< 2 Rois 18 >
1 Ce fut dans la troisième année du règne d’Osée, fils d’Ela, roi d’Israël, qu’Ezéchias, fils d’Achaz, roi de Juda, monta sur le trône.
Pea naʻe hoko ʻo pehē ʻi hono tolu taʻu ʻo Hosea ko e foha ʻo Ela ko e tuʻi ʻo ʻIsileli, naʻe kamata pule ʻa Hesekaia ko e foha ʻo ʻAhasi ko e tuʻi ʻo Siuta.
2 Agé de vingt-cinq ans à son avènement, il régna vingt-neuf ans à Jérusalem; sa mère se nommait Abi, fille de Zacharie.
Naʻe uofulu ma nima ʻa ʻene taʻu ʻi heʻene kamata pule: pea naʻe pule ia ʻi he taʻu ʻe uofulu ma hiva ʻi Selūsalema. Ko e hingoa ʻo ʻene faʻē foki ko ʻApi, ko e ʻofefine ʻo Sakalia.
3 Il fit ce qui est droit aux yeux de l’Eternel, absolument comme avait agi David, son aïeul.
Pea naʻe fai lelei ia ʻi he ʻao ʻo Sihova, ʻo fakatatau ki he meʻa kotoa pē naʻe fai ʻe Tevita ko ʻene tamai.
4 C’Est lui qui fit disparaître les hauts-lieux, qui brisa les stèles, détruisit les Achêra et broya le serpent d’airain érigé par Moïse. Jusqu’à cette époque, en effet, les Israélites lui offraient de l’encens; on l’appelait nehouchtân.
Naʻa ne fakalala ʻae ngaahi potu māʻolunga, pea fesiʻi hifo ʻae ngaahi tamapua, pea ne tā hifo ʻae ngaahi vao tapu, pea naʻa ne fesifesi ke iiki ʻae ngata palasa ʻaia naʻe ngaohi ʻe Mōsese: he naʻe tutu ʻe he fānau ʻa ʻIsileli ʻae meʻa namu kakala ki ai ʻo aʻu ki he ngaahi ʻaho ko ia: pea naʻa ne ui ia ko Nehusitani.
5 C’Est en l’Eternel, Dieu d’Israël, qu’il mit sa foi. Aucun ne l’égala parmi les rois de Juda qui lui succédèrent ou parmi ceux qui l’avaient précédé.
Naʻe falala ia kia Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli; ko ia naʻe ʻikai tatau mo ia ha tokotaha ki mui ʻi he ngaahi tuʻi kotoa pē ʻo Siuta, pe ha tokotaha naʻe ʻi muʻa ʻiate ia.
6 Il resta attaché à l’Eternel, sans se détourner de lui, observant ses commandements, que l’Eternel avait prescrits à Moïse.
He naʻe pikitai ia kia Sihova, pea ʻikai liʻaki ʻene muimui ʻiate ia, ka naʻa ne tauhi ʻene ngaahi fekau, ʻaia naʻe fekau ʻe Sihova kia Mōsese.
7 Aussi l’Eternel fut-il avec lui; tout ce qu’il entreprenait réussissait il se révolta contre le roi d’Assyrie et ne lui fut plus assujetti.
Pea naʻe ʻiate ia ʻa Sihova; pea naʻe monūʻia ia ʻi he potu kotoa pē naʻe ʻalu ia ki ai: pea naʻa ne liʻaki ʻae tuʻi ʻo ʻAsilia, ʻo ʻikai tauhi ki ai
8 C’Est lui qui battit les Philistins jusqu’à ce qu’il se fût emparé de Gaza et de son territoire, depuis la tour des guetteurs jusqu’à la ville fortifiée.
Naʻa ne taaʻi ʻae kakai Filisitia, ʻo aʻu atu ki Kesa, mo hono ngaahi ngataʻanga ʻo ia mei he fale māʻolunga ʻae kau leʻo ʻo aʻu ki he kolotau.
9 Ce fut pendant la quatrième année du règne d’Ezéchias, la septième d’Osée, fils d’Ela, roi d’Israël, que Salmanassar, roi d’Assyrie, fit campagne contre Samarie et l’assiégea.
Pea ʻi hono fā ʻoe taʻu ʻoe tuʻi ko Hesekaia, ʻaia ko hono fitu taʻu ʻo Hosea ko e foha ʻo Ela ko e tuʻi ʻo ʻIsileli, naʻe hoko ʻo pehē, naʻe haʻu ai ʻa Salimanesa ko e tuʻi ʻo ʻAsilia ki Samēlia, mo ne kapui ia ʻaki ʻae tau.
10 On s’en empara au bout de trois ans, dans la sixième année du règne d’Ezéchias; ce fut dans la neuvième année d’Osée, roi d’Israël, que Samarie fut prise.
Pea ʻi he ngataʻanga ʻoe taʻu ʻe tolu naʻa nau kapasia ia. ʻI hono ono taʻu ʻo Hesekaia, ʻaia ko hono hiva ʻo Hosea ko e tuʻi ʻo ʻIsileli, naʻe kapa ʻa Samēlia.
11 Le roi d’Assyrie emmena Israël en exil dans le pays d’Assyrie; il le transporta à Halah, sur le Haber, rivière de Gozân, et dans les villes de la Médie,
Pea naʻe fetuku ʻa ʻIsileli ʻe he tuʻi ʻo ʻAsilia ki ʻAsilia, ʻo ne tuku ʻakinautolu ʻi Hala mo Hapoa, ʻi he veʻe vaitafe ʻo Kosani, pea ʻi he ngaahi kolo ʻoe kakai Mitia.
12 parce qu’ils n’avaient pas obéi aux ordres de l’Eternel, leur Dieu, qu’ils avaient transgressé son alliance, tout ce qu’avait prescrit Moïse, serviteur de l’Eternel: ils n’avaient rien écouté ni pratiqué.
Ko e meʻa ʻi he ʻikai te nau talangofua ki he leʻo ʻo Sihova ko honau ʻOtua, ka naʻa nau talangataʻa ki heʻene fuakava, mo ia kotoa pē naʻe fekau ʻe Mōsese ko e tamaioʻeiki ʻa Sihova, pea ʻikai tokanga ki ai pe fai ki ai.
13 Dans la quatorzième année du règne d’Ezéchias, Sennachérib, roi d’Assyrie, marcha contre toutes les villes fortes de la Judée et s’en empara.
ʻI hono hongofulu ma fā ʻoe taʻu ʻoe tuʻi ko Hesekaia naʻe haʻu ai ʻa Senakalipe ko e tuʻi ʻo ʻAsilia ke tauʻi ʻae ngaahi kolo tau kotoa pē ʻo Siuta, pea naʻa ne lavaʻi ʻakinautolu.
14 Ezéchias, roi de Juda, fit alors transmettre au roi d’Assyrie, à Lakhich, la déclaration suivante: "Je suis coupable; rebrousse chemin, et j’accepterai toutes les conditions que tu m’imposeras." Le roi d’Assyrie exigea alors d’Ezéchias, roi de Juda, trois cents kikkar d’argent et trente kikkar d’or.
Pea naʻe fekau ʻe Hesekaia ko e tuʻi ʻo Siuta ki he tuʻi ʻo ʻAsilia ʻi Lakisi, ʻo pehē, “Kuo u fai hala; ke ke liliu meiate au: ko ia ʻoku ke tala kiate au te u kātaki.” Pea naʻe ʻeke ʻe he tuʻi ʻo ʻAsilia meia Hesekaia ko e tuʻi ʻo Siuta ʻae taleniti siliva ʻe tolungeau mo e taleniti koula ʻe tolungofulu.
15 Ezéchias livra tout l’argent qui se trouvait dans la maison de l’Eternel et dans les trésors du palais royal.
Pea naʻe ʻatu kiate ia ʻe Hesekaia ʻae siliva kotoa pē naʻe ʻilo ʻi he fale ʻo Sihova, pea ʻi he ngaahi tukuʻanga koloa ʻi he fale ʻoe tuʻi.
16 Ce fut en ce temps qu’Ezéchias dépouilla de leur or, pour le remettre au roi d’Assyrie, les portes du sanctuaire de Dieu et les linteaux que lui, Ezéchias, roi de Juda, avait fait revêtir de plaques.
ʻI he kuonga ko ia naʻe tutuʻu ai ʻe Hesekaia [ʻae koula ]mei he ngaahi matapā ʻoe faletapu ʻo Sihova, pea mei he ngaahi pou ʻaia naʻe ʻaofi ʻe Hesekaia ko e tuʻi ʻo Siuta, ʻo ne ʻatu ia ki he tuʻi ʻo ʻAsilia.
17 De Lakhich, le roi d’Assyrie envoya Tartân, Rabsaris et Rabchakè, avec une puissante armée, contre le roi Ezéchias à Jérusalem. Ils se mirent donc en marche et atteignirent Jérusalem. Arrivés là, ils s’établirent près de l’aqueduc de la Piscine supérieure, sur la route qui conduit au Champ des foulons.
Pea naʻe fekau ʻe he tuʻi ʻo ʻAsilia ʻa ʻAlatani mo Lapisalisi mo Lapisake mei Lakisi ki he tuʻi ko Hesekaia, mo e fuʻu tau lahi ke tauʻi ʻa Selūsalema. Pea naʻa nau ʻalu hake ʻo hoko ki Selūsalema. Pea ʻi heʻenau ʻalu hake naʻa nau tuʻu ofi ki he tafeʻanga vai ʻoe vai ʻi ʻolunga, ʻaia ʻoku ʻi he hala motuʻa ʻoe ngoue ʻoe tufunga fakamaʻa kofu.
18 Ils mandèrent le roi; ce furent Elyakim, fils de Hilkiyyahou, l’intendant du palais, Chebna, le secrétaire, et Yoah, fils d’Assaf, l’archiviste, qui se rendirent auprès d’eux.
Pea hili ʻenau ui ki he tuʻi, naʻe haʻu kituʻa kiate kinautolu ʻa Iliakimi ko e foha ʻo Hilikia, ʻaia naʻe pule ki he fale, mo Sepina ko e tangata tohi, mo Soa ko e foha ʻo ʻAsafi ko e tangata naʻe tohi ʻae ngaahi meʻa fakapuleʻanga.
19 Rabchakè leur dit: "Veuillez rapporter à Ezéchias ces paroles du grand roi, le roi d’Assyrie: Quel est donc l’appui dans lequel tu mets ta confiance?
Pea naʻe pehē ʻe Lapisake kiate kinautolu, “Ko eni ke mou lea kia Hesekaia, ʻOku pehē ʻe he tuʻi lahi, ko e tuʻi ʻo ʻAsilia, Ko e hā ʻae mālohi ni ʻaia ʻoku ke falala ki ai?”
20 Tu n’as proféré que de vaines paroles, lorsque la guerre exige, au contraire, de la prudence et de la force. Sur qui donc comptes-tu pour t’être révolté contre moi?
ʻOku ke pehē, (ka ko e lea launoa pe) “ʻOku ʻiate au ʻae fakakaukau mo e mālohi ki he tau. Pea ko eni, ko hai ia ʻoku ke falala ki ai, kuo ke angatuʻu ai kiate au?
21 Ah oui, tu espères prendre pour soutien ce roseau brisé, l’Egypte, qui, lorsque quelqu’un s’y appuie, pénètre dans la main et la transperce! Car tel est Pharaon, roi d’Egypte, pour tous ceux qui se fient à lui.
Pea ko eni, vakai, ʻoku ke falala ki ho tokotoko ʻoe kaho mafesi ni, ʻio, ko ʻIsipite, ʻaia kapau ʻe faʻaki ki ai ha tangata, ʻe ʻasi ia ki hono nima, pea ʻe lavea ai: ʻoku pehē pe ʻa Felo ko e tuʻi ʻo ʻIsipite kiate kinautolu kotoa pē ʻoku falala kiate ia.
22 Vous me répliquerez peut-être: "Nous mettons notre confiance dans l’Eternel, notre Dieu!" Mais n’est-ce pas ce Dieu dont Ezéchias a fait disparaître les hauts-lieux et les autels en prescrivant aux gens de Juda et de Jérusalem de ne se prosterner que devant cet autel, à Jérusalem?
Pea kapau ʻoku mou pehē kiate au, ʻoku mau falala kia Sihova ko homau ʻOtua: ʻikai ko ia ia ko e ngaahi potu māʻolunga ʻoʻona mo hono ngaahi feilaulauʻanga kuo ʻave ʻe Hesekaia ʻo liʻaki, pea kuo ne tala kia Siuta mo Selūsalema, Ke lotu ʻakimoutolu ʻi he ʻao ʻoe feilaulauʻanga ko eni ʻi Selūsalema?
23 Eh bien! Prends donc cet engagement envers mon maître, le roi d’Assyrie: je te fournirai deux mille chevaux, si tu peux trouver des cavaliers pour les monter.
Pea ko eni, ʻoku ou kole kiate koe, tuku mai ʻae ngaahi fakamoʻoni ki heʻeku ʻeiki ko e tuʻi ʻo ʻAsilia, pea te u ʻatu kiate koe ʻae fanga hoosi ʻe ua afe, ʻo kapau te ke faʻa fai ʻe koe ke fakaheka ki ai ʻae kau heka hoosi.
24 Tu ne serais pas capable de repousser un simple gouverneur, un des moindres serviteurs de mon maître, et tu comptes sur l’Egypte pour avoir des chars et des cavaliers!
Pea ʻe fēfeeʻi hao faʻa fai ke fakafoki ʻae mata ʻoe ʻeikitau ʻe tokotaha, ko e siʻi hifo taha pe ʻi he kau tamaioʻeiki ʻa ʻeku ʻeiki, ka ke falala koe ki ʻIsipite ki he ngaahi saliote mo e kau tangata heka hoosi?
25 D’Ailleurs, est-ce sans l’assentiment de l’Eternel que j’ai envahi ce pays pour le ravager? C’Est Dieu qui m’a dit: Marche contre cette région et saccage-la."
He kuo u hoko mai ni ʻo taʻekau mo Sihova ke fakaʻauha ʻae potu ni? Naʻe pehē ʻe Sihova kiate au, ‘ʻAlu hake ʻo tauʻi ʻae fonua ni, pea fakaʻauha ia.’”
26 Elyakim, fils de Hilkiyyahou, Chebna et Yoah dirent alors à Rabchakè: "Daigne parler à tes serviteurs en araméen, nous le comprenons; mais ne nous parle pas en judéen, qu’entendent les gens qui se trouvent sur les remparts."
Pea naʻe pehē ai ʻe Iliakimi ko e foha ʻo Hilikia, mo Sepina, mo Soa, kia Lapisake, “Ke ke lea mai ki hoʻo kau tamaioʻeiki ʻi he lea fakaSilia; he ʻoku mau ʻilo ia: kaeʻoua naʻa ke talanoa kiate kimautolu ʻi he lea ʻae kakai Siu ʻi he telinga ʻoe kakai ʻoku nofo ʻi he funga ʻā.”
27 Rabchakè leur répondit: "Est-ce à ton maître et à toi que mon souverain m’a donné le mandat de tenir ces discours? N’Est-ce pas plutôt à ceux qui sont installés sur les remparts, condamnés en votre compagnie à manger leurs excréments et à boire leur urine?
Ka naʻe pehē ʻe Lapisake, kiate kinautolu, “He naʻe fekau au ʻe heʻeku ʻeiki ki hoʻo ʻeiki, pea kiate koe, ke lea ʻaki ʻae ngaahi lea ni? ʻIkai ko ʻene fekau au ki he kau tangata ʻaia ʻoku heheka ki he ʻā maka, koeʻuhi ke nau kai ʻenau kinohaʻa ʻanautolu, mo inu ʻenau tuʻutata?”
28 Puis, se mettant debout, il prononça d’une voix retentissante et avec insistance ces paroles en langue judaïque: "Ecoutez le message du grand roi, le roi d’Assyrie!
Pea naʻe tuʻu ai ʻa Lapisake, pea ne kalanga leʻo lahi ʻi he lea fakaSiu, mo ne lea, ʻo pehē, “Mou tokanga ki he lea ʻae tuʻi lahi, ko e tuʻi ʻo ʻAsilia:
29 Voici ce qu’il dit: Ne vous laissez pas abuser par Ezéchias, car il est incapable de vous sauver de sa main.
ʻOku pehē ʻe he tuʻi, ʻoua naʻa fakahalaʻi ʻakimoutolu ʻe Hesekaia: koeʻuhi ʻe ʻikai te ne mafai ʻe ia ke fakamoʻui ʻakimoutolu mei hono nima:
30 Ne vous lassez pas non plus induire par lui à mettre votre confiance en Dieu, lorsqu’il vous déclare: L’Eternel nous délivrera certainement, et cette ville ne tombera pas au pouvoir du roi d’Assyrie.
Pea ʻoua naʻa ueʻi ʻakimoutolu ʻe Hesekaia ke mou falala kia Sihova, ʻo pehē, ‘Ko e moʻoni ʻe fakamoʻui ʻakitautolu ʻe Sihova, pea ʻe ʻikai tukuange ʻae kolo ni ki he nima ʻoe tuʻi ʻo ʻAsilia.’
31 N’Écoutez pas Ezéchias, car voici ce que propose le roi d’Assyrie: Manifestez à mon égard des sentiments pacifiques, rendez-vous auprès de moi, et chacun mangera les produits de sa vigne et de son figuier, et chacun boira l’eau de sa citerne,
ʻOua naʻa mou tokanga kia Hesekaia he ʻoku pehē ʻae tuʻi ʻo ʻAsilia, Fai hoʻo fakalelei kiate au ʻaki ha meʻaʻofa, pea haʻu kituʻa kiate au, pea te mou toki kai taki taha ʻae tangata ʻae vaine ʻaʻana, pea taki taha ʻi he fiki ʻaʻana, pea mou inu taki taha kotoa pē ʻi he ngaahi vai ʻo ʻene vaikeli ʻaʻana:
32 jusqu’à ce que je vienne vous emmener dans un pays semblable au vôtre, un pays de blé et de vin, un pays de pain et de vignes, un pays produisant l’huile d’olives et le miel. Vivez donc, ne vous laissez pas mourir, et n’écoutez pas Ezéchias quand il vous abuse par ces paroles: L’Eternel vous enverra le salut.
Kaeʻoua ke u toki haʻu ʻo ʻave ʻakimoutolu ki ha fonua ʻoku hangē ko homou fonua, ko e fonua ʻoe uite mo e uaine, ko e fonua ʻoe mā mo e ngoue vaine, ko e fonua ʻoe lolo ʻolive mo e honi, koeʻuhi ke mou moʻui, ka ʻe ʻikai mate: pea ʻoua naʻa mou tokanga kia Hesekaia, ʻi heʻene kākaaʻi ʻakimoutolu ʻo pehē, ‘ʻE fakamoʻui ʻakitautolu ʻe Sihova.’
33 Quelque dieu des autres nations a-t-il pu protéger son pays contre le roi d’Assyrie?
He ʻoku ai ha tokotaha ʻi he ngaahi ʻotua ʻoe ngaahi puleʻanga kuo nau fakamoʻui hono fonua mei he nima ʻoe tuʻi ʻo ʻAsilia?
34 Où sont donc les dieux de Hamat et d’Arpad, les dieux de Sefarvayim, de Hèna et d’Ivva? Ont-ils arraché Samarie à ma domination?
Ko fāʻa ia ʻae ngaahi ʻotua ʻo Hemati, mo ʻApati? Ko fāʻa ia ʻae ngaahi ʻotua ʻo Sifaveimi, mo Hena, mo Iva? He kuo nau fakamoʻui ʻa Samēlia mei hoku nima?”
35 De tous les dieux de ces contrées, quel est celui qui a soustrait son pays à mon pouvoir? Et l’Eternel protègerait Jérusalem contre moi!"
Ko hai ʻakinautolu ʻi he ngaahi ʻotua ʻoe ngaahi fonua, ʻa ia kuo nau fakamoʻui honau fonua mei hoku nima, ke pehē ai ʻe fakamoʻui ʻe Sihova ʻa Selusalema mei hoku nima?
36 Le peuple garda le silence, personne ne dit mot, car tel était l’ordre du roi: "Vous ne lui répondrez rien."
Ka naʻe longo pe ʻae kakai, pea naʻe ʻikai tali ia ʻaki ha momoʻi lea: he naʻe fekau ʻe he tuʻi, ʻo pehē, “ʻOua naʻa tali ia.”
37 Elyakim, fils de Hilkiyyahou, l’intendant du palais, Chebna, le secrétaire, et Yoah, fils d’Assaf, l’archiviste, retournèrent alors auprès d’Ezéchias, les vêtements déchirés, et lui rapportèrent les paroles de Rabchakè.
Pea naʻe toki haʻu ʻa Iliakimi ko e foha ʻo Hilikia ʻaia naʻe pule ki he fale, mo Sepina ko e fai tohi, mo Soa ko e foha ʻo ʻAsafi ko e tangata naʻe tohi ʻae ngaahi meʻa fakapuleʻanga, kia Hesekaia kuo haehae honau kofu, pea naʻa nau tala kiate ia ʻae ngaahi lea ʻa Lapisake.