< Genèse 14 >
1 Ceci arriva du temps d’Amrafel, roi de Sennaar; d’Aryoc, roi d’Ellasar; de Kedorlaomer, roi d’Elam, et de Tidal, roi de Goyim:
Xinarning padixaⱨi Amrafǝl, Əllasarning padixaⱨi Arioⱪ, Elamning padixaⱨi Kedorlayomǝr wǝ Goyimning padixaⱨi Tidalning künliridǝ xu wǝⱪǝ boldiki,
2 ils firent la guerre à Béra, roi de Sodome; à Bircha, roi de Gommorrhe; à Chinab, roi d’Adma; à Chémêber, roi de Ceboïm, et au roi de Béla, la même que Çoar.
ular birlixip Sodomning padixaⱨi Bera, Gomorraning padixaⱨi Birxa, Admaⱨning padixaⱨi Xinab, Zǝboimning padixaⱨi Xǝm’ebǝr wǝ Bela (yǝni Zoar)ning padixaⱨiƣa ⱪarxi ⱨujumƣa atlandi.
3 Tous ceux-là se réunirent dans la vallée des Siddim, qui est devenue la mer du Sel.
Bu [bǝxining] ⱨǝmmisi kelixip Siddim wadisiƣa, yǝni «Xor Dengizi» wadisiƣa yiƣildi.
4 Douze années, ils avaient été asservis à Kedorlaomer, et la treizième année ils s’étaient révoltés.
Ular on ikki yil Kedorlayomǝrgǝ beⱪindi boldi, on üqinqi yilƣa kǝlgǝndǝ, Kedorlayomǝrgǝ ⱪarxi isyan kɵtürdi.
5 La quatorzième année, Kedorlaomer s’avança avec les rois ses alliés, et ils défirent les Refaïm à Achteroth-Karnayim, les Zouzim à Ham, les Emim à Chavé-Kiryathayim;
On tɵtinqi yili Kedorlayomǝr wǝ uningƣa ittipaⱪdax bolƣan padixaⱨlar ⱨǝmmisi yiƣilip, Axtarot-Karnaim degǝn yǝrdǝ Rǝfayiylarƣa, xundaⱪla Ⱨam degǝn yǝrdǝ Zuziylarƣa, Xawǝⱨ-Kiriatayimda Emiylarƣa ⱨujum ⱪilip ularni yǝngdi;
6 et les Horéens dans leur montagne de Séir, jusqu’à la plaine de Pharan qui borde le désert.
andin ular Ⱨoriylarni ularning Seir teƣida mǝƣlup ⱪilip, qɵlning yenidiki Əl-Paranƣiqǝ sürüp-toⱪay ⱪildi.
7 Ils revinrent marchèrent sur Enmichpat, la même que Cadès, et dévastèrent tout le territoire de l’Amalécite et aussi de l’Amoréen établi à Haçaçon-Tamar.
Arⱪidinla, ular Ən-Mixpatⱪa (yǝni Ⱪadǝxkǝ) yenip kelip, Amalǝklǝrning pütkül yurtini bulang-talang ⱪildi; Ⱨazazon-Tamarda olturuxluⱪ Amoriylarnimu ⱨujum ⱪilip mǝƣlup ⱪildi.
8 Alors s’avancèrent le roi de Sodome, le roi de Gommorrhe, celui d’Adma, celui de Ceboim et celui de Béla ou Coar, ils se rangèrent contre eux en bataille dans la vallée des Siddim:
Xuning bilǝn Sodomning padixaⱨi, Gomorraning padixaⱨi, Admaⱨning padixaⱨi, Zǝboimning padixaⱨi wǝ Belaning (yǝni Zoarning) padixaⱨi qiⱪip, Siddim wadisida ularƣa ⱪarxi jǝng ⱪilixⱪa sǝp tizdi;
9 contre Kedorlaomer, roi d’Elam; Tidal, roi de Goyim; Amrafel, roi de Sennaar, et Aryoc, roi d’Ellasar: quatre rois contre cinq.
muxu [bǝxǝylǝn] Elamning padixaⱨi Kedorlayomǝr, Goyimning padixaⱨi Tidal, Xinarning padixaⱨi Amrafǝl, Əllasarning padixaⱨi Arioⱪ ⱪatarliⱪlar bilǝn soⱪuxti; yǝni tɵt padixaⱨ bilǝn bǝx padixaⱨ ɵzara soⱪuxti.
10 La vallée des Siddim était remplie de puits de bitume: le roi de Sodome et celui de Gomorrhe s’enfuirent et y tombèrent; les autres se réfugièrent vers les montagnes.
Siddim wadisidiki ⱨǝmmila yǝrdǝ ⱪarimay [orǝkliri] bar idi. Sodom wǝ Gomorraning padixaⱨliri ⱪeqip, orǝklǝrgǝ qüxüp kǝtti. Əmma ⱪalƣanlar bolsa taƣⱪa ⱪeqip kǝtti.
11 Les vainqueurs s’emparèrent de toutes les richesses de Sodome et de Gommorrhe et de tous leurs vivres, puis se retirèrent.
[Ƣalib kǝlgǝn tɵt padixaⱨ bolsa] Sodom bilǝn Gomorraning ⱨǝmmǝ mal-mülkini wǝ barliⱪ ozuⱪ-tülükini elip kǝtti.
12 Ils prirent aussi, avec ses biens, Loth, neveu d’Abram, qui était alors à Sodome, et se retirèrent.
Ular yǝnǝ Abramning jiyǝni Lutnimu malliri bilǝn ⱪoxup elip kǝtti; qünki u Sodomda olturaⱪlaxⱪanidi.
13 Les fuyards vinrent en apporter la nouvelle à Abram l’Hébreu. Celui-ci demeurait dans les plaines de Mamré l’Amorréen, frère d’Echkol et d’Aner, lesquels étaient les alliés d’Abram.
Ⱨalbuki, ⱪutulup ⱪalƣan birsi berip bu ixlarni ibraniy Abramƣa eytti. Xu qaƣda u Amoriy Mamrǝning dubzarliⱪining yenida turatti. Mamrǝ bolsa Əxkol wǝ Anǝrning akisi idi; bu üqǝylǝn Abram bilǝn ittipaⱪdax idi.
14 Abram, ayant appris que son parent était prisonnier, arma ses fidèles, enfants de sa maison, trois cent dix huit, et suivit la trace des ennemis jusqu’à Dan.
Abram ⱪerindixining ǝsir bolup ⱪalƣanliⱪini anglap, ɵz ɵyidǝ tuƣulƣan, alaⱨidǝ tǝrbiyilǝngǝn üq yüz on sǝkkiz adǝmni baxlap qiⱪip, [tɵt padixaⱨni] ⱪoƣlap danƣiqǝ bardi.
15 Il se glissa sur eux la nuit avec ses serviteurs, les battit et les poursuivit jusqu’à Hoba, qui est à gauche de Damas.
Keqisi u adǝmlirini guruppilarƣa bɵlüp, ular bilǝn birliktǝ ⱨujum ⱪilip ularni mǝƣlup ⱪilip, ularni Dǝmǝxⱪning ximal tǝripidiki Ⱨobaⱨ degǝn jayƣiqǝ ⱪoƣlap berip,
16 Il reprit tout le butin, ramena aussi Loth son parent, avec ses biens, et les femmes et la multitude.
pütkül [olja alƣan] mal-mülükni ⱪayturuwaldi; ɵz ⱪerindixi Lutni, uning mal-mülki wǝ hotun-ⱪizlirini, xundaⱪla [barliⱪ ⱪalƣan] adǝmlǝrni yandurup kǝldi.
17 Le roi de Sodome sortit à sa rencontre, comme il revenait de défaire Kedorlaomer et les rois ses auxiliaires, vers la vallée de Chavé, qui est la vallée Royale.
Abram Kedorlayomǝr wǝ uning bilǝn ittipaⱪdax padixaⱨlarni mǝƣlup ⱪilip, ⱪaytip kǝlgǝndǝ, Sodomning padixaⱨi Xawǝⱨ wadisi (yǝni Han wadisi)ƣa uning aldiƣa qiⱪti.
18 Melchisédec, roi de Salem, apporta du pain et du vin: il était prêtre du Dieu suprême.
Salemning padixaⱨi Mǝlkizǝdǝkmu nan bilǝn xarab elip aldiƣa qiⱪti. U zat bolsa, Ⱨǝmmidin Aliy Tǝngrining kaⱨini idi;
19 Il le bénit, en disant: "Béni soit Abram de par le Dieu suprême, auteur des cieux et de la terre!
u [Abramni] bǝht-bǝrikǝtlǝp: — «Abram asman bilǝn zeminning Igisi bolƣan Ⱨǝmmidin Aliy Tǝngri tǝripidin bǝrikǝtlǝnsun!
20 Et béni le Dieu suprême d’avoir livré tes ennemis en ta main!" Et Abram lui donna la dîme de tout le butin.
Xundaⱪla düxmǝnliringni ɵz ⱪolungƣa tapxurƣan Ⱨǝmmidin Aliy Tǝngrigǝ Ⱨǝmdusana oⱪulƣay!» — dedi. Abram bolsa ƣǝniymǝt alƣan nǝrsilǝrning ondin birini uningƣa bǝrdi.
21 Le roi de Sodome dit à Abram: "Donne-moi les personnes, et les biens garde-les pour toi.
Andin Sodomning padixaⱨi Abramƣa: — Adǝmlǝrni manga bǝrgǝyla, ƣǝniymǝtlǝrni ɵzlirigǝ alƣayla, — dedi.
22 Abram répondit au roi de Sodome: "Je lève la main devant l’Éternel, qui est le Dieu suprême, auteur des cieux et de la terre;
Lekin Abram Sodomning padixaⱨiƣa jawab berip: — Mǝn bolsam asman bilǝn zeminning Igisi bolƣan Ⱨǝmmidin Aliy Tǝngri Pǝrwǝrdigarƣa ⱪol kɵtürüp ⱪǝsǝm ⱪilƣanmǝnki,
23 et je jure que fût-ce un fil, fût-ce la courroie d’une sandale, je ne prendrai rien de ce qui est à toi; que tu ne dises pas: "C’Est moi qui ai enrichi Abram!
mǝn sǝndin ⱨǝtta bir tal yip nǝ bir tal boƣⱪuqinimu nǝ sening baxⱪa ⱨǝrⱪandaⱪ nǝrsǝngni almaymǝn; bolmisa, sǝn keyin: «mǝn Abramni bay ⱪilip ⱪoydom» deyixing mumkin.
24 Loin de moi! Si ce n’est ce qu’ont déjà mangé ces jeunes gens, et la part des hommes qui m’ont accompagné; Aner, Echkol et Mamré, que ceux-là prennent leurs parts."
Xunga yigitlirimning yegǝn-iqkini, xundaⱪla manga ⱨǝmraⱨ bolƣanlar, yǝni Anǝr, Əxkol wǝ Mamrǝlǝrgǝ tegixlik ülüxtin baxⱪa, mǝn [ƣǝniymǝttin] ⱨeqnǝrsǝ almaymǝn; xular ɵzlirigǝ tegixlik ülüxini alsun, — dedi.