< Nombres 24 >

1 Et Balaam vit qu’il était bon aux yeux de l’Éternel de bénir Israël, et il n’alla pas, comme d’autres fois, à la rencontre des enchantements, mais il tourna sa face vers le désert.
Pea ʻi heʻene mamata ʻe Pelami kuo lelei kia Sihova ke fakamonūʻia ʻa ʻIsileli, naʻe ʻikai ʻalu ia, ʻo hangē ko ʻene fuofua fai, ke kumi ʻae kikite, ka naʻa ne hanga hono mata ki he toafa.
2 Et Balaam leva ses yeux et vit Israël habitant dans ses tentes selon ses tribus; et l’Esprit de Dieu fut sur lui.
Pea naʻe hanga hake ʻae mata ʻo Pelami, pea naʻa ne mamata ki ʻIsileli kuo nau nofo, ʻo fakatatau ki honau ngaahi faʻahinga; pea naʻe tō ʻae laumālie ʻoe ʻOtua kiate ia.
3 Et il proféra son discours sentencieux, et dit: Balaam, fils de Béor, dit, et l’homme qui a l’œil ouvert, dit:
Pea naʻa ne fai atu ʻa ʻene lea fakatātā, ʻo pehē, “Ko Pelami ko e foha ʻo Peoli kuo ne pehē, pea kuo pehē ʻe he tangata kuo ʻā hono mata:
4 Celui qui entend les paroles de Dieu, qui voit la vision du Tout-puissant, qui tombe et qui a les yeux ouverts, dit:
Kuo ne pehē, ʻe ia naʻe fanongo ki he folofola ʻa Sihova, mo ne mamata ki he hā mai ʻoe Māfimafi, mo ne tō hifo, kae ʻā pe hono mata:
5 Que tes tentes sont belles, ô Jacob! et tes demeures, ô Israël!
Hono ʻikai lelei lahi ʻa ho ngaahi fale fehikitaki, ʻE Sēkope, pea mo ho ngaahi nofoʻanga, ʻE ʻIsileli!
6 Comme des vallées elles s’étendent, comme des jardins auprès d’un fleuve, comme des arbres d’aloès que l’Éternel a plantés, comme des cèdres auprès des eaux.
‌ʻOku nau mafola atu ʻo hangē ko e fonua tokalelei, ʻo hangē ko e ngaahi ngoue ʻi he veʻe vaitafe, pea hangē ko e ngaahi ʻakau ko e ʻalosi ʻaia kuo tō ʻe Sihova, pea ʻoku tatau mo e ngaahi ʻakau ko e sita ʻi he veʻe vai.
7 L’eau coulera de ses seaux; et sa semence sera au milieu de grandes eaux; Et son roi sera élevé au-dessus d’Agag, et son royaume sera haut élevé.
Pea ʻe lilingi ʻe ia ʻae vai mei heʻene ngaahi ipu vai, pea ko hono tenga, ʻe tupu ia ʻi he vai lahi, pea ʻe māʻolunga ʻa hono tuʻi ʻia Ekaki, pea ʻe hakeakiʻi ʻa hono puleʻanga.
8 Dieu l’a fait sortir d’Égypte; il a comme la force des buffles; il dévorera les nations, ses ennemis; il cassera leurs os, et les frappera de ses flèches.
Kuo ʻomi ia ʻe he ʻOtua mei ʻIsipite, ʻoku ʻiate ia ʻae mālohi ʻo hangē ko e ʻiunikoni: pea te ne kai ke ʻosi ʻae ngaahi puleʻanga ʻo hono ngaahi fili, pea te ne fesiʻi honau ngaahi hui, pea ne hokaʻi ke ʻasi ʻiate kinautolu ʻa ʻene ngaahi ngahau.
9 Il s’est courbé, il s’est couché comme un lion, et comme une lionne: qui le fera lever? Bénis sont ceux qui te bénissent, et maudits sont ceux qui te maudissent.
Naʻe tokoto ia, ʻo toitoi ʻo hangē ko e laione, pea tatau mo e laione lahi: pea ko hai te ne faʻa ueʻi hake ia? ʻOku monūʻia ia ʻaia ʻoku ne tāpuakiʻi koe, pea ʻe malaʻia ia ʻoku ne fakamalaʻiaʻi koe.”
10 Alors la colère de Balak s’embrasa contre Balaam, et il frappa des mains; et Balak dit à Balaam: C’est pour maudire mes ennemis que je t’ai appelé, et voici, tu les as bénis expressément ces trois fois.
Pea naʻe tupu ʻae ʻita ʻa Pelaki kia Pelami, pea naʻa ne pasipasi ʻa hono nima: pea pehē ʻe Pelaki kia Pelami, “Naʻaku ui mai ko e ke ke tukitalaʻi hoku ngaahi fili, pea vakai, kuo ke tāpuakiʻi tofu pe ʻakinautolu ni ʻo liunga tolu.
11 Et maintenant, fuis en ton lieu. J’avais dit que je te comblerais d’honneurs; et voici, l’Éternel t’a empêché d’en recevoir.
Pea ko ia ke ke puna ki ho potu: ne u ʻamanaki ke u hakeakiʻi koe ke ke ongoongo lahi, pea vakai, kuo taʻofi koe ʻe Sihova mei he ongoongolelei.”
12 Et Balaam dit à Balak: N’ai-je pas aussi parlé à tes messagers que tu as envoyés vers moi, disant:
Pea naʻe pehē ʻe Pelami kia Pelaki, “ʻIkai naʻaku lea ki hoʻo kau talafekau ʻaia naʻa ke fekau mai kiate au, ʻo pehē,
13 Quand Balak me donnerait plein sa maison d’argent et d’or, je ne pourrais transgresser le commandement de l’Éternel pour faire de mon propre mouvement du bien ou du mal; ce que l’Éternel dira, je le dirai.
Kapau ʻe foaki ʻe Pelaki kiate au ʻa hono fale ʻoku pito ʻi he siliva mo e koula, ʻe ʻikai te u fakakeheʻi ʻae fekau ʻa Sihova, ke fai ʻae lelei pe ko e kovi ʻi hoku loto ʻoʻoku; ka ko ia ʻe folofola mai ʻe Sihova, ko ia pe te u lea ʻaki?”
14 Et maintenant, voici, je m’en vais vers mon peuple; viens, je t’avertirai de ce que ce peuple fera à ton peuple à la fin des jours.
Pea ko eni, “Vakai, te u ʻalu au ki hoku kakai: ka te u fakahā kiate ko e ʻaia ʻe fai ʻe he kakai ni ki ho kakai ʻi he ngaahi ʻaho ʻamui.”
15 Et il proféra son discours sentencieux, et dit: Balaam, fils de Béor, dit, et l’homme qui a l’œil ouvert, dit:
Pea naʻa ne fai atu ʻa ʻene lea fakatātā, ʻo pehē, “Ko Pelami ko e foha ʻo Peoli kuo ne pehē, pea ko e tangata kuo ʻā hono mata kuo pehē ʻe ia:
16 Celui qui entend les paroles de Dieu, et qui connaît la connaissance du Très-haut, qui voit la vision du Tout-puissant, qui tombe et qui a les yeux ouverts, dit:
Kuo pehē ʻe ia, naʻe fanongo ki he folofola ʻae ʻOtua, pea maʻu ʻae ʻilo ʻoe fungani Māʻolunga, ʻaia kuo mamata ki he hā mai ʻoe Māfimafi, mo ne tō hifo, kae ʻā hono mata:
17 Je le verrai, mais pas maintenant; je le regarderai, mais pas de près. Une étoile surgira de Jacob, et un sceptre s’élèvera d’Israël, et transpercera les coins de Moab, et détruira tous les fils de tumulte.
Te u mamata kiate ia, ka ʻe ʻikai vave: te u sio kiate ia, ka ʻe ʻikai ofi: ʻe haʻu ʻae Fetuʻu meia Sēkope, pea ʻe tuʻu hake ʻae Tokotoko ʻae tuʻi ʻi ʻIsileli, pea ʻe taaʻi ʻe ia ʻae ngaahi tuliki ʻo Moape, pea ʻe fakaʻauha ʻae fānau kotoa pē ʻoku fiefie lahi.
18 Et Édom sera une possession, et Séhir sera une possession, … [eux], ses ennemis; et Israël agira avec puissance.
Pea ʻe hoko ʻa ʻItomi ko e tofiʻa, ʻe hoko foki ʻa Seia ko e tofiʻa ki hono ngaahi fili; pea ʻe fai mālohi ʻa ʻIsileli.
19 Et celui qui sortira de Jacob dominera, et il fera périr de la ville le résidu.
‌ʻE haʻu meia Sēkope ʻaia te ne maʻu ʻae pule, pea te ne fakaʻauha ia ʻoku toe ʻi he kolo.”
20 Et il vit Amalek, et proféra son discours sentencieux, et dit: Amalek était la première des nations; et sa fin sera la destruction.
Pea ʻi heʻene sio ki ʻAmaleki, naʻa ne fai atu ʻa ʻene lea fakatātā, ʻo pehē, “Ko ʻAmaleki ko e ʻuluaki ia ʻoe ngaahi puleʻanga; ka ʻe pehē ʻa hono ikuʻanga, ʻe ʻauha ia ʻo lauikuonga.”
21 Et il vit le Kénien, et il proféra son discours sentencieux, et dit: Forte est ta demeure, et tu as placé ton nid dans le rocher.
Pea naʻa ne sio ki he kau Kenai pea naʻa ne fai atu ʻa ʻene lea fakatātā, ʻo ne pehē, “ʻOku mālohi ʻa ho potu nofoʻanga, pea kuo ke tuku ʻa ho pununga ʻi he maka.
22 Toutefois le Kénien doit être consumé, jusqu’à ce qu’Assur t’emmène captif.
Ka ʻe fakaʻaʻau ke ʻosi ʻae kau Kenai kaeʻoua ke ʻave koe ʻe he kakai ʻAsilia ʻo fakapōpulaʻi.”
23 Et il proféra son discours sentencieux, et dit: Malheur! Qui vivra, quand Dieu fera ces choses?
Pea naʻa ne fai atu ʻa ʻene lea fakatātā, ʻo pehē, “ʻOiauē, ko hai ʻe moʻui ʻoka fai ʻe he ʻOtua ʻae meʻa ni!
24 Et des navires viendront de la côte de Kittim, et affligeront Assur, et affligeront Héber, et lui aussi ira à la destruction.
Pea [ʻe haʻu ]ʻae ngaahi vaka mei he mata fonua ʻo Kitime, pea ʻe fakamamahi ʻe ia ʻa ʻAsilia, pea ʻe fakamamahi mo ʻIpeli, pea ʻe ʻauha foki mo ia ʻo lauikuonga.”
25 Et Balaam se leva, et s’en alla, et s’en retourna en son lieu; et Balak aussi s’en alla son chemin.
Pea naʻe tuʻu hake ʻa Pelami, pea ne ʻalu ʻo foki ki hono potu: pea ko Pelaki foki naʻe toe ʻalu ia ʻi hono hala.

< Nombres 24 >