< Job 24 >

1 Pourquoi les temps des représailles ne sont-ils pas réglés par le Tout-Puissant, et ses fidèles ne voient-ils pas se lever ses jours de justice?
Apay a saan nga ikeddeng ti Mannakabalin-amin dagiti tiempo para iti panangukom kadagiti nadangkes a tattao? Apay a saan a makita dagiti napudno iti Dios ti iyuumay dagiti aldaw a panangukomna?
2 Il en est qui reculent les bornes, qui ravissent des troupeaux et les conduisent au pâturage.
Adda dagiti nadangkes a tattao nga agiyakar kadagiti pagilasinan ti beddeng; adda dagiti nadangkes a tattao nga agagaw kadagiti arban ket ikabilda kadagiti bukodda a pagpaaraban.
3 Ils emmènent l’âne des orphelins et saisissent comme gage le bœuf de la veuve.
Ipanawda ti asno dagiti awanan ti amma; Alaenda ti kalakian a baka ti balo a kas pammatalged.
4 Ils forcent les indigents à se détourner du chemin; les faibles dans le pays sont tous obligés de se cacher.
Pilitenda a paglisien dagiti agkasapulan a tattao kadagiti pagnaanda; ilemmengan ida amin dagiti napanglaw a tattao iti daga.
5 Voyez, tels des ânes sauvages dans le désert, ces malheureux se mettent en campagne pour leur besogne, recherchant quelque nourriture: la lande leur fournit du pain pour leurs enfants.
Kitaenyo, rummuar dagitoy a napanglaw a tattao a mapan iti trabahoda a kasla kadagiti atap nga asno iti let-ang, nga agbirbiruk a naimbag iti makan; nalabit nga ipaayan ida ti Araba iti taraon para kadagiti annakda.
6 Dans les champs, ils recueillent leurs provisions; ils ramassent quelques herbes dans la vigne du méchant.
Agapit dagiti napanglaw a tattao iti rabii kadagiti taltalon dagiti sabali a tattao; agtudtudda kadagiti ubas manipud iti nagapitan dagiti nadangkes a tattao.
7 Ils passent la nuit tout nus, faute de vêtements; ils n’ont pas de couverture pour se garer du froid.
Agiddada a lamo-lamo iti agpatpatnag nga awanan ti pagan- anay; awan ti pagabbongda iti lammiis.
8 Ils sont trempés par les averses des montagnes; manquant d’abri, ils s’accrochent au rocher.
Mabasbasada kadagiti arbis dagiti bantay; agiddada iti abay dagiti dadakkel a bato gapu ta awan ti paglinonganda.
9 On enlève l’orphelin du sein de sa mère, et on pressure le pauvre.
Adda dagiti nadangkes a tattao nga agagaw kadagiti ulila manipud iti barukong dagiti innada, ken nadangkes a tattao nga agala kadagiti annak a kas pammatalged manipud kadagiti napanglaw a tattao.
10 On les réduit à circuler nus, sans vêtements à transporter des gerbes tout en souffrant la faim,
Ngem rummuar a lamo-lamo dagiti napanglaw a tattao nga awanan ti pagan-anay; uray no mapanda a mabisbisin, awitenda dagiti rineppet a dawa dagiti dadduma a tattao.
11 à extraire l’huile dans l’enclos de leurs exploiteurs, à fouler les pressoirs tout en étant altérés de soif.
Agar-aramid dagiti napanglaw a tattao ti lana kadagiti uneg dagiti pader dagiti nadangkes a tattao; baddebaddekanda dagiti pagpespesan ti arak dagiti nadangkes a tattao, ngem isuda a mismo ket mawaw.
12 De l’enceinte des villes la population fait entendre un concert de plaintes, l’âme des victimes crie vengeance, et Dieu n’a pas de flétrissure pour ces crimes!
Iti siudad, umas-asug dagiti tattao; agpukpukkaw dagiti nasugatan a tattao, ngem saan nga ipangpangag ti Dios dagiti karkararagda.
13 Ces bandits détestent la lumière, n’en connaissent pas les voies et n’en suivent pas les sentiers.
Ti sumagmamano kadagiti nadangkes a tattao ket bumusor iti lawag; saanda nga ammo dagiti dalanna, wenno saanda nga agtalinaed kadagiti pagnaanna.
14 A l’approche du jour, le meurtrier se lève, assassine le pauvre et l’indigent; la nuit, il se comporte en voleur.
Agtakder ti mammapatay iti lawag; papatayenna ti napanglaw ken dagiti agkasapulan a tattao; iti rabii, kasla maysa isuna nga agtatakaw.
15 Les yeux de l’adultère guettent le crépuscule du soir: "Nul ne me verra", dit-il, et il se couvre le visage d’un voile.
Maysa pay, ur-urayen ti mata ti mannakikamalala ti sardam; kunkunana, 'Awan iti mata a makakita kaniak.' Manglimlimo ti rupana.
16 A la faveur de l’obscurité, il entre par effraction dans les maisons; le jour, il se tient claquemuré: il ne sait ce que c’est que la lumière.
Iti kasipngetan, agkali dagiti nadangkes a tattao kadagiti babbalay; ngem ilemmengda dagiti bagbagida iti aldaw; awan pakibibbianganda iti lawag.
17 Pour tous ces gens, la nuit noire est un clair matin, tant ils sont familiarisés avec l’horreur des ténèbres.
Ta kadakuada amin, ti agsapa ket kasla iti nakaro a kinasipnget; nanam-ayda kadagiti pagbutbutngan iti nakaro a sipnget.
18 Parfois ils sont une épave légère flottant sur l’eau, leur sort est maudit sur terre; ils cessent de prendre le chemin des vignes.
Nupay kasta, matayda iti apagbiit, a kasla iti labutab iti rabaw dagiti dandanum; nailunod dagiti pasetda iti daga; awan ti siasinoman a mapan agtrabaho kadagiti kaubasanda.
19 Le sol altéré, la chaleur engloutissent les eaux de neige; de même le Cheol ceux qui ont prévariqué. (Sheol h7585)
Runrunawen ti tikag ken pudot dagiti niebe a danum; kasta met a runrunawen ti sheol dagiti nagbasol. (Sheol h7585)
20 Ils sont vite oubliés du sein qui les porta, la vermine se repaît' d’eux avec délices; plus jamais il n’est fait mention d’eux: l’iniquité est brisée comme un arbre.
Lipatento isuna ti aanakan a nangipasngay kenkuana; sisasam-itto a mangan ti igges kenkuana; saanton a malagip isuna; iti kastoy a wagas, madadaelto ti kinadangkes a kasla iti maysa a kayo.
21 Ils exploitaient la femme stérile, qui n’a pas d’enfants, et ne faisaient pas de bien à la veuve.
Al-alun-unen ti nadangkes a tao dagiti lupes a babbai a saan a naganak; awan ti nasayaat nga ar-aramidenna kadagiti balo.
22 Mais trop souvent il fait durer les tyrans par sa force: ils se redressent, alors qu’ils n’attendaient plus rien de la vie.
Ngem guyoden nga iyadayo ti Dios dagiti nabibileg a tattao babaen iti pannakabalinna; tumakder isuna ket saanna ida a papigsaen iti biag.
23 Il leur donne de quoi vivre en sécurité et avec une entière confiance; ses yeux sont ouverts sur leurs voies.
Ipalubos ti Dios a panunotenda a natalgedda, ket naragsakda iti maipanggep iti dayta, ngem adda dagiti matana kadagiti dalanda.
24 Elevés de la sorte, en peu de temps ils disparaissent; ils s’évanouissent, ravis par la mort, comme tout le monde, et se flétrissent comme la tête d’un épi.
Naitan-ok dagitoy a tattao; nupay kasta, iti apagbiit laeng, mapukawdanto; pudno, maipababadanto; maurnongdanto a kasla kadagiti amin a dadduma a tattao; maputeddanto a kasla kadagiti murdong dagiti dawa ti trigo.
25 N’En est-il pas ainsi? Qui osera me démentir et réduire à néant mes paroles?
No saan ngarud a kasta, siasino ti makapaneknek nga ulbodak; siasino ti makaibaga nga awan pategna dagiti sasaok?”

< Job 24 >