< 1 Chroniques 12 >
1 Voici ceux qui vinrent auprès de David, à Ciklag, lorsqu’il se cachait encore pour échapper à Saül, fils de Kich. Ils faisaient partie des vaillants guerriers, ses compagnons de lutte,
Ko te hunga tenei i haere ki a Rawiri ki Tikiraka, i a ia ano e putiki tonu ana i roto i te pa i te wehi o Haora tama a Kihi: no nga marohirohi ratou, hei tuara mona ki te whawhai.
2 maniaient l’arc, lançaient des pierres de la main droite et de la gauche, et des flèches avec leurs arcs. Parmi les parents de Saül, issus de Benjamin, il y avait:
He hunga kukume kopere ratou, ko te maui, ko te matau, ki te kotaha kohatu, ki te kopere i te pere; no nga teina ano o Haora, no Pineamine.
3 le chef Ahiézer et Joas, fils de Hachemaa, de Ghibea; Yeziël et Pélet, fils de Azmavet; Berakha, Yêhou, d’Anatot;
Ko Ahietere te upoko, na ko Ioaha, he tama raua na Hemaa Kipeati; ko Ietiere, ko Perete he tama na Atamawete; ko Peraka, ko Iehu Anatoti;
4 Yichmaïa, de Gabaon, vaillant parmi les Trente, et chef des Trente; Jérémie, Yahaziël, Johanan, Yozabad, de Ghedêra;
Ko Ihimaia Kipeoni, he marohirohi ia i roto i te toru tekau, he rangatira ano no te toru tekau; ko Heremaia, ko Tahatiere, ko Iohanana, ko Iohapara Kererati;
5 Elouzaï, Yerimot, Bealia, Chemariahou, Chefatiahou, de Harouf;
Ko Erutai, ko Terimoto, ko Pearia, ko Hemaria, ko Hepatia Harupi;
6 Elkana, Yichiahou, Azarêl, Yoézer, Yachobam, les Korahites;
Ko Erekana, ko Ihiia, ko Atareere, ko Toetere, ko Iahopeama, he Korahi ratou;
7 Yoêla, Zebadia, fils de Yeroham, de Ghedor.
Ko Toera, ko Teparia, he tama na Ierohama o Keroro.
8 Des Gadites se détachèrent pour passer à David, dans la forteresse du désert, vaillants héros, hommes de guerre, maniant le bouclier et la lance, ayant une apparence de lions et semblables à des chamois sur les montagnes pour la rapidité.
Na o nga Kari i maunu etahi ki a Rawiri ki te pourewa i te koraha, he tangata marohirohi, i rauhangatia mo te whawhai, he hunga hapai i te whakangungu rakau, i te tao: ko o ratou mata me te mea he kanohi raiona, rite tonu o ratou tere ki to nga a naterope i runga i nga maunga;
9 Le chef était Ezer, le second Obadia, le troisième Elïab,
Ko Etere te upoko, ko Oparia te tuarua, ko Eriapa te tuatoru;
10 le quatrième Michmanna, le cinquième Jérémie,
Ko Mihimana te tuawha, ko Heremaia te tuarina;
11 le sixième Attaï, le septième Eliël,
Ko Atai te tuaono, ko Eriere te tuawhitu;
12 le huitième Johanan, le neuvième Elzabad,
Ko Iohanana te tuawaru, ko Eretapara te tuaiwa;
13 le dixième Yirmeyahou, et le onzième Makhbannaï.
Ko Heremaia te tuatekau, ko Makapanai te tekau ma tahi.
14 Tels étaient les Gadites, chefs d’armée: le plus petit en valait cent, le plus grand, mille.
Ko enei o nga tama a Kara he rangatira ope: ko te mea iti rawa hei rangatira mo te rau, a ko te mea nui rawa hei rangatira mo te mano.
15 Ce sont eux qui passèrent le Jourdain dans le premier mois, quand il coule à pleins bords, et qui mirent en fuite tous les habitants de la vallée à l’Ouest et à l’Est.
Ko te hunga tenei i whiti nei i Horano i te marama tuatahi, i te mea kua ngawha ki runga i ona pareparenga katoa; a whati ana i a ratou te hunga katoa o nga raorao whaka te rawhiti, a whaka te hauauru.
16 Des Benjaminites et des Judéens rejoignirent aussi David dans la forteresse.
I haere mai ano etahi o nga tama a Pineamine me etahi o a Hura ki te pourewa ki a Rawiri.
17 David sortit à leur rencontre et leur adressa ces paroles: "Si c’est avec des intentions pacifiques que vous êtes venus à moi, pour m’aider, je serai de cœur avec vous; si c’est pour me livrer traîtreusement à mes ennemis, sans que j’aie commis de faute, que le Dieu de nos ancêtres voie et juge!"
Na ka puta a Rawiri ki te whakatau i a ratou, a ka oho, ka mea ki a ratou, Ki te mea he haere pai mai ta koutou ki ahau, he whakauru, ka kotahi tonu o tatou ngakau. Tena ki te tinihanga, te tuku i ahau ki oku hoariri, i te mea kahore nei he tutu a oku ringa, ma te Atua o o tatou matua e titiro mai, e riri.
18 Alors une inspiration s’empara d’Amassaï, chef des Trente: "A toi, David, dit-il, et avec toi, fils de Jessé, paix; oui, paix à toi, et paix à tes auxiliaires, car ton Dieu t’assiste!" David alors les accueillit et les plaça à la tête des troupes.
Na kua tau te wairua ki a Amahai, ko ia nei te rangatira o te toru tekau, a ka ki ia, Kei a koe matou, e Rawiri, hei hoa mou, e te tama a Hehe, Kia mau, kia mau te rongo ki a koe; kia mau ano ki ou whakauru; ko tou Atua hoki hei whakauru mou. Na kua riro ratou i a Rawiri, a meinga ana ratou e ia hei rangatira rangapu.
19 Des gens de Manassé se rallièrent aussi à David, lorsqu’il vint avec les Philistins combattre Saül; mais ils n’aidèrent pas les Philistins, car les chefs de ceux-ci, après s’être concertés, l’avaient renvoyé, en disant: "C’Est au prix de nos têtes qu’il se rallierait à son maître Saül."
Na o Manahi hoki i papahoro etahi ki a Rawiri, i a ia i haere tahi ai me nga Pirihitini ki te whawhai ki a Haora, otiia kihai ratou i uru ki a ratou: i panaia hoki ia e nga rangatira o nga Pirihitini, he mea, whakaaro ano e ratou, i mea ratou, T era ia e taka atu ki tona ariki, ki a Haora, ko o tatou upoko e raru.
20 Lorsqu’il alla à Ciklag, se joignirent à son parti, d’entre les gens de Manassé, Adna, Yozabad, Yedïaêl, Mikhaël, Yozabad, Elihou, et Cilletaï, chefs de mille en Manassé.
I a ia e haere ana ki Tikiraka, ka papahoro mai ki a ia o Manahi ko Arana, ko Iotapara, ko Teriaere, ko Mikaera, ko Iotapara, ko Erihu, ko Tiritai, he rangatira no nga mano o Manahi.
21 Ils furent un grand appui pour David à la tête des troupes, car ils étaient tous de vaillants guerriers, et ils devinrent des chefs d’armée.
Ko ratou nga whakauru mo Rawiri ki te whawhai ki nga torohe; he marohirohi hoki, he toa, ratou katoa, he rangatira ope.
22 Journellement, en effet, on venait à David pour l’assister, au point qu’il eut un camp grand comme celui de Dieu.
I haere hoki ratou i taua wa ki a Rawiri i tena ra, i tena ra, hei whakauru mona, no kua nui te ope, ano he ope na te Atua.
23 Et voici le décompte des chefs des hommes, équipés pour faire campagne, qui vinrent rejoindre David à Hébron, pour lui transférer la royauté de Saül, selon la parole de l’Eternel.
Ko te tokomaha tenei o nga rangatira, he hunga i rite rawa mo te whawhai, i haere ki a Rawiri ki Heperona hei whakariro i te kingitanga o Haora ki a ia; kia rite ai ki ta Ihowa kupu.
24 Des Judéens, portant le bouclier et la lance: six mille huit cents hommes équipés pour l’armée.
Ko nga tama a Hura, he hunga hapai i te whakangungu rakau, i te tao e ono mano e waru rau, rite rawa i te patu mo te whawhai.
25 Des Siméonites, vaillants hommes d’armes: sept mille cent.
O nga tama a Himiona, he marohirohi, he toa mo te whawhai, e whitu mano kotahi rau.
26 Des Lévites: quatre mille six cents.
O nga tama a Riwai e wha mano e ono rau.
27 Joïada était le chef des Aaronides; il avait avec lui trois mille sept cents hommes.
Na ko Iehoiara te rangatira o te whare o Arona, a e toru mano e whitu rau ona hoa;
28 Çadok, quoique encore jeune, était un vaillant soldat. La maison de son père comptait vingt-deux capitaines.
Me Haroko ano, he taitama marohirohi, he toa, ratou ko te whare o tona papa, e rua tekau ma rua nga rangatira.
29 Des Benjaminites, frères de Saül: trois mille. Jusque-là, la plupart avaient gardé leur foi à la maison de Saül.
A, o nga tama a Pineamine, o nga teina o Haora, e toru mano: ko to ratou nuinga hoki i mau tonu ki te whare o Haora a taea noatia taua ra.
30 Des Ephraïmites: vingt mille huit cents, vaillants guerriers, possédant une grande renommée, répartis selon leurs familles.
Na o nga tama a Eparaima, e rua tekau mano e waru rau, he marohirohi, he toa, he hunga whai ingoa i roto i nga whare o o ratou matua.
31 De la demi-tribu de Manassé: dix-huit mille, désignés nominativement pour aller conférer la royauté à David.
A, o tetahi tanga o te iwi o Manahi, kotahi tekau ma waru mano, he mea whakahua o ratou ingoa, hei haere ki te whakakingi i a Rawiri.
32 Des gens d’Issachar, experts en la connaissance des temps pour décider la conduite à tenir par Israël, il vint deux cents chefs, auxquels obéissaient tous leurs frères.
Na, o nga tama a Ihakara, he hunga mohio ki nga wa, i mohio ai ki nga mahi ma Iharaira; e rua rau o ratou ariki; kei o enei mangai ano he tikanga mo o ratou teina.
33 Des gens de Zabulon, allant à la guerre et menant le combat avec toute sorte d’armes de guerre: cinquante mille; ils gardaient leurs rangs d’un cœur ferme.
O Hepurona, ko te hunga e ahei te haere ki te whawhai, he mohio ki te tatai i te riri, e mau ana i nga mea katoa mo te whawhai, e rima tekau mano; he hunga e taea te whakatika te tatai o te riri, a kahore o ratou ngakau rua.
34 Des gens de Nephtali: mille chefs, commandant à trente-sept mille hommes, armés de boucliers et de lances.
A o Napatari kotahi mano nga rangatira, e toru tekau ma whitu mano o ratou hoa, rite rawa i te whakangungu rakau, i te tao.
35 Des gens de Dan, dressés au combat: vingt-huit mille six cents.
Na, o nga Rani, he hunga mohio ki te tatu, e rua tekau ma waru mano e ono rau.
36 Des gens d’Aser allant à la guerre et prenant part aux combats: quarante mille.
O Ahera, he hunga haere ki te whawhai, he mohio ki te tatau, e wha tekau mano.
37 De la Transjordanie, en fait de Rubénites, de Gadites et de gens de la demi-tribu de Manassé, cent vingt mille hommes, armés de toute sorte d’armes de guerre.
Na, o tera taha o Horano, o nga Reupeni, o nga Kari, o tetahi tanga o te hapu o Manahi, e mau ana i nga mea whawhai katoa mo te tatau, kotahi rau e rua tekau mano.
38 Tous ces guerriers, habitués des combats, vinrent avec enthousiasme à Hébron pour proclamer David roi sur tout Israël. Pareillement, tous les autres Israélites étaient unanimes à acclamer David.
Ko enei, he tangata whawhai katoa, he mohio ki te tatau, he tapatahi tonu te ngakau i haere ai ki Heperona ki te mea i a Rawiri hei kingi mo Iharaira katoa. Na, ko era atu katoa o Iharaira, kotahi tonu te ngakau mo te whakakingi i a Rawiri.
39 Ils restèrent là avec David, trois jours durant, mangeant et buvant, approvisionnés par leurs frères.
A i reira ratou i a Rawiri, e toru nga ra e kai ana, e inu ana: he mea taka hoki na o ratou tuakana, teina.
40 De plus, ceux qui demeuraient dans le voisinage, jusqu’à Issachar, Zabulon et Nephtali, leur apportaient des vivres à dos d’ânes, de chameaux, de mulets et de bœufs: aliments de farine, figues, raisins secs, vin, huile, viande de menu et de gros bétail en abondance, car c’était fête en Israël.
Na, ko te hunga tata ki a ratou, tae noa atu ki a Ihakara, ki a Hepurona, ki a Napatari, i kawe taro mai i runga i nga kaihe, i nga kamera, i nga muera, a i nga kau, he kai, he paraoa, he papa piki, he tautau karepe, he waina, he hinu, he kau, h e hipi, tona tini; he koa hoki no Iharaira.