< Exode 22 >
1 Si quelqu’un dérobe un bœuf ou une brebis, puis égorge ou vend l’animal, il donnera cinq pièces de gros bétail en paiement du boeuf, quatre de menu bétail pour la brebis.
Mikhat touvin bongchal ham kelngoi ham aguhdoh'a hichu akitha ham ahilouleh akijoh doh'a ahile bongchal khat jat chu bongchal nga'a ale ding, chule kelngoi khat man dia kelngoi li alepeh ding ahi.
2 "Si un voleur est pris sur le fait d’effraction, si on le frappe et qu’il meure, son sang ne sera point vengé.
Gucha chun jankah a inbang aphetvang jeh'a ama chu akimatna aki vohlih khah tah'a ahileh, hiche guchapa hinkho that pachu tolthat a kisim lou ding ahi.
3 Si le soleil a éclairé son délit, son sang serait vengé. Lui cependant doit réparer; et s’il ne le peut, il sera vendu pour son vol.
Ahinlah hiche thisoh hi sun khovah pet ahi leh vang mithat pachu tolthat a kisim ding ahi. “Ajeh chu gucha kiman chun, athil guhdoh jouse aboncha alesah kit ding ahin, a le sah joulouva ahi leh ama chu kijoh doh a athil guh ho sahna a kinei ding ahi.”
4 Si le corps du délit est trouvé entre ses mains, intact, soit boeuf, soit âne ou brebis, il paiera le double.
Khat touvin bongchal hihen lang, Sangan hihen, Kelcha hi jong leh aguh doh sa khat ama insung neilegou lah'a aga kimatdoh khah a ahileh ajat leni'a asah kit ding ahi.
5 "Si un homme fourrage un champ ou un vignoble en faisant pâturer son bétail sur les terres d’autrui, il paiera le dégât du meilleur de son champ ou de sa vigne.
Mihem koihile loulaija gancha alut sah'a lengpi lei ham khat gasoh aneh khah'a ahileh gancha chingtup louva loulaija alha thang jeh'a hichepa chun aloulaija gasoh phapen achu a lepeh teitei ding ahiye.
6 "Si le feu, en s’étendant, gagne des buissons et dévore une meule de blé, ou la moisson ou le champ d’autrui, l’auteur de l’incendie sera tenu de payer.
Chule Loulai meiyin ahinkah khah'a ling le khao leilah ahin kah jeng'a, chang aki at-lai leh a ki-at loulai mun lah chule loulai chu akah vam lhah jeng tah'a ahile, meihal kong pen pen chun akahvam cheng se aboncha ale sah cheh cheh ding ahiye.
7 "Si quelqu’un donne en garde à un autre de l’argent ou des effets et qu’ils disparaissent de la maison de cet homme, si le voleur est découvert, il paiera le double.
Tekahnan mi khat touvin aheng akoma sum ham thil khat koiding'a angensea ahile, hiche thil chu akoipa insung'a konna aki guhmang khah tah'a ahile hiche gucha pachu akimat matna'a athil guh chengse aboncha ajat nia alepeh cheh cheh ding ahiye.”
8 Si l’on ne trouve point le voleur, le maître de la maison viendra jurer au tribunal qu’il n’a point porté la main sur la chose d’autrui.
Amavang hiche guchapa chu akimat doh kha tah louva ahile athil koipa chu alah ham alou ham ti hetchetna ding'a Pathen ang sung'a kipui lut ding ahiye.”
9 Quel que soit l’objet du délit, boeuf, âne, menue bête, vêtement, toute chose perdue qu’on affirme être sienne, la contestation des deux parties sera déférée au tribunal: celui que les juges condamneront paiera le double à l’autre.
Ajeh chu kitahsan lelna chung chang kiti phot'a chu bongchal chung chang hihen, sangan chung chang hihen, kelngoi chule ponsil thua hijong le thil kiman sah chung chang thua khat touvin, “Hiche hi keima thil ahi”, hiche hi keima thil ahi titeni chung'a achu athem joh pen hetchetna ding'a Pathen ama-angsung'puilut’a umlhon ding ahi. Amani chu koipen themmo nachang'a Pathen angsung'a konna hetchet ahiteng ajatnia alepeh cheh cheh ding ahiye.”
10 "Si quelqu’un donne en garde à un autre un âne, ou un boeuf, ou une pièce de menu bétail, un animal quelconque et que celui-ci meure, ou soit estropié ou pris de force, sans que personne l’ait vu,
Tun tekahnan mi khat touvin aheng akom khat ngansena aneija sangan ahilou le bongchal ham kelngoi ham gancha khat pen pen apeh a ahile, hichu koima muphah nalou munkhat'a akidel mang tai.”
11 un serment solennel interviendra entre les parties, comme quoi l’accusé n’a point porté atteinte à la chose de son prochain; le propriétaire acceptera ce serment et l’autre ne paiera point.
Hitia chu aumkhah tah le ani gellhon na Pakai angsung'a kihahselna anei lhon ding ahi. Chu teng gancha neipan jong kihahselna chu anganse jeng ding hiche gancha chu asah lou ding ahi tai.”
12 Mais si la bête lui avait été dérobée, il indemnisera le propriétaire.
Ahinlah akoipa akonna kigumang anahi khah tah le, gancha koipan aneipa chu phatecha alepeh cheh cheh ding ahi.
13 Si elle avait été mise en pièces, qu’il en produise la preuve; il ne paiera point pour la bête mise en pièces.
Gamsa hang in atha khah ahitah le hiche hetchetna chu gancha koipan jong avetsah ding, chu teng gancha koipan asah tah lou ding ahi.
14 "Si quelqu’un emprunte à un autre un animal et que celui-ci soit estropié ou meure, si le propriétaire est absent, l’autre est tenu de payer.
Mi khat touvin asopi khat koma gancha vaiding'a alah ham ahilou leh manchah ding hamma alah'a hiche gancha chu akisuh khah, ahilou leh athi khah tah'a ahile, hiche vang chu bat'a lapan aman phatah'a lepeh cheh cheh ding ahiye.
15 Si le propriétaire se trouvait là, il ne paiera point. Si la bête était louée, il l’a eue sous le bénéfice de cette location.
Ahinlah aneipa umpet toh aki tokhah'a ahile alapa chun asah tah lou ding, manpeh ding'a avai ahi jong le avaiman toh akito sah cheh cheh ding ahitai.”
16 "Si un homme séduit une vierge non encore fiancée et cohabite avec elle, il devra l’acquérir pour épouse.
Pasal toh ki hepha loulai nungah khat chu pasal khat in ajol lhah'a alupi khah'a ahile, Pasal pan jong hiche nungahnu man chu apeh ding chuteng jia anei pai ding ahi.
17 Que si son père refuse de la lui accorder, il paiera la somme fixée pour la dot des vierges.
Ahinlah nungahnu pan achanu chu hiche pasalpa chu apeh nom hih beh jeng'a ahileh, a lupkhom pipa chun nungah thengho man ki khum peh jat jat bang'a apeh ding ahiye.”
18 "La sorcière, tu ne la laisseras point vivre.
Nangman numei doithem kiti jong na tha jeng ding ahiye.
19 Quiconque aura eu commerce avec un animal sera mis à mort.
Chule koi hijong le gancha toh lumkhom kitiphot chu tha jeng ding ahiye.
20 "Celui qui sacrifie aux dieux, sauf à l’Éternel exclusivement, sera voué à la mort.
Koi hijong leu chun Pakai kom tailouva kilhaina dang nei mihem chu tha jeng ding ahi.”
21 Tu ne contristeras point l’étranger ni ne le molesteras; car vous-mêmes avez été étrangers en Egypte.
Maljin kiti chu adih louva na bol louhel ding, na suhgenthei lou hel ding ahi. Ajeh chu nangho jong Egypt gamsung'a maljin ana hisa na hiuve.
22 N’Humiliez jamais la veuve ni l’orphelin.
Meithai le chaga jeng jong nangailut ding ahi.
23 Si tu l’humiliais, sache que, quand sa plainte s’élèvera vers moi, assurément j’entendrai cette plainte
Amaho na suhgim uva ahile amaho ka heng lama hung diu chuteng keiman amaho taona ka san ding ahi, ati.
24 et mon courroux s’enflammera et je vous ferai périr par le glaive et alors vos femmes aussi deviendront veuves et vos enfants orphelins.
Chuteng ka lungsatna na chung uva hung lhung ding najiteo kasat lhuh gamdiu, nacha teo chaga kisoh gam ding ahiuve, ati.
25 "Si tu prêtes de l’argent à quelqu’un de mon peuple, au pauvre qui est avec toi, ne sois point à son égard comme un créancier; n’exigez point de lui des intérêts.
Chule na heng na kom'a um ka mite khat tou sum le pai na bat sah ahile, vaichapa chung'a chun sumkol vei tabang'in umdan lang, sum tong jeng jong ama chung'a chu nadel khum lou hel ding ahiye.
26 Si tu saisis, comme gage, le manteau de ton prochain, au soleil couchant tu devras le lui rendre.
Naheng nakom ponsil khat tou tundoh ding'a nalah'a ahile, nisa leplhah masang'a hiche ponsil chu aneipa na ga lepeh ding ahi.
27 Car c’est là sa seule couverture, c’est le vêtement de son corps, comment abritera-t-il son sommeil? Or, s’il se plaint à moi, je l’écouterai, car je suis compatissant.
Ajeh chu aman hiche bou chu tahsa ponsilla anei ahin, pondang silla imutpi ding anei louva ahin ipi pon akisil ding ham? Keima heng'a hungtao khata henlang hile keiman amachu kangaipeh teitei ding ahi ajeh chu keima hi milainat pi jing kahi,” ati.
28 "N’Outrage point l’autorité suprême et ne maudis point le chef de ton peuple.
Pathen dou mah nasei thei lou ding chule namite lah'a vaihompa jeng jong gaosapna nabol lou ding ahi.
29 Ton abondance et ta liqueur, ne diffère pas à les offrir; le premier-né de tes fils, fais m’en hommage.
Na lhosoh ga le na lengpi gasoh chengse chu lungopkaina neilou hel'a nakat doh jing ding, nachapate lah'a apeng masapen chu keima ding'a na todoh ding ahi, ati.
30 Ainsi feras-tu à l’égard de ton gros et de ton menu bétail: le premier-né restera sept jours avec sa mère, le huitième jour tu me le livreras.
Na bongchal le na kelngoi jeng jong hitia chu nabol ding, hiche gancha nou chu nisagi sung'a ahonsung umden jeng ding, ahinlah niget lhin niteng le keima neipeh doh ding ahiye.
31 Vous devez aussi être des hommes saints devant moi: vous ne mangerez donc point la chair d’un animal déchiré dans les champs, vous l’abandonnerez aux chiens.
Nangho hi na boncha uva keima dia thensosa mitheng nahi diu chule gamlah'a sahang'in atha sa kiti jong naneh lou hel diuva ahi. Hiche tabang ho chu uicha te neh ding'a napeh diu ahiye.