< Nombres 32 >

1 Or, les enfants de Ruben et ceux de Gad possédaient de nombreux troupeaux, très considérables. Lorsqu’ils virent le pays de Yazer et celui de Galaad, ils trouvèrent cette contrée avantageuse pour le bétail.
Ita, addaan dagiti kaputotan ni Ruben ken ni Gad kadagiti adu a taraken. Idi nakitada ti daga ti Jazer ken Galaad, nasayaat ti daga para kadagiti taraken.
2 Les enfants de Gad et ceux de Ruben vinrent donc et parlèrent à Moïse, à Eléazar le pontife et aux phylarques de la communauté, en ces termes:
Isu nga immay dagiti kaputotan ni Gad ken ni Ruben ket nagsaoda kenni Moises, kenni Eleazar a padi, ken kadagiti mangidadaulo kadagiti tattao. Kinunada,
3 "Ataroth, Dibon, Yazer, Nimra, Hesbon et Elalê; Sebam, Nébo et Beôn,
“Atarot, Dibon, Jazer, Nimra, Hesbon, Eleale, Sibma, Nebo, ken Beon,
4 ce pays, que l’Éternel a fait succomber devant les enfants d’Israël, est un pays propice au bétail; or, tes serviteurs ont du bétail."
dagiti daga a rinaut ni Yahweh iti sangoanan dagiti tattao ti Israel ket napipintas a lugar para kadagiti taraken. Addaankami nga adipenmo kadagiti adu a taraken.”
5 Ils dirent encore: "Si nous avons trouvé faveur à tes yeux, que ce pays soit donné en propriété à tes serviteurs; ne nous fais point passer le Jourdain."
Kinunada, “No nakasarakkami iti pabor iti imatangmo, maited koma daytoy a daga kadakami nga adipenmo, a kas sanikuami. Saandakami a pagballasiwen iti Jordan.”
6 Moïse répondit aux enfants de Gad et à ceux de Ruben: "Quoi! Vos frères iraient au combat, et vous demeureriez ici!
Simmungbat ni Moises kadagiti kaputotan ni Gad ken ni Ruben, “Rumbeng kadi a mapan makigubat dagiti kakabsatyo bayat nga agnaedkayo ditoy?
7 Pourquoi voulez-vous décourager les enfants d’Israël de marcher vers le pays que leur a donné l’Éternel?
Apay nga upayenyo dagiti puso dagiti tattao ti Israel a mapan iti daga nga inted ni Yahweh kadakuada?
8 Ainsi firent vos pères, alors que je les envoyai de Kadêch-Barnéa pour explorer ce pays.
Agpada ti inaramid dagiti ammayo idi imbaonko ida manipud Kadish Barnea a mangsukimat iti daga.
9 Ils montèrent jusqu’à la vallée d’Echkol, ils explorèrent le pays; puis ils découragèrent les enfants d’Israël de se rendre au pays que leur avait donné l’Éternel.
Simmang-atda idiay tanap ti Eskol. Nakitada ti daga ket inupayda dagiti puso dagiti tattao ti Israel tapno agkedkedda a sumrek iti daga nga ited ni Yahweh kadakuada.
10 Ce jour-là, le courroux de l’Éternel s’alluma, et il prononça ce serment:
Simged ti pungtot ni Yahweh iti dayta nga aldaw. Nagsapata isuna ket kinunana,
11 "Si jamais ils voient, ces hommes sortis de l’Egypte, âgés de vingt ans ou plus, la contrée que j’ai, par serment, promise à Abraham, à Isaac et à Jacob!… Car ils m’ont été infidèles.
'Awan duadua nga awan kadagiti tattao a simmang-at manipud Egipto, manipud iti agtawen iti 20 nga agpangato, ti makakitanto iti daga nga inkarik kada Abraham, Isaac, ken ni Jacob, gapu ta saandak a sinurot, malaksid kenni
12 Seuls, Caleb, fils de Yefounné le Kenizzéen, et Josué, fils de Noun la verront, parce qu’ils sont restés fidèles au Seigneur."
Caleb nga anak ni Jefone a Kenezeo ken ni Josue nga anak ni Nun. Ni laeng Caleb ken ni Josue ti naan-anay a nangsurot kaniak.'
13 Et le Seigneur, courroucé contre Israël, les a fait errer dans le désert pendant quarante années, jusqu’à l’extinction de cette génération entière, qui avait démérité devant le Seigneur.
Isu a simged ti pungtot ni Yahweh maibusor iti Israel. Pinagalla-allana ida idiay let-ang iti 40 a tawen agingga a nadadael dagiti amin a henerasion a nakaaramid iti dakes iti imatangna.
14 Et maintenant, vous marchez sur les traces de vos pères, engeance de pécheurs, pour ajouter encore à la colère de Dieu contre Israël!
Kitaenyo, dimmakkelkayo iti lugar dagiti ammayo, a kasla kadagiti ad-adda a managbasol a tattao, a mangrubrob iti umap-apoy a pungtot ni Yahweh iti Israel.
15 Oui, si vous vous détachez de lui, il continuera de le laisser dans le désert, et vous aurez fait le malheur de tout ce peuple."
No umadayokayo iti panangsurotyo kenkuana, panawannanto manen ti Israel idiay let-ang ket dadaelenyonto amin dagitoy a tattao.”
16 Alors ils s’approchèrent de Moïse et dirent: "Nous voulons construire ici des parcs à brebis pour notre bétail, et des villes pour nos familles.
Isu nga immasidegda kenni Moises ket kinunada, “Palubosannakami nga agaramid kadagiti alad ditoy para kadagiti ayupmi ken siudad para kadagiti pamiliami.
17 Mais nous, nous irons en armes, résolument, à la tête des enfants d’Israël, jusqu’à ce que nous les ayons amenés à leur destination, tandis que nos familles demeureront dans les villes fortes, à cause des habitants du pays.
Nupay kasta, nakasaganakami a makigubat a kaduami ti armada ti Israel agingga a maiturongmi ida iti lugarda. Ngem agnaed dagiti pamiliami kadagiti natalged a siudad gapu kadagiti sabali a tattao nga agnanaed pay laeng iti daytoy a daga.
18 Nous ne rentrerons pas dans nos foyers, que les enfants d’Israël n’aient pris possession chacun de son héritage.
Saankami nga agsubli kadagiti pagtaenganmi agingga a saan a naawat dagiti tattao ti Israel, tunggal tao ti tawidna.
19 Nous ne prétendons point posséder avec eux de l’autre côté du Jourdain, puisque c’est en deçà du Jourdain, à l’orient, que notre possession nous sera échue."
Saankami a makipagtawid kadakuada iti daga nga adda iti ballasiw ti Jordan, gapu ta ti tawidmi ket adda ditoy daya a paset ti Jordan.”
20 Moïse leur répondit: "Si vous tenez cette conduite, si vous marchez devant l’Éternel, équipés pour la guerre;
Isu a simmungbat ni Moises kadakuada, “No aramidenyo ti imbagayo, no agarmaskayo a mapan makiranget iti imatang ni Yahweh,
21 si tous vos guerriers passent le Jourdain pour combattre devant l’Éternel, jusqu’à ce qu’il ait dépossédé ses ennemis,
masapul ngarud a bumallasiw ti tunggal maysa kadagiti nakasagana a lallakiyo iti Jordan iti imatang ni Yahweh, agingga a mapagtalawna dagiti kabusorna manipud iti imatangna
22 et si, le pays une fois subjugué devant l’Éternel, alors seulement vous vous retirez, vous serez quittés envers Dieu et envers Israël, et cette contrée vous sera légitimement acquise devant le Seigneur.
ken matagikuana ti daga. Ket kalpasanna mabalinyon ti agsubli. Saankayon a nakabasol kenni Yahweh ken iti Israel. Agbalinto a sanikuayo daytoy a daga iti imatang ni Yahweh.
23 Mais si vous agissez autrement, vous êtes coupables envers le Seigneur, et sachez que votre faute ne serait pas impunie!
Ngem no saanyo nga aramiden ti imbagayo, kitaenyo, agbasolkayo kenni Yahweh. Siguradoenyo a birukennakayo ti basolyo.
24 Construisez donc des villes pour vos familles et des parcs pour vos brebis, et soyez fidèles à votre parole."
Mangaramidkayo kadagiti siudad para kadagiti pamiliayo ken pagapunan para kadagiti karneroyo; ket aramidenyo ti imbagayo.”
25 Les enfants de Gad et ceux de Ruben repartirent à Moïse en disant: "Tes serviteurs feront comme mon seigneur l’ordonne.
Nagsao kenni Moises dagiti kaputotan ni Gad ken ni Ruben ket kinunada, “Aramiden dagiti adipenmo dagiti imbilinmo nga amomi.
26 Nos enfants, nos femmes, nos troupeaux et tout notre bétail, resteront là, dans les villes de Galaad,
Agnaed kadagiti siudad ti Galaad dagiti ubbingmi, dagiti assawami, dagiti arbanmi, ken dagiti amin a dingwenmi.
27 tandis que tes serviteurs, tous ceux qui peuvent s’armer pour la milice, marcheront aux combats devant l’Éternel, comme l’a dit mon seigneur."
Nupay kasta, dakami nga adipenmo ket bumallasiw a makiranget iti imatang ni Yahweh, tunggal lalaki a nakaarmas a makigubat, kas imbagam nga amomi.”
28 Moïse enjoignit, à leur sujet, au pontife Eléazar, à Josué, fils de Noun, et aux principaux membres des tribus des enfants d’Israël,
Isu a binilin ni Moises ni Eleazar a padi, ni Josue nga anak ni Nun ken dagiti mangidadaulo kadagiti puli dagiti kapuonan kadagiti tribu dagiti tattao ti Israel maipanggep kadakuada.
29 en leur disant: "Si les enfants de Gad et ceux de Ruben, tous ceux qui peuvent s’armer pour la lutte, passent avec vous le Jourdain devant le Seigneur et vous aident à soumettre le pays, vous leur attribuerez la contrée de Galaad comme propriété.
Kinuna ni Moises kadakuada, “No makiballasiw kadakayo idiay Jordan dagiti kaputotan ni Gad ken ni Ruben, tunggal lalaki a nakasagana a makigubat iti imatang ni Yahweh, ken no natagikuayo ti daga, ket itedyo kadakuada ti daga ti Galaad a kas sanikuada.
30 Mais s’ils ne marchent point en armes avec vous, ils devront s’établir au milieu de vous, dans le pays de Canaan."
Ngem no saanda a makiballasiw kadakayo a nakaarmas a makigubat, ket makibingaydanto kadakayo kadagiti sanikua iti daga ti Canaan.”
31 Les enfants de Gad et ceux de Ruben répondirent en ces termes: "Ce que l’Éternel a dit à tes serviteurs, ils le feront exactement.
Isu a simmungbat dagiti kaputotan ni Gad ken Ruben ket kinunada, “Kas imbaga ni Yahweh kadakami nga adipenmo, daytoy ti aramidenmi.
32 Oui, nous passerons en armes, devant le Seigneur, dans le pays de Canaan, conservant la possession de notre héritage de ce côté-ci du Jourdain."
Bumallasiwkami a nakaarmas a makigubat iti imatang ni Yahweh iti daga ti Canaan, ngem makipagtalinaed kadakami dagiti natagikuami a tawid iti daytoy a paset ti Jordan.”
33 Alors Moïse octroya aux enfants de Gad et à ceux de Ruben, ainsi qu’à la moitié de la tribu de Manassé, fils de Joseph, le domaine de Sihôn, roi des Amorréens, et le domaine d’Og, roi du Basan; tout ce pays selon les limites de ses villes, les villes du pays dans toute son étendue.
Isu nga inted ni Moises kadagiti kaputotan ni Gad ken Ruben, ken kasta met iti guddua a tribu ni Manases nga anak ni Jose ti pagarian ni Sihon, nga ari dagiti Amorreo, ken ni Og nga ari ti Basan. Intedna kadakuada ti daga, ken inwarasna kadakuada dagiti amin a siudad agraman dagiti beddengda, dagiti siudad iti daga a nakapalikmut kadakuada.
34 Et les enfants de Gad rebâtirent Dibôn, Ataroth et Arœr;
Binangon manen dagiti kaputotan ni Gad ti Dibon, Atarot, Aroer,
35 Atroth-Chofân, Yazer et Yogbeha;
Atrot Sofan, Jazer, Jogbeha,
36 Bêth-Nimra et Bêth-Harân, comme viles fortes et parcs à bétail.
Bet Nimra, ken Bet Haran a kas natalged a siudad nga addaan kadagiti pagapunan para kadagiti karnero.
37 Et les enfants de Ruben rebâtirent Hesbon, Elalê et Kiryathayim;
Binangon manen dagiti kaputotan ni Ruben ti Hesbon, Eleale, Kiriataim,
38 Nébo, Baal-Meôn (qui changèrent de nom) et Sibma. Ils remplacèrent par d’autres noms les noms des villes qu’ils rebâtirent.
Nebo, Baal Meon—nabaliwan dagiti naganda, ken Sibma. Pinanagananda iti sabali a nagan dagiti siudad a binangonda.
39 Les enfants de Makhir, fils de Manassé, marchèrent sur le Galaad et s’en rendirent maîtres, et expulsèrent les Amorréens qui l’habitaient.
Napan dagiti kaputotan ni Makir nga anak ni Manases idiay Galaad ket sinakupda daytoy kadagiti Amorreo nga adda iti daytoy.
40 Et Moïse donna le Galaad à Makhir, fils de Manassé, qui s’y établit.
Ket inted ni Moises ti Galaad kenni Makir nga anak ni Manases, ket nagnaed dagiti tattaona sadiay.
41 Yaïr, descendant de Manassé, y alla aussi et s’empara de leurs bourgs, qu’il nomma Bourgs de Yaïr.
Napan ni Jair nga anak ni Manases ket sinakupna dagiti ili iti dayta a lugar ket pinanagananna dagitoy iti Havvoth Jair.
42 Nobah aussi y alla et s’empara de Kenath et de sa banlieue, qu’il appela Nobah, de son propre nom.
Napan ni Noba ket sinakupna ti Kenat ken dagiti barrio iti daytoy a lugar, ket impanaganna iti daytoy ti naganna a Noba.

< Nombres 32 >