< Cantiques 2 >
1 Je suis le narcisse de Saron, le lis des vallées.
Mounu: Kei hi Sharon phaichama pahcha chule phaichama lily pah kahi.
2 Comme le lis entre les épines, telle est mon amie entre les filles.
Moulang: Ahi ngeije, lingnang lah-a lily aum bang in, nungah khangdong ho lah-a kadei nu aum e.
3 Comme le pommier entre les arbres de la forêt, tel est mon bien-aimé entre les fils; j’ai pris plaisir à son ombre, et je m’y suis assise; et son fruit est doux à mon palais.
Mounu: Thei-hon sunga theithup twipen aum bang in, gollhang khangdong lah-in ka dongma pa aum’e. Alimdam noija keima ka touvin, atheiga twitah chu kane’e.
4 Il m’a fait entrer dans la maison du vin; et sa bannière sur moi, c’est l’amour.
Aman golvahna in dan sung ah ei kilhon lutpin, eikhohsah dan hi akichen lheh jeng’e.
5 Soutenez-moi avec des gâteaux de raisins, ranimez-moi avec des pommes; car je suis malade d’amour.
Lengpi theigan nei thahatsah-in lang, theithup gan nei kidodoh sah-in, ijeh-inem itileh keima nangma ngaija haisam pai ding kahi.
6 Sa main gauche est sous ma tête, et sa droite m’embrasse.
Aban veilam ka kikhap in, aban jet in eijut lelei.
7 Je vous adjure, filles de Jérusalem, par les gazelles ou par les biches des champs, n’éveillez pas, ne réveillez pas [mon] amour, jusqu’à ce qu’elle le veuille.
Vo Jerusalem chanute, lou jaova sapeng le sakhi min pan’a katem nahiuve; achama ahung kipatdoh ngal lou leh kideina hi nanghon tildoh tho ahilouleh suh-khahtho din got dauvin.
8 La voix de mon bien-aimé! le voici qui vient, sautant sur les montagnes, bondissant sur les collines.
O, kangai penpa ahung phei gin kajai! Molsang sang ahinlhah-in, alhang alhang ahin lhah-e.
9 Mon bien-aimé est semblable à la gazelle, ou au faon des biches. Le voici, il se tient derrière notre mur, il regarde par les fenêtres, il regarde à travers les treillis.
Kangaipa hi man-gangtah sapeng gol tobang le sakhi chalgol tobang ahi. Veuvin, bangtom ah khun ama ading in; bangkot vangkah-a kon in ahin ven, pindan sung ahin velhin ahi.
10 Mon bien-aimé m’a parlé, et m’a dit: Lève-toi, mon amie, ma belle, et viens!
Kangaipan aseije, “Kithouvin, ngainu! Hiti hin kijot mang ta hite, O melhoi!
11 Car voici, l’hiver est passé, la pluie a cessé, elle s’en est allée;
Ven, phalbi a kichai tai; chule gojuh jong atang tai.
12 les fleurs paraissent sur la terre, la saison des chants est arrivée, et la voix de la tourterelle s’entend dans notre pays;
Pahchate ahung jamdoh tauvin, vachate mao jinjen lai phat kum kihei ahung lhung tan, vahui hamgin in ikom-ivel khohui alodim tai.
13 le figuier embaume ses figues d’hiver, et les vignes en fleur exhalent leur parfum. Lève-toi, mon amie, ma belle, et viens!
Theichang aga pantan, chule lengpipah gimvui akitung tai. Thouvin, ngainu! Hung in gavahdoh hite, O melhoi!”
14 Ma colombe, [qui te tiens] dans les fentes du rocher, dans les cachettes des lieux escarpés, montre-moi ton visage, fais-moi entendre ta voix; car ta voix est douce, et ton visage est agréable.
Moulang: Kol song panga songpi khi kah-ah kavakhu akiselle. Na somai nei musah-in, na awgin nei jahsah in. Ajeh chu na awgin angeiyin, na somai ahoi ngeije.
15 – Prenez-nous les renards, les petits renards qui ravagent les vignes, car nos vignes sont en fleur. –
Zailom: Sealte khu man uvin, khuche sealneo ho khun kingailutna lengpilei laidung ahin chilthang masang uvin, man uvin, ijeh-inem itileh lengpithei pahlai ahitai!
16 Mon bien-aimé est à moi, et je suis à lui, qui paît parmi les lis,
Mounu: Ka ngailutpa hi keija ahi in, keima ama-a kahi. Aman kelngoite Lily pahho lah-in alhajin, avahva ji’e.
17 jusqu’à ce que l’aube se lève et que les ombres fuient. – Tourne-toi; sois semblable, mon bien-aimé, à la gazelle ou au faon des biches sur les montagnes de Béther.
Khovahkon huilhi ahung nun masang, chule jan muthim lim jong akihei mang masang in, ka heng hin jon kit in; O ka ngai goldei, Bether lhangdunga sa peng gol ahilouleh sakhi chalgol hunglhai bangchan hung kit teijin.