< 2 Rois 9 >
1 Or, Elisée avait mandé un des jeunes prophètes pour lui dire: "Ceins tes reins, prends cette fiole d’huile en ta main et rends-toi à Ramot-Galaad.
Pea naʻe ui mai ʻe ʻIlaisa ha tokotaha ʻi he fānau ʻae kau palōfita, mo ne pehē kiate ia, “Nonoʻo ho noʻotanga vala, mo ke ʻave ʻi ho nima ʻae puha ni ʻoe lolo, pea ke ʻalu ki Lemoti-Kiliati:
2 Arrivé à destination, enquiers-toi de Jéhu, fils de Josaphat, fils de Nimchi. Une fois admis en sa présence, tu l’engageras à se lever du milieu de ses frères d’armes et l’introduiras dans une chambre retirée.
Pea ʻoka ke ka hoko atu ki ai, ke ke kumi kia Sehu ko e foha ʻo Sihosafate ko e foha ʻo Nimisi, pea ke hū atu, pea ke pule ke ne tuʻu hake mei he haʻohaʻonga ʻo hono kāinga, pea ke ʻave ia ki ha loki ʻi loto fale;
3 Prends alors la fiole d’huile, répands-la sur sa tête en disant: Ainsi a parlé l’Eternel: Je te sacre roi d’Israël. Puis ouvre la porte et enfuis-toi sans retard."
Pea ke toki toʻo ʻae puha lolo, mo ke lilingi ki hono ʻulu, mo ke pehē, ‘ʻOku pehē ʻe Sihova, Kuo u fakanofo koe ko e tuʻi ki ʻIsileli.’ Pea hili ia ke ke fakaava ʻae matapā, pea ke hola, pea ʻoua naʻa ke fakatuotuai.”
4 Le jeune homme, le jeune prophète, alla à Ramot-Galaad.
Ko ia naʻe ʻalu ʻae tangata talavou, ʻio, ʻae palōfita talavou, ki Lemoti-Kiliati.
5 Dès son arrivée, il trouva les chefs de l’armée siégeant ensemble, et il dit: "J’Ai une communication pour toi, ô commandant. Pour qui d’entre nous tous?" demanda Jéhu. "Pour toi, commandant," répondit-il.
Pea ʻi heʻene hoko ange, vakai, naʻe nonofo fakataha ʻae ngaahi ʻeiki ʻoe kautau; pea naʻe pehē ʻe ia, “Kuo u haʻu mo ha fekau kiate koe, ʻe ʻeiki.” Pea naʻe pehē ʻe Sehu, “Kia hai ʻiate kimautolu kotoa pē?” Pea naʻa ne pehē, “Kiate koe, ʻe ʻeiki.”
6 Jéhu se leva, entra dans la chambre, et le prophète lui versa l’huile sur la tête en lui disant: "Ainsi a parlé l’Eternel, le Dieu d’Israël: Je te sacre roi du peuple de l’Eternel, d’Israël.
Pea naʻa ne tuʻu hake, mo ne hū atu ai ki loto fale; pea naʻa ne lilingi ʻae lolo ki hono ʻulu, mo ne pehē kiate ia, “ʻOku pehē ʻe Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli, ‘Kuo u fakanofo koe ko e tuʻi ke pule ki he kakai ʻa Sihova, ʻio, ki ʻIsileli.
7 Tu frapperas la maison de ton maître Achab, et ainsi je vengerai sur Jézabel le sang de mes serviteurs les prophètes et le sang de tous les serviteurs du Seigneur.
Pea te ke taaʻi ʻae fale ʻo ʻEhapi ko hoʻo ʻeiki, koeʻuhi ke u fai totongi koeʻuhi ko e toto ʻo ʻeku kau tamaioʻeiki ko e kau palōfita, pea mo e toto ʻoe kau tamaioʻeiki kotoa pē ʻa Sihova, ʻi he nima ʻo Sisipeli.
8 Toute la maison d’Achab doit périr: j’exterminerai la plus vile créature appartenant à Achab, tout ce qu’il possède de précieux et d’infime en Israël.
Koeʻuhi ʻe ʻauha ʻae fale kotoa ʻo ʻEhapi: pea te u motuhi meia ʻEhapi ʻae kau tangata kotoa pē pea mo ia kotoa pē ʻoku tāpuni mo toe ʻi ʻIsileli:
9 Je ferai ainsi de la maison d’Achab ce que j’ai fait de la maison de Jéroboam, fils de Nebat, et de la maison de Baasa, fils d’Ahiyya.
Pea te u ngaohi ke tatau ʻae fale ʻo ʻEhapi mo e fale ʻo Selopoami ko e foha ʻo Nipati, pea ke tatau mo e fale ʻo Paʻasa ko e foha ʻo ʻAhisa:
10 Quant à Jézabel, les chiens la dévoreront sur le domaine de Jezreël, et personne ne l’ensevelira." Puis il ouvrit la porte et s’enfuit.
Pea ʻe keina ʻa Sisipeli ʻe he fanga kulī ʻi he potu ʻo Sesilili, pea ʻe ʻikai tanu ia ʻe ha tokotaha.’” Pea naʻa ne toʻo ʻae matapā mo ne hola.
11 Jéhu sortit pour rejoindre les serviteurs de son maître. On lui demanda: "Tout est-il bien? Pourquoi cet exalté est-il venu te trouver?" Il leur répondit: "Vous connaissez bien l’homme et ses discours.
Hili ia naʻe hū mai kituʻa ʻa Sehu ki he kau tamaioʻeiki ʻa ʻene ʻeiki: pea naʻe pehē ʻe he tokotaha kiate ia, “ʻOku lelei kotoa pē? Ko e hā naʻe haʻu ai ʻae siana faha ni kiate koe?” Pea naʻa ne pehē kiate kinautolu, “ʻOku mou ʻilo pe ʻae tangata, pea mo ʻene lau.”
12 —C’Est de la dissimulation, répliquèrent-ils; de grâce, raconte-nous tout." Il repartit: "C’Est de telle et telle façon qu’il m’a parlé; il m’a dit: Ainsi a parlé l’Eternel: Je te sacre roi d’Israël."
Pea naʻa nau pehē, “Ko e loi; ka ke tala mai ni.” Pea naʻa ne pehē, “Naʻe pehē mo pehē ʻa ʻene lea kiate au, ʻo pehē, ‘ʻOku pehē ʻe Sihova kuo u fakanofo koe ke ke tuʻi ki ʻIsileli.’”
13 Aussitôt ils s’empressèrent tous de prendre leurs manteaux, les étendirent sous lui au haut de l’escalier, et sonnèrent du cor en s’écriant: "Jéhu est roi!"
Pea naʻa nau fai vave ai, pea toʻo taki taha ʻe he tangata ʻa hono kofu, pea ʻai ia ki lalo ʻiate ia ʻi he potu māʻolunga ʻoe hala tuʻunga, pea [naʻa nau ]ifi ʻaki ʻae ngaahi meʻalea, ʻo pehē, “ʻOku tuʻi ʻa Sehu.”
14 C’Est de la sorte que Jéhu, fils de Josaphat, fils de Nimchi, complota contre Joram. Celui-ci avait été en observation à Ramot-Galaad, avec tout Israël, en face de Hazaël, roi de Syrie.
Ko ia naʻe te u lapa ʻe Sehu ko e foha ʻo Sihosafate ko e foha ʻo Nimisi kia Solami. (Ka ko eni naʻe maʻu pe ʻe Solami ʻa Lemoti-Kiliati, ʻe ia mo ʻIsileli kātoa, koeʻuhi ko Hasaeli ko e tuʻi ʻo Silia.
15 Mais le roi Joram s’en était retourné pour attendre à Jezreël la guérison des blessures que lui avaient faites les Syriens au cours de sa campagne contre Hazaël, roi de Syrie. Jéhu dit: "Si vous le voulez bien, qu’aucun transfuge ne sorte de la ville pour porter des nouvelles à Jezreël."
Ka kuo liliu mai ʻa Solami ki Sesilili ke fakamoʻui ia mei he ngaahi lavea naʻa ne lavea ai ʻi he kakai Silia, ʻi heʻene tau mo Hasaeli ko e tuʻi ʻo Silia.) Pea naʻe pehē ʻe Sehu, “Kapau ko homou loto ia, pea ʻoua naʻa tuku ha taha ke ʻalu atu pe hao mei he kolo ke ʻalu ʻo fakahā ia ʻi Sesilili.”
16 Jehu monta sur son char et se rendit à Jezreël, où Joram était alité. Achazia, roi de Juda, était descendu pour rendre visite à Joram.
Pea pehē, naʻe heka ʻa Sehu ʻi ha saliote, mo ne ʻalu ki Sesilili; he naʻe tokoto ai ʻa Solami. Pea kuo haʻu ʻa ʻAhasia ko e tuʻi ʻo Siuta ke ʻaʻahi kia Solami.
17 Or, le gardien qui se tenait sur la tour de Jezreël remarqua la troupe de Jéhu qui avançait, et il dit: "J’Aperçois une troupe." Joram répliqua: "Prends un cavalier, dépêche-le au-devant d’eux pour qu’il demande: Est-ce la paix?"
Pea naʻe tuʻu ʻae tangata leʻo ʻi he fale māʻolunga ʻo Sesilili, pea naʻa ne mamata ki he kau fononga ʻo Sehu ʻi heʻene haʻu, pea naʻa ne pehē, “ʻOku ou sio ki ha fononga.” Pea naʻe pehē ʻe Solami, “Fekau ki ha tangata heka hoosi, ke ʻalu ʻo fakafetaulaki kiate kinautolu,” pea tala ke ne pehē, “Ko e lelei pe ʻikai?”
18 Le cavalier se rendit au-devant de Jéhu et dit: "Voici ce que demande le roi: Est-ce la paix?" Jéhu répondit: "Quoi de commun entre toi et la paix? Passe derrière moi." La sentinelle en fit part en disant: "Le messager est arrivé jusqu’à eux, mais n’est point revenu."
Ko ia naʻe ʻalu ʻae tokotaha naʻe heka hoosi ke fetaulaki mo ia, pea naʻa ne pehē, “ʻOku pehē mai ʻe he tuʻi, pe ko e lelei pe ʻikai?” Pea naʻe pehē ʻe Sehu, “Ko e hā ʻa hoʻo kau ʻaʻau ki he lelei? Foki atu ki hoku tuʻa. Pea naʻe fakahā ʻe he tangata leʻo, ʻo pehē, “Naʻe hokoange ʻae tangata fekau kiate kinautolu ka ʻoku ʻikai toe foki mai ia.”
19 Il envoya un second cavalier, qui, arrivé auprès d’eux, dit: Voici ce que demande le roi: Est-ce la paix?" Jéhu répondit: "Quoi de commun entre toi et la paix? Passe derrière moi."
Pea naʻa ne toki fekau atu ha tokotaha kehe ke heka hoosi, pea naʻa ne hokoange kiate kinautolu, mo ne pehē, “ʻOku pehē mai ʻe he tuʻi, pe ko e lelei pe ʻikai?” Pea naʻe pehēange ʻe Sehu, “Ko e hā ʻa hoʻo kau ʻaʻau ki he lelei? ʻAlu koe ki hoku tuʻa.”
20 La sentinelle en fit part en ces termes: "Il est arrivé jusqu’à eux et n’est point revenu. Or, le train ressemble au train de Jéhu, fils de Nimchi; car il dirige d’une manière désordonnée."
Pea naʻe fakahā ʻe he tangata leʻo, ʻo pehē, “Naʻa ne hoko atu kiate kinautolu, ka ʻoku ʻikai te ne toe foki mai: pea ko e angi ki [he manu ]ʻoku hangē ko e ʻalu ʻa Sehu ko e foha ʻo Nimisi; he ʻoku ne ʻalu fakavave ʻaupito.”
21 Joram dit: "Attelle!" On attela son char, et Joram, roi d’Israël, Achazia, roi de Juda, chacun sur son char, sortirent à la rencontre de Jéhu. Ils le joignirent près du domaine de Nabot, le Jezreélite.
Pea naʻe pehē ʻe Solami, “Mou teuteu.” Pea naʻe teuteu ʻa hono saliote. Pea naʻe ʻalu atu ʻa Solami ko e tuʻi ʻo ʻIsileli mo ʻAhasia ko e tuʻi ʻo Siuta, ko e taki taha ʻi hono saliote, pea naʻa na ʻalu atu ke tali ʻa Sehu, pea naʻa nau fetaulaki mo ia ʻi he ʻapi ʻo Napoti ko e tangata Sesilili.
22 Dès que Joram aperçut Jéhu, il dit: "Est-ce la paix, Jéhu?" Peut-il être question de paix, fut la réponse, tant que durent les débordements de ta mère Jézabel et ses nombreux sortilèges?"
Pea naʻe hoko ʻo pehē, ʻi heʻene mamata ʻe Solami kia Sehu, naʻa ne pehē, “ʻE Sehu, ʻoku lelei pē pe ʻikai?” Pea naʻe pehēange ʻe ia, “ʻO lelei fēfeeʻi ka kuo lahi pehē fau ʻae ngaahi feʻauaki mo e ngaahi ngāue fakatēvolo ʻa hoʻo faʻē ko Sisipeli?”
23 Joram tourna bride et prit la fuite, en disant à Achazia: "Trahison, Achazia!"
Pea naʻe fakatafoki ʻae nima ʻo Solami, pea naʻa ne hola, ʻo ne pehē kia ʻAhasia, “ʻE ʻAhasia kuo fai ʻae lapa.”
24 Jéhu saisit l’arc de sa main, et la flèche atteignit Joram entre les épaules, de façon à transpercer son cœur: il s’affaissa dans son char.
Pea naʻe tekeʻi ʻe Sehu ʻae kaufana ʻaki ʻa ʻene mālohi kātoa, pea naʻa ne fanaʻi ʻa Solami ʻi hono vahaʻa nima, pea naʻe ʻasi atu ʻae ngahau mei hono mafu, pea naʻa ne tō hifo ʻi hono saliote.
25 Jéhu dit à Bidkar, son officier: "Enlève son corps et jette-le à terre dans le champ de Nabot, le Jezreélite; car je me souviens avec toi du jour où nous chevauchions de concert à la suite d’Achab, son père, alors que l’Eternel a émis contre lui cette prédiction:
Pea naʻe toki pehē ʻe [Sehu ]kia Pitikali ko ʻene ʻeikitau, “Toʻo hake mo lī ia ki he potu ʻi he ngoue ʻoe tautea ni kiate ia;
26 A coup sûr, j’ai remarqué hier le sang de Nabot et le sang de ses enfants (dit l’Eternel); je t’en paierai le prix dans ce champ même (dit l’Eternel); enlève-le donc et jette-le dans ce champ, conformément à la parole du Seigneur."
‘ko e moʻoni kuo u mamata ʻaneafi ki he toto ʻo Napoti mo e toto ʻo hono ngaahi foha,’ ʻoku pehē ʻe Sihova; ki he potu na, ʻo fakatatau mo e folofola ʻa Sihova.”
27 A cette vue, Achazia, roi de Juda, se mit à fuir dans la direction de la maison du parc; Jéhu se lança à sa poursuite et dit: "Lui aussi, frappez-le!" Il fut atteint dans son char, sur la montée de Gour du côté de Yibleam. Il se réfugia à Meghiddo et y mourut.
Ka ʻi heʻene mamata ki ai ni ʻa ʻAhasia ko e tuʻi ʻo Siuta naʻa ne hola ʻi he hala ʻoe fale ngoue. Pea naʻe muimui kiate ia ʻa Sehu, mo ne pehē, “Tāʻi foki ia ʻi hono saliote.” Pea naʻe fai ia ʻi he hakenga ki Kuli ʻaia ʻoku ofi ki Ipiliami. Pea naʻa ne hola ki Mekito, mo ne pekia ʻi ai.
28 Ses serviteurs le transportèrent à Jérusalem et l’ensevelirent dans son sépulcre, auprès de ses aïeux, dans la Cité de David.
Pea naʻe ʻave ia ʻi ha saliote ki Selūsalema ʻe heʻene kau tamaioʻeiki, pea naʻe fai hono putu ki he fonualoto ʻo ʻene ngaahi tamai ʻi he Kolo ʻo Tevita.
29 (C’Était dans la onzième année de Joram, fils d’Achab, qu’Achazia avait commencé à régner sur Juda.)
Pea ʻi hono hongofulu ma taha ʻoe taʻu ʻa Solami ko e foha ʻo ʻEhapi naʻe kamata pule ʻa ʻAhasia ki Siuta.
30 Puis Jéhu entra à Jezreël. Or, Jézabel avait tout appris: elle s’enduisit les yeux de fard, se para la tête et regarda par la fenêtre.
Pea ʻi heʻene hoko mai ʻa Sehu ki Sesilili, naʻe fanongo ʻa Sisipeli ki ai; pea naʻa ne ʻai ʻae loa ki hono mata, mo ne ʻai ʻae teunga ki hono ʻulu, pea sio ia mei he matapā sioʻata.
31 Jéhu franchissant la porte, elle s’écria: "Est-ce la paix, Zimri, assassin de ton maître?"
Pea feʻunga mo ʻene hū mai ʻa Sehu ʻi he matapā ʻoe kolo, naʻa ne pehē, “Naʻe lelei koā ʻa Simili, ʻaia naʻa ne fakapoongi ʻa ʻene ʻeiki?”
32 Il leva les regards vers la fenêtre: "Qui est avec moi, qui?" dit-il. Deux ou trois officiers tournèrent les yeux vers lui,
Pea naʻe hanga hake ʻe ia ʻa hono mata ki he matapā sioʻata, mo ne pehē, “Ko hai ʻoku kau kiate au? Ko hai?” Pea naʻe sio mai mei he matapā sioʻata ha kau tangata tali fekau ʻe toko ua pe toko tolu.
33 et il leur dit: "Précipitez-la!" Ils la précipitèrent. Son sang rejaillit sur le mur et sur les chevaux, et il la foula aux pieds.
Pea naʻe pehē ʻe ia, “Laku hifo ia.” Ko ia naʻa nau laku ia ki lalo: pea naʻe puna ʻa hono toto ki he ʻā, pea ki he fanga hoosi: pea naʻa ne malaki hifo ia ʻi hono lalo vaʻe.
34 Il pénétra dans la ville, mangea et but; puis il dit: "Voyez donc après cette maudite et ensevelissez-la, puisqu’elle est fille de roi.
Pea ʻi heʻene hū mai ki loto fale, naʻa ne kai mo inu, mo ne pehē, “Mou ʻalu, ʻo sio eni ki he fefine malaʻia ni, pea ʻave ʻo tanu ia; he ko e ʻofefine ia ʻo ha tuʻi.”
35 Ils allèrent pour l’ensevelir, mais ne trouvèrent plus d’elle que le crâne, les pieds et les paumes des mains.
Pea naʻa nau ʻalu atu ke fai hono tanu: ka naʻe ʻikai te nau ʻilo hano potu ka ko hono ʻulupoko pe, mo e foʻi vaʻe, pea mo e ʻaofi nima.
36 Ils revinrent lui en faire part. Alors il s’écria: "Ainsi s’accomplit cette parole de l’Eternel, énoncée par la bouche de son serviteur, Elie le Tisbite: Sur le domaine de Jezreël, les chiens dévoreront la chair de Jézabel,
Ko ia naʻa nau toe omi ai ʻo fakahā kiate ia. Pea naʻe pehē ʻe ia, “Ko eni ia ʻae folofola ʻa Sihova, ʻaia naʻa ne folofolaʻaki ʻi heʻene tamaioʻeiki ko ʻIlaisiā ko e tangata Tisipa, ʻo pehē, ‘ʻI he potu [fonua ]ʻo Sesilili ʻe keina ʻe he fanga kulī ʻae kakano ʻo Sisipeli.
37 et le cadavre de Jézabel sera étendu sur le domaine de Jezreël, pareil au fumier qui couvre les champs, de telle sorte qu’on ne puisse pas dire: C’Est là Jézabel!"
Pea ʻe tatau ʻae ʻangaʻanga ʻo Sisipeli mo e kinohaʻa ʻi he funga fonua ʻi he potu ʻo Sesilili; pea ʻe ʻikai ai te nau faʻa pehē, Ko Sisipeli eni.’”