< 2 Samuel 20 >

1 Or, il se trouva là un misérable du nom de Chéba, fils de Bikhri, Benjamite; il sonna du cor et proclama: "Nous n’avons aucune part à David, aucune communauté à revendiquer avec le fils de Jessé; chacun à ses tentes, ô Israël!"
Pea ʻiloange naʻe nofo ʻi ai ʻae tangata angakovi ʻaia naʻe hingoa ko Sepa, ko e foha ʻo Pikili, ko e tangata Penisimani: pea naʻa ne ifi ʻe ia ʻae meʻalea, ʻo ne pehē, “ʻOku ʻikai te mau kau mo Tevita, pea ʻoku ʻikai te mau tofiʻa fakataha mo e foha ʻo Sese: ʻE ʻIsileli ke taki taha ʻalu ʻae tangata ki hono fale.”
2 Et tout Israël abandonna le parti de David pour suivre Chéba, tandis que les hommes de Juda, depuis le Jourdain jusqu’à Jérusalem, restèrent attachés à leur roi.
Ko ia naʻe hiki ai ʻae kau tangata kotoa pē ʻo ʻIsileli mei heʻenau muimui kia Tevita, ka nau muimui kia Sepa ko e foha ʻo Pikili: ka naʻe pikitai ʻae kau tangata ʻo Siuta ki honau tuʻi mei Sioatani ʻo aʻu ki Selūsalema.
3 Le roi David, étant rentré dans sa demeure à Jérusalem, prit les dix concubines qu’il avait commises à la garde du palais et les mit dans un lieu de dépôt, où il pourvut à leurs besoins mais il n’approcha point d’elles, et elles restèrent séquestrées jusqu’au jour de leur mort, en état de veuvage perpétuel.
Pea naʻe hoko mai ʻa Tevita ki hono fale ʻi Selūsalema; pea naʻe ʻave ʻe he tuʻi ʻae kau fefine sinifu ʻe toko hongofulu, ʻaia naʻa ne tuku ke tauhi hono fale, ʻo ne ʻai kinautolu ki he fale naʻe leʻohi, pea naʻe fafangaʻi ai kinautolu, ka naʻe ʻikai ke ne hū atu ia kiate kinautolu, Pea ko ia naʻa nau pōpula ai ʻo aʻu ki he ʻaho ʻo ʻenau mate, ʻonau moʻui taʻeʻmali.
4 Le roi dit à Amasa: "Rassemble-moi les hommes de Juda dans les trois jours, puis tu attendras ici."
Pea naʻe toki pehē ʻe he tuʻi kia ʻAmasa, “ʻI he teʻeki ke ʻosi ʻae ʻaho ʻe tolu ke ke tānaki mai kiate au ʻae kau tangata ʻo Siuta, pea ke ʻi heni koe.”
5 Amasa partit pour rassembler Juda, mais il dépassa le terme qui lui était assigné.
Ko ia naʻe ʻalu ʻa ʻAmasa ke tānaki ʻa Siuta: ka naʻa ne tatali fuoloa ange ʻi he ngaahi ʻaho naʻe tukupau ʻe ia kiate ia.
6 Alors David dit à Abisaï: "Chéba, fils de Bikhri, va maintenant devenir plus dangereux pour nous que ne fut Absalon. Prends, toi, les serviteurs de ton maître et mets-toi à sa poursuite: il pourrait avoir trouvé des villes fortes et échapper à nos regards."
Pea naʻe pehē ʻe Tevita kia ʻApisai, “Ko eni ʻe lahi hake ʻi he kovi naʻe fai ʻe ʻApisalomi ʻae kovi ʻe fai kiate kitautolu ʻe Sepa ko e foha ʻo Pikili: ʻave ʻe koe ʻae kau tamaioʻeiki ʻa hoʻo ʻeiki, pea tuli kiate ia, telia naʻa ne maʻu ha ngaahi kolo kuo ʻāʻi, pea ne hao meiate kitautolu.”
7 A sa suite sortirent les gens de Joab, les Kerêthi et Pelêthi, tous les vaillants; ils partirent de Jérusalem à la poursuite de Chéba, fils de Bikhri.
Pea naʻe tuli kiate ia ʻae kau tangata ʻa Soape, mo e kau Keliti, mo e kau Peleti, pea mo e kau tangata toʻa kotoa pē: pea naʻa nau ʻalu mei Selūsalema ke tuli kia Sepa ko e foha ʻo Pikili.
8 Comme ils se trouvaient près de la grande pierre qui est à Gabaon, ils virent arriver Amasa. Joab était alors ceint de son costume de guerre, par-dessus lequel était le ceinturon de l’épée, fixée près de la cuisse dans son fourreau. Elle s’échappa tandis qu’il s’avançait.
Pea ʻi heʻenau hoko atu ki he fuʻu maka ʻaia ʻoku ʻi Kipione, naʻe muʻomuʻa atu ʻa ʻAmasa. Pea naʻe noʻotaki kiate ia ʻe Soape ʻa hono kofu naʻa ne ʻai, pea naʻe ʻai ki ai ʻae nonoʻo mo e heletā naʻe fakamaʻu ki ai mo hono ʻaiʻanga, ki hono tenga; pea ʻi heʻene ʻalu atu naʻe tō hifo ia ki lalo.
9 Joab dit à Amasa: "Comment vas-tu, mon frère?" et de la main droite il saisit la barbe d’Amasa pour l’embrasser.
Pea naʻe pehē ʻe Soape kia ʻAmasa, “Hoku kāinga ʻoku ke moʻui lelei?” Pea naʻe puke ʻe Soape ki he kava ʻo ʻAmasa ʻaki ʻa hono nima toʻomataʻu ke ʻuma kiate ia.
10 Amasa ne se méfia pas de l’épée qui était dans la main de Joab; celui-ci l’en frappa dans l’aine, et les entrailles se répandirent à terre sans qu’il portât un second coup, et Amasa mourut, tandis que Joab, avec son frère Abisaï, poursuivait Chéba, fils de Bikhri.
Ka naʻe ʻikai tokanga ʻe ʻAmasa ki he heletā naʻe ʻi he nima ʻo Soape: pea pehē naʻa ne hokaʻi ia ʻi hono lalo hui fatafata, pea naʻe tō hifo hono toʻotoʻonga ki he kelekele, pea naʻe ʻikai ke ne taaʻi ia ke liunga ua; pea naʻa ne mate ai. Ko ia naʻe tuli atu ʻe Soape mo ʻApisai ko hono tokoua kia Sepa ko e foha ʻo Pikili.
11 Quelqu’un des serviteurs de Joab resta près du corps, en disant: "Qui aime Joab et qui tient pour David, que celui-là suive Joab!"
Pea naʻe tuʻu ofi kiate ia ʻae tokotaha ʻi he kau tangata ʻo Soape, ʻo ne pehē, “Ko ia ʻoku kau mo Soape, pea mo ia ʻoku kau kia Tevita, ke ne muimui ʻia Soape.”
12 Cependant Amasa se roulait dans son sang au milieu du chemin; l’homme, voyant que tout le peuple s’arrêtait là, transporta Amasa de la route dans un champ et jeta un manteau sur son corps, parce qu’il avait remarqué que tous ceux qui arrivaient près de lui s’arrêtaient.
Pea naʻe tokoto ʻa ʻAmasa ʻi he toto ʻi he loto hala. Pea ʻi heʻene mamata ʻe he tangata ʻoku tuʻumaʻu ʻae kakai kotoa pē, naʻa ne hiki atu ʻa ʻAmasa mei he loto hala ki he vao, mo ne ʻufiʻufi ia ʻaki ha kofu, ko e meʻa ʻi heʻene mamata naʻe tuʻumaʻu ai ʻakinautolu kotoa pē naʻe haʻu ofi ki ai.
13 Une fois le corps enlevé de la route, chacun passa à la suite de Joab, afin de faire la chasse à Chéba, fils de Bikhri.
Pea hili ʻae hiki atu ia mei he loto hala, naʻe muimui atu kia Soape ʻae kakai kotoa pē, ke tuli kia Sepa ko e foha ʻo Pikili.
14 Celui-ci traversa toutes les tribus d’Israël jusqu’à Abêl dit aussi Beth-Maakha et tous les Bêrim; les autres se massèrent, le suivirent aussi de près,
Pea naʻa ne ʻalu atu ʻi he ngaahi faʻahinga kotoa pē ʻo ʻIsileli ʻo aʻu ki ʻEpeli, pea ki Pete Meaka, pea mo e kakai ʻo Peli kātoa: pea naʻe fakataha ʻakinautolu, ʻonau muimui foki kiate ia.
15 et, arrivés, l’assiégèrent dans Abêl Beth-Maakha; ils dressèrent contre la ville un remblai qui atteignit l’avant-mur, et déjà toute la troupe de Joab faisait effort contre la muraille pour la renverser,
Pea naʻa nau haʻu ʻo kāpui ia ʻi ʻEpeli ʻi Pete Meaka, pea naʻa nau tanu puke ki he kolo pea naʻe hanga atu ia ki he ʻā kituʻa: pea naʻe haha ʻae ʻā ʻe Soape pea mo e kakai kotoa pē naʻe ʻiate ia, koeʻuhi ke fakahinga ia ki lalo.
16 lorsqu’une femme avisée cria de la ville: "Ecoutez, écoutez! Dites à Joab d’approcher pour que je lui parle!"
Pea naʻe toki ui mai ʻe ha fefine fakapotopoto mei he loto kolo, “Mou fanongo! Mou fanongo! ʻOku ou kole kiate kimoutolu, ke mou tala kia Soape, Haʻu ke ofi mai ki heni, koeʻuhi ke u lea kiate koe.”
17 Et Joab s’approcha d’elle, et elle dit: "Es-tu Joab? Je le suis. Ecoute les paroles de ta servante. J’Écoute."
Pea ʻi heʻene ʻunuʻunu atu ʻo ofi kiate ia, naʻe pehē ʻe he fefine, “Ko Soape koe?” Pea naʻe talaange ʻe ia, “Ko au.” Pea naʻa ne toki pehē kiate ia, “Fanongo mai ki he ngaahi lea ʻa hoʻo kaunanga.” Pea naʻe pehē ʻe ia, “ʻOku ou fanongo pe.”
18 Elle reprit en ces termes: "Il aurait fallu commencer par des pourparlers, c’est-à-dire interroger les habitants d’Abêl, et on eût ainsi tout terminé.
Pea naʻa ne toki lea, ʻo pehē, “Naʻa nau faʻa lea ʻi he kuonga ʻi muʻa ange, ʻo pehē, ‘Ko e moʻoni tenau fakafehuʻi ki ai ʻi ʻEpeli:” pea ʻe ngata ia ʻi ai.
19 Nous sommes parmi les plus paisibles et fidèles en Israël, et tu voudrais anéantir une ville, une métropole d’Israël! Pourquoi veux-tu supprimer l’héritage du Seigneur?
Ko e fakamelino mo e angatonu au ʻi ʻIsileli; [ka ]ʻoku ke kumi ʻe koe ke fakaʻauha ha kolo pea mo ha faʻē ʻi ʻIsileli: ko e hā te ke fōngia hifo ai ʻae tofiʻa ʻo Sihova?”
20 Loin de moi, répondit Joab, loin de moi de vouloir supprimer ou détruire!
Pea naʻe talaange ʻe Soape ʻo pehē, “Ke mamaʻo ia, ke mamaʻo ia meiate au ke u folo hifo pe fakaʻauha.
21 Tel n’est point le cas. Mais un homme de la montagne d’Ephraïm Chéba, fils de Bikhri, est son nom s’est insurgé contre le roi, contre David; livrez-le, lui seul, et je me retirerai de la ville. Eh bien! dit cette femme à Joab, sa tête te sera jetée par-dessus la muraille.
‌ʻOku ʻikai pehē ha meʻa: ka ko e tangata mei he moʻunga ko ʻIfalemi, ko Sepa ko hono hingoa, ko e foha ʻo Pikili, kuo hiki angatuʻu hake ʻe ia ʻa hono nima ki he tuʻi, ʻio, kia Tevita: ke tuku mai pe ia pea te u ʻalu mei he kolo.” Pea naʻe pehē ʻe he fefine kia Soape, “Vakai, ʻe lī atu ʻa hono ʻulu ʻi he ʻā kiate koe.”
22 Et elle harangua tout le peuple dans sa sagesse, et on trancha la tête à Chéba, fils de Bikhri, et on la jeta à Joab; il sonna du cor et, s’éloignant de la ville, chacun regagna sa tente, tandis que Joab retournait à Jérusalem auprès du roi.
Pea naʻe toki ʻalu ʻae fefine ki he kakai kotoa pē ʻi heʻene fai fakapotopoto. Pea naʻa nau tutuʻu ʻae ʻulu ʻo Sepa ko e foha ʻo Pikili ʻonau lī atu ia kia Soape. Pea naʻa ne ifi ʻe ia ha meʻalea, pea naʻa nau tutuku atu mei he kolo, ko e tangata taki taha ki hono fale. Pea naʻe foki atu ʻa Soape ki he tuʻi ki Selūsalema.
23 Joab resta à la tête de l’armée d’Israël; Benaïa, fils de Joïada, commandait aux Kerêthi et Pelêthi;
Ka ko eni naʻe pule ʻa Soape ki he kautau kotoa pē ʻo ʻIsileli: pea ko Penaia ko e foha ʻo Sehoiata naʻe pule ki he kau Keliti pea mo e kau Peleti:
24 Adoram était préposé aux impôts; Josaphat, fils d’Ahiloud, archiviste;
Pea naʻe pule ʻa ʻAtolami ki he tukuhau: pea ko Sihosafate ko e foha ʻo ʻAhilute ko e tangata tohi meʻa ia:
25 Scheva, secrétaire; Çadok et Ebiathar, prêtres;
Pea ko e tangata tohi ʻa Siva: pea ko e ongo taulaʻeiki ʻa Satoki pea mo ʻApiata:
26 et Ira, le Yaïri, lui aussi, était ministre de David.
Pea ko Ila ko e tangata Saili ko e ʻeiki lahi foki ia naʻe kau kia Tevita.

< 2 Samuel 20 >