< 2 Chroniques 33 >
1 Manassé avait douze ans en montant sur le trône, et il régna cinquante-cinq ans à Jérusalem.
Naʻe hongofulu taʻu mo e taʻu ʻe ua ʻae motuʻa ʻo Manase ʻi heʻene kamata pule, pea naʻe pule ia ʻi Selūsalema ʻi he taʻu ʻe nimangofulu mo e taʻu ʻe nima.
2 Il fit le mal aux yeux de l’Eternel, imitant les abominations des peuples que l’Eternel avait dépossédés au profit des enfants d’Israël.
Ka naʻe fai ʻe ia ʻaia naʻe kovi ʻi he ʻao ʻo Sihova, ʻo hangē ko e ngaahi angakovi ʻoe hiteni ʻaia naʻe kapusi ʻe Sihova mei he ʻao ʻoe fānau ʻa ʻIsileli.
3 Il rétablit de nouveau les hauts lieux qu’Ezéchias, son père, avait détruits, érigea des autels aux Bealim, dressa des Achêra, se prosterna devant toute la milice céleste et l’adora.
He naʻa ne toe langaʻi ʻae ngaahi potu māʻolunga, ʻaia naʻe holoki hifo ʻe heʻene tamai ko Hesekaia, ʻo ne fokotuʻu ʻae ngaahi feilaulauʻanga kia Peali, ʻo ne ngaohi ʻae ngaahi vao tapu, pea lotu ia ki he meʻa kotoa pē ʻoe langi, pea ne tauhi ki ai.
4 Il construisit des autels dans le temple du Seigneur, malgré cette parole de l’Eternel: "C’Est à Jérusalem que sera mon nom à jamais."
Pea naʻa ne langa ʻae ngaahi feilaulauʻanga ʻi he fale ʻo Sihova, ʻaia naʻe folofola ki ai ʻe Sihova, ʻE tuʻu hoku hingoa ʻi Selūsalema ʻo taʻengata.
5 Or, c’est en l’honneur de toute la milice céleste qu’il érigea des autels dans les deux parvis du temple.
Pea naʻa ne langa ʻae ngaahi feilaulauʻanga ki he meʻa kotoa pē ʻoe langi ʻi he loto ʻā e ua ʻoe fale ʻo Sihova.
6 Il fit passer ses fils par le feu dans la vallée de Ben-Hinnôm, s’adonna aux augures, aux sortilèges, aux sorcelleries, et pratiqua les évocations et les divinations. Immense fut le mal qu’il fit aux yeux de l’Eternel pour l’irriter.
Pea naʻa ne pule ʻe ia ke ʻalu ʻene fānau ʻo ʻasi ʻi he afi ʻi he teleʻa ʻoe foha ʻo Henomi: pea naʻa ne tokanga foki ki he ngaahi kuonga, pea ne fai ʻae hū fakatēvolo, pea fai ʻae tuki fakatēvolo pea naʻe kaumeʻa ia ki he laumālie kovi, pea ki he kau kikite loi: naʻa ne fai ʻae kovi lahi ʻi he ʻao ʻo Sihova, ke fakatupu ai ʻae houhau kiate ia.
7 La statue de l’idole qu’il avait fabriquée, il la plaça dans le temple de Dieu, dont Dieu avait dit à David et à son fils Salomon: "C’Est dans ce temple, à Jérusalem, la ville élue entre toutes les tribus d’Israël, que je ferai résider à jamais mon nom.
Pea naʻe fokotuʻu ʻe ia ʻae tamapua naʻe tongi, ko e ʻotua loi naʻa ne ngaohi, ʻi he fale ʻoe ʻOtua, ʻaia naʻe folofola ai ʻae ʻOtua kia Tevita pea mo Solomone ko hono foha, “Te u tuku hoku hingoa ʻi he fale ni, pea ʻi Selūsalema ʻaia kuo u fili ʻi he ʻao ʻoe ngaahi faʻahinga kotoa pē ʻo ʻIsileli ke taʻengata:
8 Je n’éloignerai plus les pas d’Israël du pays que j’ai assigné à vos pères, pourvu qu’ils accomplissent scrupuleusement ce que je leur ai prescrit, toute la loi, les statuts et les préceptes transmis par Moïse."
pea ʻe ʻikai te u toe hiki ʻae vaʻe ʻo ʻIsileli mei he fonua ʻaia naʻaku tuʻutuʻuni moʻo hoʻomou ngaahi tamai: ʻo kapau te nau tokanga ke fai ʻaia kotoa pē naʻaku fekau kiate kinautolu, ʻo fakatatau ki he fono kotoa mo e ngaahi tuʻutuʻuni, mo e ngaahi fakamaau ʻi he nima ʻo Mōsese.”
9 Mais Manassé induisit Juda et les habitants de Jérusalem à agir plus mal que les peuples exterminés par l’Eternel au profit des enfants d’Israël.
Ko ia naʻe pule ʻe Manase kia Siuta mo e kakai ʻo Selūsalema ke nau hē, pea ke nau fai kovi lahi hake ʻi he hiteni, ʻaia naʻe fakaʻauha ʻe Sihova mei he ʻao ʻoe fānau ʻa ʻIsileli.
10 L’Eternel parla à Manassé et à son peuple, mais ils n’écoutèrent point.
Pea naʻe folofola ʻa Sihova kia Manase, pea mo ʻene kakai: ka naʻe ʻikai te nau fie tokanga.
11 Alors l’Eternel amena contre eux les chefs de l’armée du roi d’Assyrie; ils se saisirent de Manassé, qu’ils mirent aux fers, le lièrent avec des chaînes et l’emmenèrent à Babylone.
Ko ia naʻe ʻomi ai ʻe Sihova kiate kinautolu ʻae ngaahi ʻeiki ʻoe tau ʻoe tuʻi ʻo ʻAsilia, ʻaia naʻa nau puke ʻa Manase ʻi he ngaahi talaʻi ʻakau, pea haʻi ʻaki ia ʻae ngaahi meʻa haʻi, pea ʻave ia ki Papilone.
12 Mais, dans sa détresse, il supplia l’Eternel, son Dieu, et s’humilia profondément devant le Dieu de ses pères.
Pea kuo moʻua ia ʻi he mamahi, naʻa ne hū ai kia Sihova, ko hono ʻOtua, ʻo ne fakavaivai lahi ia ʻi he ʻao ʻoe ʻOtua ʻo ʻene ngaahi tamai,
13 Il l’implora, et Dieu l’exauça, entendit sa supplication, le ramena à Jérusalem sur son trône, et Manassé reconnut que le Seigneur est Dieu.
Pea naʻe lotu ia kiate ia: pea naʻa ne talia ʻe ia ia, ʻo tokangaʻi ʻene lotu fakakolekole, pea ne toe ʻomi ia ki Selūsalema ki hono puleʻanga. Pea naʻe toki ʻilo ai ʻe Manase ko Sihova ko ia ko e ʻOtua.
14 Après cela, il bâtit un mur extérieur à la Cité de David, à l’ouest, vers le Ghihôn, dans la vallée, jusqu’à la porte des Poissons; il le fit contourner l’Ophel et lui donna une grande hauteur; il établit aussi des chefs militaires dans toutes les villes fortes de Juda.
Pea hili ʻae meʻa ni naʻa ne langa ʻae ʻā maka ʻi tuaʻā ʻi he Kolo ʻo Tevita, ʻi he potu lulunga ʻo Kihoni, ʻi he toafa, ʻio, ʻo hoko atu ki he matapā ika, ʻo ʻalu fakatakamilo ʻi Ofili, ʻo ne fokotuʻu hake ia ke māʻolunga ʻaupito: pea naʻe fakanofo ʻae ngaahi ʻeikitau ʻi he ngaahi kolo tau kotoa pē ʻo Siuta.
15 Il retira les dieux étrangers et l’idole du temple de l’Eternel, et tous les autels qu’il avait bâtis sur la montagne du temple de l’Eternel et à Jérusalem, et les jeta hors de la ville.
Pea naʻe ʻave mei ai ʻe ia ʻae ngaahi ʻotua kehe, pea mo e ʻotua loi mei he fale ʻo Sihova, pea mo e ngaahi feilaulauʻanga ʻaia naʻa ne langa ʻi he moʻunga ʻoe fale ʻo Sihova, pea ʻi Selūsalema, ʻo ne lī ia kituaʻā mei he kolo.
16 Il restaura l’autel de l’Eternel, y offrit des sacrifices de rémunération et de reconnaissance, et ordonna à Juda de servir l’Eternel, Dieu d’Israël.
Pea naʻe toe ngaohi ʻe ia ʻo fakalelei ʻae feilaulauʻanga ʻo Sihova, pea ne feilaulau ki ai ʻae ngaahi feilaulau fakamelino, mo e ngaahi feilaulau fakafetaʻi, pea ne fekau ki Siuta ke tauhi ʻa Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli.
17 Mais le peuple continua à sacrifier sur les hauts lieux, toutefois, seulement à l’Eternel, leur Dieu.
Ka naʻe kei fai feilaulau ʻae kakai ʻi he ngaahi potu māʻolunga, ka [naʻe fai ia ]kia Sihova pe ko honau ʻOtua.
18 Le reste de l’histoire de Manassé, la prière qu’il adressa à son Dieu, les oracles des Voyants qui lui parlèrent au nom de l’Eternel, Dieu d’Israël, tout cela est consigné dans l’histoire des rois d’Israël.
Pea ko hono toe ʻoe ngāue ʻa Manase, mo ʻene lotu ki hono ʻOtua, mo e ngaahi lea ʻae kau kikite ʻaia naʻa nau lea ʻaki kiate ia ʻi he huafa ʻo Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli, vakai, kuo tohi ia ʻi he tohi ʻoe ngaahi tuʻi ʻo ʻIsileli.
19 Et sa prière, la façon dont Dieu l’exauça, tous ses péchés et son infidélité, les endroits où il bâtit des hauts lieux et dressa des Achêra et des idoles avant qu’il s’humiliât, tout cela se trouve consigné dans les paroles des Voyants.
Pea ko ʻene lotu foki, mo hono talia loto ʻofa ʻe he ʻOtua, mo ʻene angahala kotoa pē, mo ʻene fai hala, mo e ngaahi potu naʻa ne langa ai ʻae ngaahi potu māʻolunga, pea fokotuʻu ai ʻae ngaahi vao tapu, mo e ngaahi meʻa fakatātā, ʻi he teʻeki fakavaivaiʻi ia: vakai kuo tohi ia ʻi he ngaahi lea ʻae kau kikite.
20 Manassé s’endormit avec ses pères et fut enseveli dans sa maison. Son fils Amon lui succéda.
Pea naʻe mohe ʻa Manase mo ʻene ngaahi tamai, pea naʻa nau tanu ia ʻi hono fale ʻoʻona: pea naʻe fetongi ia ʻi he pule ʻe hono foha ko ʻAmoni.
21 Amon avait vingt-deux ans en montant sur le trône, et il régna deux ans à Jérusalem.
Naʻe uofulu taʻu mo e taʻu ʻe ua ʻa ʻAmoni ʻi heʻene kamata pule, pea naʻe pule ia ʻi he taʻu ʻe ua ʻi Selūsalema.
22 Il fit le mal aux yeux de l’Eternel, à l’exemple de Manassé, son père. Toutes les idoles qu’avait fabriquées Manassé son père, Amon leur offrit des sacrifices et il les adora.
Ka naʻe fai ʻe ia ʻaia naʻe kovi ʻi he ʻao ʻo Sihova, ʻo hangē ko ia naʻe fai ʻe Manase ko ʻene tamai: he naʻe feilaulau ʻa ʻAmoni ki he ngaahi meʻa fakatātā kotoa pē, ʻaia naʻe tātā mo ngaohi ʻe Manase ko ʻene tamai, ʻo ne tauhi ki ai:
23 Il ne s’humilia point devant l’Eternel comme s’était humilié Manassé, son père, car lui, Amon, accumula les fautes.
Pea naʻe ʻikai te ne fakavaivai ia ʻi he ʻao ʻo Sihova, ʻo hangē ko hono fakavaivai ia ʻe Manase ko ʻene tamai: ka naʻe fakaʻaʻau ki muʻa pe ʻa ʻAmoni ʻi he fai hala.
24 Ses officiers conspirèrent contre lui et le mirent à mort dans son palais.
Pea naʻe alea fakataha ʻa ʻene kau tamaioʻeiki ʻo lapasi pea tāmateʻi ia ʻi hono fale ʻoʻona.
25 La population du pays massacra tous ceux qui s’étaient conjurés contre le roi Amon et proclama roi à sa place son fils Josias.
Ka naʻe tāmateʻi ʻe he kakai ʻoe fonua, ʻakinautolu kotoa pē naʻe fakataha ʻo lapa ki he tuʻi ko ʻAmoni: pea naʻe fakanofo ʻe he kakai ʻoe fonua ʻa hono foha ko Sosaia ke tuʻi ko hono fetongi ia.