< 1 Rois 10 >
1 La reine de Saba, instruite de la renommée que Salomon avait acquise sous les auspices de l’Eternel, voulut l’éprouver en lui proposant des énigmes.
Pea ʻi he fanongo ʻe he tuʻi fefine ʻo Sipa ki he ongoongo ʻo Solomone ko e meʻa ʻi he huafa ʻo Sihova, naʻa ne haʻu ke ʻahiʻahi ʻaki ia ʻae ngaahi fehuʻi ʻilongataʻa.
2 Elle se rendit à Jérusalem avec une nombreuse suite de chameaux chargés d’aromates, d’or en très grande quantité, de pierres précieuses, arriva auprès de Salomon et lui exposa toutes ses pensées.
Pea naʻe haʻu ia ki Selūsalema mo e fuʻu fononga tokolahi, mo e fanga kāmeli naʻe fetuku ʻae ngaahi meʻa namu kakala, mo e koula lahi ʻaupito, mo e ngaahi maka mahuʻinga: pea ʻi heʻene hoko mai kia Solomone, naʻa ne talanoa mo ia ki he meʻa kotoa pē naʻe ʻi hono loto.
3 Salomon satisfit à toutes ses questions; pas un seul point qui fût obscur pour le roi et dont il ne lui donnât la solution.
Pea naʻe tali ʻe Solomone ʻa ʻene ngaahi fehuʻi kotoa pē: naʻe ʻikai fufū mei he tuʻi ha meʻa ʻe taha, ke ne taʻefakamatalaʻia kiate ia.
4 La reine de Saba, voyant toute la sagesse de Salomon, la maison qu’il avait édifiée,
Pea hili ʻae mamata ʻe he tuʻi fefine ʻo Sipa ki he poto kotoa pē ʻa Solomone, pea mo e fale ʻaia naʻa ne langa,
5 l’approvisionnement de sa table, la situation de ses officiers, les fonctions et le costume de ses serviteurs, ses échansons, les sacrifices offerts par lui à l’Eternel, fut transportée d’admiration,
Mo e meʻakai ʻi hono keinangaʻanga, mo e anga ʻoe nofo ʻa ʻene kau tamaioʻeiki, mo e toutou ʻa ʻene kautauhi, mo honau kofu, mo kinautolu naʻe tauhi ʻa ʻene meʻainu, pea mo e hala ʻaia naʻa ne ʻalu hake ai ki he fale ʻo Sihova; naʻe vaivai ai ʻa hono loto ʻiate ia.
6 et dit au roi: "C’Était donc vrai, ce que j’ai entendu dire, dans mon pays, de tes discours et de ta sagesse!
Pea naʻe pehē ʻe ia ki he tuʻi, “Ta ko e lea moʻoni ia: ʻaia naʻaku fanongo ki ai ʻi hoku fonua ʻoʻoku ki hoʻo ngaahi ngāue pea mo hoʻo poto.
7 Je ne croyais pas à ces propos, avant d’être venue ici et d’avoir vu de mes yeux; or, on ne m’avait pas dit la moitié de ce qui est, ta science et ton mérite sont supérieurs à ta réputation.
Ka naʻe ʻikai te u tui ki he talanoa, kaeʻoua ke u haʻu, pea mamata ki ai ʻa hoku mata: pea vakai, naʻe ʻikai tala mai ʻa hono vahe ua ʻoe meʻa: kuo lahi hake ʻa hoʻo poto pea mo hoʻo monūʻia ʻi he ongoongo naʻaku fanongo ki ai.
8 Heureux tes gens, heureux tes serviteurs que voici, qui t’entourent sans cesse et entendent tes sages paroles!
ʻOku monūʻia ʻa hoʻo kau tangata, ʻoku monūʻia ʻa hoʻo kau tamaioʻeiki ni, ʻoku tutuʻumaʻu aipe ʻi ho ʻao, ʻo [nau ]fanongo ki hoʻo poto.
9 Soit loué l’Eternel, ton Dieu, qui t’a pris en affection et placé sur le trône d’Israël! Dans son amour constant pour ce peuple, il t’a fait roi pour que tu exerces le droit et la justice."
Fakafetaʻi kia Sihova ko ho ʻOtua, ʻaia kuo lōlōfie lelei ʻiate koe, ke fakanofo koe ki he nofoʻa fakatuʻi ʻi ʻIsileli: koeʻuhi naʻe ʻofa taʻengata ʻa Sihova ki ʻIsileli, ko ia kuo ne fakanofo ai koe ko e tuʻi, ke fai ʻae fakamaau mo e fai totonu.”
10 Et elle fit présent au roi de cent vingt kikkar d’or, d’aromates en très grande quantité et de pierres précieuses; on n’a plus vu, depuis, autant d’aromates que ceux-là, offerts par la reine de Saba au roi Salomon.
Pea naʻa ne foaki ki he tuʻi ʻae taleniti koula ʻe teau ma uofulu, mo e ngaahi meʻa namu kakala fuʻu lahi ʻaupito, pea mo e ngaahi maka mahuʻinga: naʻe ʻikai toe ʻomi ha ngaahi meʻa namu kakala ke lahi pehē fau ʻo tatau mo ia naʻe foaki kia Solomone ʻe he tuʻi fefine ʻo Sipa.
11 (En outre, la flotte de Hiram, qui rapportait de l’or d’Ofir, en rapporta aussi du bois d’almougghim en quantité énorme, et des pierres précieuses.
Pea ko e folau ʻo Helami, ʻaia naʻe fetuku mai ʻae koula mei Ofeli, naʻe ʻomi ai foki mei Ofeli ʻae ngaahi ʻakau ko e ʻalimuku ʻo lahi ʻaupito, mo e ngaahi maka mahuʻinga.
12 De ce bois d’almougghim, le roi fit des rampes pour la maison de Dieu et pour la maison royale, des harpes et des luths pour les chantres. On n’a apporté ni vu de semblable bois d’almougghim jusqu’à ce jour.)
Pea naʻe ngaohi ʻaki ʻae ʻakau ko e ʻalimuku ʻe he tuʻi ʻae ngaahi pou maʻae fale ʻo Sihova, pea maʻae fale ʻoe tuʻi, ko e ngaahi haʻape foki mo e meʻa hiva maʻae kau fasi hiva; talu mei ai ʻo aʻu ki he ʻaho ni, kuo ʻikai ʻomi pe mamata ki ai, ha ngaahi ʻakau ʻalimuku ke hangē ko ia.
13 A son tour, le roi Salomon donna à la reine de Saba tout ce qu’elle désirait et avait demandé, indépendamment des présents qu’il lui fit et qui furent dignes de sa puissance royale. Elle s’en retourna alors dans son pays avec ses serviteurs.
Pea naʻe foaki ʻe Solomone ki he tuʻi fefine ʻo Sipa ʻa ʻene holi kotoa pē, ʻae meʻa fulipē naʻa ne kole ki ai, mo ia kotoa pē naʻe foaki ʻe Solomone ko ʻene foaki ʻataʻatā fakatuʻi. Pea naʻa ne liliu atu ʻo toe foki ki hono fonua ʻoʻona, ʻaia mo ʻene kautauhi.
14 Le poids de l’or reçu annuellement par Salomon s’élevait à six cent soixante-six kikkar;
Pea ko eni ko hono mamafa ʻoe koula naʻe ʻomi kia Solomone ʻi he taʻu pe taha ko e taleniti ʻe onongeau mo e onongofulu ma ono ʻoe koula,
15 non compris les redevances des marchands voyageurs et colporteurs, des rois alliés et des gouverneurs du pays.
Ka ʻoku lau kehe ʻaia naʻa ne maʻu mei he kau fakatau, pea ʻi he fai fakatau mo e kau fakatau meʻa namu kakala, pea mei he ngaahi tuʻi kotoa pē ʻo ʻAlepea, pea mo e houʻeiki pule ʻoe fonua.
16 Le roi Salomon fit confectionner deux cents boucliers longs en or fin, dont six cents sicles d’or furent employés pour chaque bouclier;
Pea naʻe ngaohi ʻe Solomone ʻae pā koula ʻe uangeau naʻe tuki: ko e [sikeli ʻe ]onongeau ʻoe koula naʻe ʻi he pā pe taha.
17 et trois cents autres boucliers en or fin, exigeant trois mines d’or chacun. Le roi les fit placer dans la "maison de la Forêt du Liban".
Pea naʻa ne ngaohi ʻae ngaahi pā iiki ʻe tolungeau ʻaki ʻae koula naʻe tuki; ko e mano ʻe tolu ʻoe koula naʻe ʻi he pā pe taha: pea naʻe tuku ia ʻe he tuʻi ki he fale ʻi he vao ʻakau ʻo Lepanoni.
18 Le roi fit aussi faire un grand trône d’ivoire, qu’on recouvrit d’or pur.
Naʻe ngaohi foki ʻe he tuʻi ha fuʻu nofoʻa fakatuʻi ʻaki ʻae lei, pea naʻa ne fonofono ia ʻaki ʻae koula lelei lahi.
19 Six degrés conduisaient à ce trône, que surmontait un dais s’arrondissant par derrière; des deux côtés du siège se trouvaient des bras, près desquels se tenaient deux lions;
Naʻe ʻi he nofoʻa fakatuʻi ʻae lakaʻanga ʻe ono, pea naʻe fuopotopoto ʻae potu ki ʻolunga ʻi mui: pea naʻe ʻai ʻae ʻaiʻanga nima ʻi hono kaokao fakatouʻosi ʻoe potu hekaʻanga, pea naʻe tuʻu ʻae laione ʻe ua ʻo ofi ki he ʻaiʻanga nima.
20 et douze lions étaient rangés, de part et d’autre, sur les six degrés. Pareille chose n’avait été faite dans aucun royaume.
Pea naʻe tuʻu ʻi hono potu ʻe taha ʻae laione ʻe hongofulu ma ua, pea ʻi he potu kehe ʻe taha ʻi he lakaʻanga ʻe ono; naʻe ʻikai ngaohi hano tatau ʻi ha puleʻanga kehe.
21 Tous les vases à boire du roi Salomon étaient en or, et toute la vaisselle dans la maison de la Forêt du Liban était de l’or le plus fin. Point d’argent: il n’avait aucune valeur du temps de Salomon.
Pea naʻe [ngaohi ʻaki ]ʻae koula ʻae ngaahi ipu inu ʻae tuʻi ko Solomone, pea ko e ngaahi ipu ʻoe fale ʻi he vao ʻakau ʻo Lepanoni, naʻe ʻoe koula moʻoniia; naʻe ʻikai ha siliva ʻi ai: naʻe ʻikai mahuʻinga ia ʻi he ngaahi ʻaho ʻo Solomone.
22 De fait, le roi avait une flotte à destination de Tarsis, naviguant avec la flotte de Hiram, et qui revenait tous les trois ans avec une cargaison d’or et d’argent, d’ivoire, de singes et de paons.
He naʻe ʻalu ʻae folau ʻae tuʻi ʻi tahi ko e ngaahi vaka Tasisi, fakataha mo e folau ʻo Helami: naʻe haʻu tuʻo taha ʻi he taʻu ʻe tolu ʻae folau mei Tasisi, ke ʻomi ʻae koula, mo e siliva, mo e lei, mo e fanga ngeli, pea mo e fanga pikoka.
23 Le roi Salomon surpassa tous les rois de la terre en opulence et en sagesse.
Ko ia naʻe fungani hake ai ʻae tuʻi ko Solomone ʻi he ngaahi tuʻi kotoa pē ʻo māmani, ʻi he koloaʻia mo e poto.
24 De partout on venait rendre visite à Salomon, pour jouir de la sagesse que Dieu avait mise en son cœur.
Pea naʻe kumi kia Solomone ʻae kakai kotoa pē ʻo māmani, ke fanongo ki heʻene poto, ʻaia naʻe ʻai ki hono loto ʻe he ʻOtua.
25 Et chacun lui offrait, comme hommage, des objets d’argent ou d’or, des vêtements, des armes, des aromates, des chevaux, des mulets, et cela chaque année.
Pea naʻe ʻomi ʻe he tangata taki taha kotoa pē ʻa ʻene meʻaʻofa, ko e ngaahi meʻa siliva, mo e ngaahi meʻa koula, mo e ngaahi kofu, mo e ngaahi mahafutau, mo e ngaahi meʻa namu kakala, mo e fanga hoosi, mo e fanga miuli, ko e vāhenga meʻa ʻi he ngaahi taʻu tukufakaholo.
26 Salomon eut une collection de chars et de cavaliers, quatorze cents chars, douze mille cavaliers, les fit diriger vers les dépôts de chars et en garda près de lui à Jérusalem.
Pea naʻe tānaki fakataha ʻe Solomone ʻae ngaahi saliote mo e kau heka hoosi: pea naʻa ne maʻu ʻae saliote ʻe taha afe mo e fāngeau, mo e kau heka hoosi ʻe taha mano mo e ua afe, ʻaia naʻa ne fakanofo ki he ngaahi kolo maʻae ngaahi saliote, pea ki he tuʻi ʻi Selūsalema.
27 Le roi rendit l’argent, à Jérusalem, aussi commun que les pierres, et les cèdres aussi nombreux que les sycomores de la vallée.
Pea naʻe ngaohi ʻae siliva ʻe he tuʻi ke hangē ia ko e ngaahi maka ʻi Selūsalema, pea ne ngaohi ʻae ngaahi sita ke tatau hono lahi ʻoʻona mo e ngaahi ʻakau sukamino ʻoku tuʻu ʻi he teleʻa.
28 C’Était de l’Egypte que provenaient les chevaux de Salomon; un groupe de marchands, sujets du roi, les acquéraient en masse à prix d’argent.
Pea naʻe ʻomi kia Solomone ʻae fanga hoosi mei ʻIsipite, ʻaia naʻe tauaki: pea naʻe maʻu ʻaia naʻe tānaki ʻe he kau fakatau ʻae tuʻi ʻi he totongi.
29 Tout attelage montant d’Egypte revenait à six cents pièces d’argent, et un cheval à cent cinquante. C’Est dans les mêmes conditions qu’ils les exportaient pour tous les rois des Héthéens et pour ceux d’Aram.
Pea naʻe ʻalu atu mo ʻohake ha saliote mei ʻIsipite ko hono totongi ko e [konga ]siliva ʻe onongeau; pea ko e totongi ki ha hoosi ʻe taha ko e teau ma nimangofulu: pea naʻe pehē ʻenau taufetuku foki ia ki he ngaahi tuʻi kotoa pē ʻoe kakai Heti pea mo e ngaahi tuʻi ʻo Silia.