< Proverbes 29 >

1 L’homme qui, étant souvent repris, roidit son cou, sera brisé subitement, et il n’y a pas de remède.
tao a namin-adu a natubngar ngem pasikkilenna ti tengngedna, madadael a dagus ket saanto nga umimbag.
2 Quand les justes se multiplient, le peuple se réjouit; mais quand le méchant gouverne, le peuple gémit.
Inton umadu dagiti agar-aramid iti umno, agrag-o dagiti tattao, ngem no ti nadangkes a tao ti mangiturturay, agsennaay dagiti tattao.
3 L’homme qui aime la sagesse est la joie de son père, mais le compagnon des prostituées dissipera son bien.
Siasinoman a mangayat iti kinasirib ket pagrag-oena ti amana, ngem ti makikadkadua kadagiti balangkantis ket daddaelenna ti kinabaknangna.
4 Un roi, par le juste jugement, affermit le pays, mais l’homme qui accepte des présents le ruine.
Patakderen ti ari ti daga babaen iti hustisia, ngem dadaelen daytoy ti tao a dumawdawat iti pasuksok.
5 L’homme qui flatte son prochain étend un filet devant ses pas.
Ti tao a mangpatpatiray-ok iti kaarrubana ket agiwaywayat iti iket para iti sakana.
6 Dans la transgression de l’homme mauvais, il y a un piège; mais le juste chantera et se réjouira.
Matiliw iti palab-og ti siasinoman a dakes a tao babaen iti bukodna a basol, ngem agkanta ken agrag-o ti tao nga agar-aramid iti umno.
7 Le juste prend connaissance de la cause des pauvres; le méchant ne comprend aucune connaissance.
Irupir ti agar-aramid iti nasayaat dagiti napanglaw; saan a maawatan ti nadangkes ti kasta a pannakaammo.
8 Les hommes moqueurs mettent en feu une ville, mais les sages détournent la colère.
Puoran dagiti maag ti siudad, ngem ikkaten dagiti nasirib ti gura.
9 Un homme sage qui plaide avec un homme insensé, qu’il s’irrite ou qu’il rie, n’a point de repos.
No makisinuppiat ti masirib kadagiti maag a tao, agpungtot ken agkatawa isuna, ken awanto ti inana.
10 Les hommes de sang haïssent l’homme intègre, mais les hommes droits tiennent à sa vie.
Kagura dagiti mawaw ti dara ti awan basolna ket sapulenda ti biag dagiti nalinteg.
11 Le sot met dehors tout son esprit, mais le sage le calme et le retient.
Ipakita ti tao a maag ti amin nga ungetna, ngem ti masirib a tao ket igawidna ti ungetna ken pakalmaenna ti bagina.
12 Qu’un gouverneur prête attention à la parole de mensonge, tous ses serviteurs seront méchants.
No dengdenggen ti mangiturturay ti kinaulbod, agbalinto a nadangkes dagiti amin nga opisyalesna.
13 Le pauvre et l’oppresseur se rencontrent, l’Éternel éclaire les yeux de tous deux.
Agpada ti napanglaw ken ti mangidaddadanes a tao, ta agpada nga innikan ni Yahweh iti lawag dagiti matada.
14 Le roi qui juge les pauvres selon la vérité, … son trône sera affermi pour toujours.
No ukomen ti ari dagiti napanglaw babaen iti kinapudno, mapasingkedanto iti agnanayon ti tronona.
15 La verge et la répréhension donnent la sagesse, mais le jeune garçon abandonné à lui-même fait honte à sa mère.
Mangted iti sirib ti baot ken panangbabalaw, ngem ti ubing a saan a madisdisiplinaan ket ibabainna ti inana.
16 Quand les méchants se multiplient, la transgression se multiplie; mais les justes verront leur chute.
Inton dagiti nadangkes a tao ti agturay, umadu ti basol, ngem makita dagiti agar-aramid iti umno ti pannakaabak dagiti nadangkes a tattao.
17 Corrige ton fils, et il te donnera du repos et procurera des délices à ton âme.
Disiplinaam ti anakmo ket paginanaennakanto, mangiyegto isuna iti ragsak iti biagmo.
18 Quand il n’y a point de vision, le peuple est sans frein; mais bienheureux celui qui garde la loi!
No awan ti naipadto a sirmata saan a matengngel dagiti tattao, ngem nagasat ti tao a mangsalsalimetmet iti linteg.
19 Un serviteur n’est pas corrigé par des paroles; car il comprend, mais il ne répond pas.
Saanto a mabagbagaan iti maysa a tagabu, ta uray no maawatanna, awanto ti sungbatna.
20 As-tu vu un homme précipité dans ses paroles? Il y a plus d’espoir pour un sot que pour lui.
Kitaen ti tao a darasudos iti saona? Ad-addu ti namnamma para ti maag ngem isuna.
21 Celui qui gâte son serviteur dès sa jeunesse, le verra fils à la fin.
Ti mangpanuynoy iti tagabuna sipud pay iti kinaagtutubona, addanto ti parrikut iti kamaudiananna.
22 L’homme colère excite les querelles, et l’homme qui se met en fureur abonde en transgressions.
Ti naunget a tao ket mangpataud iti ringgor ken makaaramid iti adu a basol ti amo a naunget.
23 L’orgueil d’un homme l’abaisse, mais celui qui est humble d’esprit acquiert la gloire.
Ti kinatangsit ti maysa a tao ket isu ti mangipababa kenkuana, ngem ti addaan iti napakumbaba nga espiritu ket mapadayawanto.
24 Qui partage avec un voleur hait son âme; il entend l’adjuration, et ne déclare pas [la chose].
Ti tao a makibingay kadagiti agtatakaw ket kagurgurana ti bukodna a biag; mangmangegna ti lunod ket agulimek.
25 La crainte des hommes tend un piège, mais qui se confie en l’Éternel est élevé dans une haute retraite.
Ti buteng ti tao ket isu’t pakaisiloanna, ngem maisalakan ti agtaltalek kenni Yahweh.
26 Plusieurs cherchent la face du gouverneur, mais le juste jugement d’un homme vient de l’Éternel.
Adu ti mangsapul iti rupa ti mangituray, ngem agtaud kenni Yahweh ti hustisia para kenkuana.
27 L’homme inique est l’abomination des justes, et celui qui est droit dans sa voie, l’abomination du méchant.
Ti tao a saan a nalinteg ket pakarurudan dagiti agar-aramid iti umno, ngem ti nalinteg ti dalanna ket makarimon kadagiti nadangkes a tattao.

< Proverbes 29 >