< Romains 11 >

1 Je dis donc: Dieu a-t-il rejeté son peuple? Qu’ainsi n’advienne! Car moi aussi je suis Israélite, de la semence d’Abraham, de la tribu de Benjamin.
Niisiis, ma küsin – kas Jumal on oma rahva kõrvale heitnud? Olen ju minagi iisraellane, Aabrahami järglane, Benjamini suguharust!
2 Dieu n’a point rejeté son peuple, lequel il a préconnu. Ne savez-vous pas ce que l’écriture dit dans [l’histoire d’]Élie, comment il fait requête à Dieu contre Israël?
Jumal ei ole oma rahvast, keda ta ette teadis, ära tõuganud. Pühakiri ütleb selles kohas Eelija kohta, kus ta anub Jumalat Iisraeli pärast:
3 « Seigneur, ils ont tué tes prophètes; ils ont renversé tes autels; et moi, je suis demeuré seul, et ils cherchent ma vie. »
„Issand, nad on tapnud su prohvetid, lõhkunud maha su altarid! Mina üksi olen järgi jäänud ja nad püüavad mind tappa!“
4 Mais que lui dit la réponse divine? « Je me suis réservé 7 000 hommes qui n’ont pas fléchi le genou devant Baal ».
Kuid mida Jumal talle vastas? „Ma olen jätnud endale seitse tuhat meest, kes ei ole kummardanud Baali ees.“
5 Ainsi donc, au temps actuel aussi, il y a un résidu selon [l’]élection de [la] grâce.
Samuti on siis ka praegusel ajal olemas jääk, keda Jumal on armu tõttu valinud.
6 Or, si c’est par la grâce, ce n’est plus sur le principe des œuvres, puisque autrement la grâce n’est plus [la] grâce.
Kui aga armust, siis mitte tegudest, sest muidu ei oleks arm enam arm.
7 Quoi donc? Ce qu’Israël recherche, il ne l’a pas obtenu, mais l’élection l’a obtenu, et les autres ont été endurcis,
Mis me järeldame? Mida Iisrael taotleb, seda ta ei ole saanud kätte, aga äravalitud on selle kätte saanud. Ülejäänud on kalestunud,
8 selon qu’il est écrit: « Dieu leur a donné un esprit d’étourdissement, des yeux pour ne point voir et des oreilles pour ne point entendre, jusqu’au jour d’aujourd’hui ».
nagu on kirjutatud: „Jumal on andnud neile tardumuse vaimu, silmad, mis ei näe, ja kõrvad, mis ei kuule, kuni tänase päevani.“
9 Et David dit: « Que leur table devienne pour eux un filet, et un piège, et une occasion de chute, et une rétribution;
Ja Taavet ütleb: „Nende pidulaud saagu neile silmuseks ja lõksuks, püüniseks ja kättemaksuks!
10 que leurs yeux soient obscurcis pour ne point voir; et courbe continuellement leur dos ».
Löö nende silmi pimedusega, et nad ei näeks! Kõverda nende selg jäädavalt!“
11 Je dis donc: Ont-ils bronché afin qu’ils tombent? Qu’ainsi n’advienne! Mais par leur chute, le salut [parvient] aux nations pour les exciter à la jalousie.
Seepärast ma küsin – kas Iisrael on komistanud, et kukkuda lõplikult? Kaugeltki mitte! Nende eksimuse tõttu on pääste saanud osaks mittejuutidele, et äratada Iisraelis kadedust.
12 Or, si leur chute est la richesse du monde, et leur diminution, la richesse des nations, combien plus le sera leur plénitude!
Aga kui nende eksimus tähendab rikkust kogu maailmale ja nende kaotamine rikkust mittejuutidele, siis kui palju suuremat rikkust toob nende täielik kaasamine?
13 Car je parle à vous, nations, en tant que moi je suis en effet apôtre des nations, je glorifie mon ministère,
Ma räägin seda teie seas olevatele mittejuutidele. Kuna ma olen apostel mittejuutidele, olen ma uhke oma teenistuse üle,
14 si en quelque façon je puis exciter à la jalousie ma chair et sauver quelques-uns d’entre eux.
lootuses, et ma suudan ehk kuidagi äratada kadedust oma hõimlastes ning mõned neist päästa.
15 Car si leur mise à l’écart est la réconciliation du monde, quelle sera leur réception, sinon la vie d’entre les morts.
Sest kui juba nende eemale tõukamine tõi maailmale lepituse, mida muud toob nende vastuvõtmine, kui elu tõusmist surmast?
16 Or, si les prémices sont saintes, la masse l’est aussi; et si la racine est sainte, les branches le sont aussi.
Aga kui uudsevili on püha, siis on seda kogu taigen. Ja kui juur on püha, siis on seda ka oksad.
17 Or, si quelques-unes des branches ont été arrachées, et si toi qui étais un olivier sauvage, as été enté au milieu d’elles, et es devenu coparticipant de la racine et de la graisse de l’olivier,
Aga kui mõned oksad on küljest murtud, sina aga kui metsõlipuu oled nende asemele poogitud ja saad osa õige õlipuu mahlakast juurest,
18 ne te glorifie pas contre les branches; mais si tu te glorifies, ce n’est pas toi qui portes la racine, mais c’est la racine qui te porte.
siis ära hoople okste ees. Ja kui sa hoopled, siis pea meeles, et mitte sina ei kanna juurt, vaid juur kannab sind.
19 Tu diras donc: Les branches ont été arrachées, afin que moi je sois enté.
Sina ehk ütled: „Oksad murti küljest, et mind asemele pookida.“
20 Bien! elles ont été arrachées pour cause d’incrédulité, et toi tu es debout par la foi. Ne t’enorgueillis pas, mais crains
Õige küll! Nemad murti küljest uskmatuse pärast, sina püsid puu küljes aga usu läbi. Ära mõtle kõrgilt, vaid karda!
21 (si en effet Dieu n’a pas épargné les branches [qui sont telles] selon la nature), qu’il ne t’épargne pas non plus.
Kui Jumal ei jätnud karistamata loomupäraseid oksi, ei säästa ta sindki!
22 Considère donc la bonté et la sévérité de Dieu: la sévérité envers ceux qui sont tombés; la bonté de Dieu envers toi, si tu persévères dans cette bonté; puisque autrement, toi aussi, tu seras coupé.
Seepärast, pane tähele Jumala lahkust ja karmust: karmust nende suhtes, kes langevad, aga lahkust sinu vastu, kui sa püsid tema lahkuses; vastasel korral raiutakse sindki maha.
23 Et eux aussi, s’ils ne persévèrent pas dans l’incrédulité, ils seront entés, car Dieu est puissant pour les enter de nouveau.
Aga ka iisraellased, kui nad ei jää oma uskmatusse, poogitakse puu külge, sest Jumal suudab neid tagasi pookida.
24 Car si toi, tu as été coupé de l’olivier qui selon la nature était sauvage, et as été enté contre nature sur l’olivier franc, combien plus ceux qui en sont selon la nature seront-ils entés sur leur propre olivier?
Sest kui juba sind metsõlipuu küljest lahti raiuti ja vastupidiselt loomulikule aedõlipuu külge poogiti, eks poogita loomupärased oksad seda enam nende oma puu külge.
25 Car je ne veux pas, frères, que vous ignoriez ce mystère-ci, afin que vous ne soyez pas sages à vos propres yeux: c’est qu’un endurcissement partiel est arrivé à Israël jusqu’à ce que la plénitude des nations soit entrée;
Vennad ja õed, et te ei oleks enda meelest targad, tahan ma teile teada anda saladuse: üht osa Iisraeli on tabanud kalestumine seni, kuni mittejuutide koguarv on sisse astunud.
26 et ainsi tout Israël sera sauvé, selon qu’il est écrit: « Le libérateur viendra de Sion; il détournera de Jacob l’impiété.
Ja nõnda päästetakse kogu Iisrael. Nagu on kirjutatud: „Siionist saabub Päästja, kes kõrvaldab Jaakobist jumalakartmatuse.
27 Et c’est là l’alliance de ma part pour eux, lorsque j’ôterai leurs péchés ».
See on minu leping nendega, kui ma kustutan ära nende patud.“
28 En ce qui concerne l’évangile, ils sont ennemis à cause de vous; mais en ce qui concerne l’élection, ils sont bien-aimés à cause des pères.
Evangeeliumi seisukohalt on nad Jumala vaenlased teie heaks, aga Jumala valiku seisukohalt on nad armastatud esiisade pärast,
29 Car les dons de grâce et l’appel de Dieu sont sans repentir.
sest Jumal ei võta tagasi oma armuande ja kutsumist!
30 Car comme vous aussi vous avez été autrefois désobéissants à Dieu et que maintenant vous êtes devenus des objets de miséricorde par la désobéissance de ceux-ci,
Sest nõnda nagu teie kord olite Jumalale sõnakuulmatud, aga nüüd olete armu saanud nende sõnakuulmatuse tõttu,
31 de même ceux-ci aussi ont été maintenant désobéissants à votre miséricorde, afin qu’eux aussi deviennent des objets de miséricorde.
nii on nüüd ka nemad muutunud sõnakuulmatuks teile osaks saanud halastuse pärast, et nendegi peale halastataks.
32 Car Dieu a renfermé tous, [Juifs et nations], dans la désobéissance, afin de faire miséricorde à tous. (eleēsē g1653)
Sest Jumal on kõik inimesed kinni pannud sõnakuulmatuse alla, et kõikide peale halastada. (eleēsē g1653)
33 Ô profondeur des richesses et de la sagesse et de la connaissance de Dieu! Que ses jugements sont insondables, et ses voies introuvables!
Kui mõõtmatu on Jumala rikkuse, tarkuse ja teadmise sügavus! Kui läbiuurimatud on tema otsused ja kui mõistatuslikud on tema teed!
34 Car qui a connu la pensée du Seigneur, ou qui a été son conseiller?
„Sest kes on ära tundnud Issanda meele? Kes on olnud tema nõuandjaks?“
35 ou qui lui a donné le premier, et il lui sera rendu?
„Kes on midagi kunagi Jumalale andnud, et ta peaks talle tagasi maksma?“
36 Car de lui, et par lui, et pour lui, sont toutes choses! À lui soit la gloire éternellement! Amen. (aiōn g165)
Sest temast on tekkinud kõik, tema kaudu ja tema jaoks on olemas kõik. Temale kuulub kirkus igavesti! Aamen. (aiōn g165)

< Romains 11 >