< Lamentations 3 >

1 Je suis l’homme qui a connu la misère sous la verge de son courroux.
Ko au ko e tangata kuo mamata ki he mamahi ʻi he meʻa tā ʻa hono houhau.
2 C’Est moi qu’il a poussé et fait marcher dans des ténèbres que ne traverse aucune lueur.
Kuo ne tataki au mo ʻomi au ki he poʻuli, kae ʻikai ki he maama.
3 Oui, contre moi il revient à la charge et tourne sa main tout le temps.
Ko e moʻoni kuo ne liliu kiate au, ʻoku ne liliu hono nima kiate au ʻi he ʻaho kotoa.
4 Il a consumé ma chair et ma peau, brisé mes os.
Ko hoku kili mo hoku kakano kuo ne ngaohi ke motuʻa; kuo ne fesiʻi hoku ngaahi hui.
5 Il a bâti une clôture autour de moi et m’a enveloppé de venin et de tribulations.
Kuo ne langaʻi meʻa kiate au, pea kuo ne takatakai au ʻaki ʻae kona mo e mamahi.
6 Il m’a relégué dans des régions ténébreuses comme les morts, endormis pour toujours.
Kuo ne fokotuʻu au ʻi he ngaahi potu fakapoʻuli, ʻo hangē ko kinautolu naʻe pekia ʻi muʻa.
7 Il m’a entouré d’un mur que je ne puis franchir, chargé de lourdes chaînes.
Kuo ne ʻāʻi takatakai au pea ʻoku ʻikai te u faʻa hao kituʻa: kuo ne fakamamafa ʻa ʻeku haʻi ukamea.
8 En vain je crie et appelle au secours, il ferme tout accès à ma prière.
‌ʻO kau ka tangi foki mo kalanga, ʻoku ne taʻetokangaʻi ʻeku kole.
9 Il barre mes routes avec des pierres de taille, il bouleverse mes sentiers.
Kuo ne ʻāʻi hoku ngaahi hala ʻaki ʻae ngaahi maka kuo tā, kuo ne fakapikoʻi hoku ngaahi hala.
10 Il est pour moi un ours aux aguets, un lion en embuscade.
Naʻa ne hangē ha pea ʻoku toitoi kiate au, pea hangē ha laione ʻi he ngaahi potu lilo.
11 Il a rendu impraticables mes voies et m’a déchiré; il a fait de moi une ruine.
Kuo ne mimioʻi hoku ngaahi ʻaluʻanga, pea kuo ne haehae au fakaikiiki: kuo ne ngaohi au ke lala pe.
12 Il a bandé son arc et m’a dressé comme une cible à ses traits.
Kuo ne teke ʻa ʻene kaufana, pea kuo ne fokotuʻu au ko e fakaʻilonga ki he ngahau.
13 Il fait pénétrer dans mes reins les enfants de son carquois.
Kuo ne pule ki he ngaahi ngahau ʻo ʻene tangai ke ʻasi ki hoku ngaahi kongaloto.
14 Je suis devenu la risée de tous les peuples, un thème de leurs chansons incessantes.
Ko e manukiʻanga au ki hoku kakai; pea ko ʻenau tāʻanga ʻi he ʻaho kotoa pē.
15 Il m’a rassasié d’herbes amères, abreuvé d’absinthe.
Kuo ne fakafonu au ʻaki ʻae kona, kuo ne fakakonaʻi au ʻaki ʻae konaʻiʻī.
16 Il a broyé mes dents avec du gravier, il m’a roulé dans la cendre.
Kuo ne fesiʻi foki hoku kau nifo ʻaki ʻae kilikili, kuo ne pani au ʻaki ʻae efu.
17 Mon âme a dit adieu à la paix, j’ai perdu jusqu’au souvenir du bonheur,
Pea kuo ke hiki hoku laumālie ke mamaʻo mei he melino: naʻe ngalo ʻiate au ʻae monūʻia.
18 et j’ai dit: "C’En est fait de mon avenir et de ce que je pouvais espérer de l’Eternel."
Pea ne u pehē, “Ko ʻeku mālohi mo ʻeku ʻamanaki kuo ʻauha meia Sihova;”
19 Rappelle-toi ma misère et mon abandon: je ne connais que poison et absinthe.
‌ʻI heʻeku manatu ki hoku mahaki pea mo ʻeku mamahi, ʻae kona pea mo e ʻahu.
20 En évoquant ces souvenirs, mon âme s’affaisse en moi.
‌ʻOku kei manatu ki ai hoku laumālie, pea ʻoku angavaivai ia ʻiate au.
21 Mais voici la pensée qui s’éveille en moi, et c’est pourquoi j’espère.
Ko ia ʻoku ou fakamanatu ki hoku loto, pea ko ia ʻoku ou kei maʻu ai ʻae ʻamanaki.
22 C’Est que les bontés de l’Eternel ne sont pas taries et que sa miséricorde n’est pas épuisée.
Ko e meʻa ʻi he ʻaloʻofa ʻa Sihova ʻoku ʻikai te tau ʻauha, koeʻuhi ʻoku ʻikai ke ngata ʻene manavaʻofa.
23 Elles se renouvellent chaque matin, infinie est ta bienveillance.
‌ʻOku foʻou ia ʻi he pongipongi kotoa pē, ʻoku lahi hoʻo angatonu.
24 "L’Eternel est mon lot, dit mon âme, aussi espéré-je en lui."
‌ʻOku pehē ʻe hoku laumālie, “Ko hoku tofiʻa ʻa Sihova: ko ia te u ʻamanaki lelei ʻiate ia.”
25 L’Eternel est bon pour ceux qui mettent leur confiance en lui, pour l’âme qui le recherche.
‌ʻOku lelei ʻa Sihova kiate kinautolu ʻoku tatali kiate ia, ki he laumālie ʻoku kumi kiate ia.
26 C’Est une bonne chose d’attendre en silence le secours de l’Eternel;
‌ʻOku lelei ki he tangata ke ne ʻamanaki, pea ne tatali fakatatoka foki ki he fakamoʻui meia Sihova.
27 une bonne chose aussi pour l’homme de porter le joug dès sa jeunesse;
‌ʻOku lelei ki he tangata ke ne fua ʻae haʻamo ʻi heʻene kei talavou.
28 de s’asseoir solitaire en se résignant silencieusement, lorsque Dieu le lui impose.
‌ʻOku ne nofo tokotaha pe, pea ʻoku longo pe, koeʻuhi kuo ne fua ia ʻe ia pe.
29 Qu’il incline sa bouche vers la poussière: peut-être est-il quelque espoir.
‌ʻOku ne ʻai hono ngutu ʻi he efu, ko e meʻa naʻa ʻoku kei ai ha ʻamanaki.
30 Qu’il présente la joue à celui qui le frappe et se rassasie d’humiliation
‌ʻOku ne tuku hono kouʻahe kiate ia ʻoku ne taaʻi ia: ʻoku ne pito ʻaupito ʻi he lauʻi kovi.
31 car le Seigneur ne délaisse pas à tout jamais;
He koeʻuhi ʻe ʻikai liʻaki ke lauikuonga ʻe Sihova:
32 mais quand il a frappé, il exerce sa pitié selon l’étendue de sa bonté.
He kapau te ne fakamamahi, ka te ne manavaʻofa foki ʻo fakatatau ki hono lahi ʻo ʻene ngaahi ʻaloʻofa.
33 Car ce n’est pas de bon cœur qu’il moleste et afflige les fils de l’homme.
He ʻoku ʻikai te ne fie tautea, pe fakamamahi ʻae fānau ʻae tangata.
34 Lorsqu’on foule aux pieds tous les captifs du pays,
Ke laiki ʻi hono lalo vaʻe ʻae ngaahi pōpula kotoa pē ʻo māmani,
35 lorsqu’on fait fléchir le droit d’un homme à la face du Très-Haut,
Ke fakatafe ʻae totonu ʻoe tangata ʻi he ʻao ʻoe fofonga ʻoe Fungani Māʻoniʻoni,
36 lorsqu’on fait tort à un homme dans sa juste cause, le Seigneur ne peut l’approuver.
Ke kākaaʻi ʻae tangata ʻi hono fakamaauʻi ʻoku ʻikai lelei ai ʻa Sihova.
37 A qui donc suffit-il d’ordonner pour qu’une chose soit, si le Seigneur n’en a décidé ainsi?
Ko hai ia ʻoku fakahā, pea ʻoku hoko ia, ʻo kapau ʻoku ʻikai ke fekau ʻe Sihova?
38 N’Est-ce pas de la bouche de l’Eternel qu’émanent les maux et les biens?
‌ʻOku ʻikai ke ʻalu mei he fofonga ʻoe Fungani Māʻolunga ʻae lelei mo e kovi.
39 Pourquoi donc se plaindrait l’homme sa vie durant, l’homme chargé de péchés?
Ko e hā ʻoku lāunga ai ʻae tangata moʻui, ʻae tangata koeʻuhi ko e tautea ʻo ʻene ngaahi angahala?
40 Examinons nos voies, scrutons-les et retournons à l’Eternel!
Ke tau kumi mo ʻahiʻahiʻi hotau ngaahi ʻaluʻanga, pea toe tafoki kia Sihova.
41 Elevons nos cœurs avec nos mains vers Dieu qui est au ciel!
Ke tau hiki hake hotau loto mo hotau nima ki he ʻOtua ʻi he ngaahi langi.
42 Nous, nous avons failli et désobéi: toi, tu n’as point pardonné.
“Kuo mau fai talangataʻa, pea kuo mau angatuʻu: ʻoku teʻeki ai te ke fakamolemole.
43 Tu t’es enveloppé de colère et tu nous as persécutés; tu as tué sans ménagement.
“Kuo ke ʻuʻufi ʻaki ʻae houhau, pea fakatangaʻi ʻakimautolu: kuo ke tāmateʻi pea naʻe ʻikai te ke manavaʻofa.
44 Tu t’es entouré de nuages, pour empêcher les prières de passer.
Kuo ke ʻufiʻufi koe ʻaki ʻae ʻao, ke ʻoua naʻa ʻasi atu ʻa ʻemau kole.
45 Tu as fait de nous une balayure, un objet de dégoût au milieu des nations.
Kuo ke ngaohi ʻakimautolu ko e efe mo e ʻotoʻota ʻi he lotolotonga ʻoe kakai.
46 Tous nos ennemis ont ouvert la bouche contre nous.
“Kuo mafaʻa ʻae ngutu ʻa homau kau fili kotoa pē kiate kimautolu.
47 Notre partage, ce furent la terreur et le piège, la ruine et le désastre.
Kuo hoko mai ʻae manavahē mo e tauhele kiate kimautolu, ʻae lala mo e ʻauha.”
48 Mes yeux se répandent en torrents de larmes à cause de la catastrophe de mon peuple.
‌ʻOku tafe hifo hoku mata, hangē ko e ngaahi vaitafe, koeʻuhi ko e ʻauha ʻae ʻofefine ʻo hoku kakai.
49 Mes yeux se fondent en eau sans s’arrêter, car il n’est point de répit au mal,
“ʻOku tafe hifo ʻa hoku mata, pea ʻikai ʻosi, ʻoku ʻikai siʻi ke tuku.
50 jusqu’à ce que l’Eternel regarde et voie du haut du ciel.
Ke ʻoua ke ʻafio mai ʻa Sihova, pea vakai mei he langi.
51 Le spectacle qui s’offre à mes regards accable mon âme à cause de toutes les filles de ma ville.
Ko hoku mata ʻoku ne ueʻi hoku loto, koeʻuhi ko e ngaahi ʻofefine kotoa pē ʻo ʻeku kolo.
52 Ils m’ont pourchassé comme un passereau, ceux qui me haïssent sans motif.
“Naʻe tuli fakamamahi au ʻe hoku kau fili hangē ha manupuna, taʻehanoʻuhinga.
53 Ils ont confiné ma vie dans la fosse et jeté des pierres sur moi.
Kuo nau motuhi ʻeku moʻui ʻi he fale fakapōpula, pea kuo lī ha maka kiate au.
54 Les eaux ont monté par-dessus ma tête, et j’ai dit: "Je suis perdu!"
naʻe melemo hoku ʻulu ʻi he ngaahi vai; pea ne u toki pehē, ‘Kuo motuhi au.’
55 Mais j’ai invoqué ton nom des profondeurs de la fosse.
“ʻE Sihova ne u ui ki ho huafa mei he fale fakapōpula taumamaʻo.
56 Tu as entendu mon appel: "Ne ferme pas ton oreille alors que je supplie pour ma délivrance."
Kuo ke fanongo ki hoku leʻo; ʻoua naʻa ke fufū ho fofonga ki heʻeku mānava, ki heʻeku tangi.
57 Tu es venu près de moi le jour où je t’ai invoqué, tu as dit: "Sois sans crainte!"
Naʻa ke ʻunuʻunu mai ʻo ofi ʻi he ʻaho ko ia ne u ui kiate koe: naʻa ke pehē, “ʻOua naʻa manavahē.”
58 Tu as pris en mains les causes qui me touchent, tu sauves ma vie.
“ʻE Sihova kuo ke langomakiʻi hoku laumālie; kuo ke huhuʻi ʻeku moʻui.
59 Tu as vu, Eternel, le tort qu’on m’a fait: défends mon droit!
‌ʻE Sihova kuo ke ʻafioʻi ki he kovi kuo fai kiate au, fakamaau ʻe koe ʻeku meʻa.
60 Tu as été témoin de leurs représailles, de tous leurs complots contre moi.
Kuo ke ʻafio ki heʻenau lili kotoa pē, mo ʻenau ngaahi filioʻi kiate au.
61 Tu as entendu, Eternel, 'leurs outrages, toutes leurs machinations contre moi.
“ʻE ʻEiki kuo ke fanongo ki heʻenau taukae, pea mo ʻenau ngaahi filioʻi kiate au;
62 Les lèvres de mes adversaires et leurs pensées sont dirigées contre ma personne.
‌ʻae loungutu ʻonautolu naʻe tuʻu hake kiate au, pea mo ʻenau fakatupu meʻa kiate au ʻi he ʻaho kotoa pē.
63 Regarde leurs faits et gestes: je suis l’objet de leurs chants moqueurs.
Vakai ki heʻenau nofo hifo mo ʻenau tuʻu hake; ko au ko ʻenau taʻanga.
64 Puisses-tu leur rendre la pareille, ô Eternel, les traiter selon l’oeuvre de leurs mains!
“ʻE ʻEiki ke ke tuku kiate kinautolu ha totongi, ʻo fakatatau ki he ngāue ʻa honau nima.
65 Inflige-leur l’angoisse du cœur: ta malédiction vienne sur eux!
Tuku kiate kinautolu ʻae mamahi ʻoe loto, ʻa hoʻo malaʻia kiate kinautolu.
66 Poursuis-les de ton courroux et anéantis-les de dessous la voûte de tes cieux.
Fakatanga mo fakaʻauha ʻakinautolu ʻi he houhau mei he lalo langi ʻa Sihova.

< Lamentations 3 >