƣni ong ⱪol bilǝn qanggalliƣanƣa ohxaxtur.
17 Le fer devient poli au contact du fer et l’homme au contact de son prochain.
Tɵmürni tɵmürgǝ bilisǝ ɵtkürlǝxkǝndǝk, Dostlarmu bir-birini ɵtkürlǝxtürǝr.
18 Qui veille sur le figuier jouira de ses fruits qui veine sur son maître recueillera de l’honneur.
Ənjür kɵqitini pǝrwix ⱪilƣuqi uningdin ǝnjür yǝydu; Hojayinini asrap kütkǝn ⱪul izzǝt tapidu.
19 Comme dans l’eau le visage répond au visage, ainsi chez les hommes les cœurs se répondent.
Suda adǝmning yüzi ǝks ǝtkǝndǝk, Insanning ⱪǝlbining ⱪandaⱪliⱪi ɵz yenidiki kixi arⱪiliⱪ bilinǝr.
20 Cheol et abîme sont insatiables; les yeux de l’homme le sont également. (Sheol )
Tǝⱨtisara wǝ ⱨalakǝt ⱨǝrgiz toymiƣandǝk, Adǝmning [aq] kɵzliri ⱪanaǝt tapmas. (Sheol )
21 La fournaise, pour l’argent, le creuset pour l’or, et l’homme est prisé d’après sa réputation.
Sapal ⱪazan kümüxni, qanaⱪ altunni tawlar, Adǝm bolsa mahtalƣanda sinilar.
22 Tu broierais le sot dans un mortier avec le pilon, comme on fait des graines, que sa sottise ne se détacherait pas de lui.
Əhmǝⱪni buƣday bilǝn birgǝ sǝndǝldǝ talⱪan ⱪilip soⱪsangmu, Əhmǝⱪliⱪi yǝnila uningda turar.
23 Tâche de bien connaître l’état de tes brebis, porte ton attention sur tes troupeaux.
Padiliringning ǝⱨwalini obdan bilip tur, Mal-waranliringdin yahxi hǝwǝr al;
24 Car les biens ne dureront pas toujours: les dignités se transmettent-elles de génération en génération?
Qünki bayliⱪning mǝnggü kapaliti bolmas, Taj-tǝhtmu dǝwrdin-dǝwrgiqǝ turamdu?
25 Que la végétation se fasse jour, que la verdure apparaisse, que les herbes des hauteurs soient recueillies,
Ⱪuruƣan qɵplǝr orulƣandin keyin, Yumran qɵplǝr ɵsüp qiⱪⱪanda, Taƣ baƣridinmu yawayi qɵplǝr yiƣilƣanda,
26 et tu auras des brebis pour te vêtir, des béliers pour payer le prix d’un champ,
Xu qaƣda ⱪozilarning yungliri ⱪirⱪilip kiyiming bolar; Ɵqkilǝrni satⱪan pulƣa bir etiz kelǝr,
27 du lait de chèvres en abondance, pour te nourrir toi et ta famille et faire vivre tes domestiques.
Ⱨǝmdǝ ɵqkilǝrning sütliri sening ⱨǝm ailidikiliringning ozuⱪluⱪini, Dedǝkliringning ⱪorsiⱪini tǝminlǝxkimu yetǝr.