< Nombres 22 >
1 Et les fils d’Israël partirent, et campèrent dans les plaines de Moab, de l’autre côté du Jourdain de Jéricho.
Intultuloy dagiti Israelita ti nagdaliasat agingga a nagkampoda kadagiti patad a lugar ti Moab nga asideg iti Jerico, iti ballasiw ti Karayan Jordan manipud iti siudad.
2 Et Balak, fils de Tsippor, vit tout ce qu’Israël avait fait aux Amoréens;
Nakita ni Balak nga anak ni Sefor ti amin nga inaramid dagiti Israelita kadagiti Amorreo.
3 et Moab eut une fort grande peur du peuple, car il était nombreux; et Moab fut dans l’effroi à cause des fils d’Israël.
Kasta unay ti buteng ti Moab kadagiti tattao gapu ta aduda, ken nagamak ti Moab kadagiti Israelita.
4 Et Moab dit aux anciens de Madian: Maintenant, cette multitude broutera tout ce qui est autour de nous, comme le bœuf broute l’herbe des champs. Or Balak, fils de Tsippor, était roi de Moab en ce temps-là.
Kinuna ti ari ti Moab kadagiti panglakayen iti Midianita, “Kanento dagitoy a bunggoy ti amin nga adda iti aglawlawtayo kas panagarab ti baka iti ruroot iti talon.” Ita, ni Balak nga anak ni Sefor ket isu ti ari ti Moab iti dayta a tiempo.
5 Et il envoya des messagers à Balaam, fils de Béor, à Pethor, qui est sur le fleuve, dans le pays des fils de son peuple, pour l’appeler, disant: Voici, un peuple est sorti d’Égypte; voici, il couvre le dessus du pays, et il habite vis-à-vis de moi.
Nangibaon ni Balak kadagiti mensahero kenni Balaam nga anak ni Beor, idiay Petor nga asideg iti Karayan Eufrates, iti daga ti nasionna ken tattaona. Inayabanna ni Balaam ket kinunana, “Kitaem, ummay ditoy ti maysa a nasion a naggapu idiay Egipto. Kalkalubanda ti rupa ti daga ket addadan ita iti asidegko.
6 Et maintenant, viens, je te prie, maudis-moi ce peuple, car il est plus fort que moi: peut-être pourrai-je le frapper, et le chasserai-je du pays; car je sais que celui que tu bénis est béni, et que celui que tu maudis est maudit.
Isu a pangngaasim ta umayka itan ket ilunodmo daytoy a nasion para kaniak, gapu ta napigsada unay para kaniak. Nalabit a kabaelakton ida a darupen ken patalawen manipud iti daga. Ammok a mabendisionanto ti siasinoman a bendisionam, ken mailunodto ti siasinoman nga ilunodmo.”
7 Et les anciens de Moab et les anciens de Madian s’en allèrent, ayant dans leurs mains le salaire de la divination; et ils vinrent à Balaam et lui dirent les paroles de Balak.
Pimmanaw ngarud dagiti panglakayen iti Moabita ken dagiti panglakayen dagiti Midianita nga awit-awitda ti bayad iti panangilunod. Dimtengda iti ayan ni Balaam ket imbagada kenkuana dagiti sasao ni Balak.
8 Et il leur dit: Passez ici la nuit, et je vous rapporterai la parole selon que l’Éternel m’aura parlé. Et les seigneurs de Moab demeurèrent avec Balaam.
Kinuna ni Balaam kadakuada, “Umiankayo ditoy ita a rabii. Ibagakto kadakayo ti ibaga ni Yahweh kaniak.” Immian ngarud dagiti pangulo iti Moabita iti ayan ni Balaam ti dayta a rabii.
9 Et Dieu vint à Balaam, et dit: Qui sont ces hommes [que tu as] chez toi?
Immay ti Dios kenni Balaam ket kinunana, “Siasino dagitoy a lallaki nga immay kenka?”
10 Et Balaam dit à Dieu: Balak, fils de Tsippor, roi de Moab, a envoyé vers moi:
Simmungbat ni Balaam iti Dios, “Imbaon ida kaniak ni Balak nga anak ni Sefor, ti ari iti Moab. Kinunana,
11 Voici, un peuple est sorti d’Égypte, et il couvre le dessus du pays; viens maintenant, maudis-le-moi: peut-être pourrai-je combattre contre lui, et le chasserai-je.
“Kitaem, dagiti tattao a naggapu iti Egipto ket kinalubanda ti rabaw ti dagak. Umayka itan ket ilunodmo ida para kaniak. Nalabit a kabaelakto a karanget ida ken mapatalawko ida,'”
12 Et Dieu dit à Balaam: Tu n’iras pas avec eux; tu ne maudiras pas le peuple, car il est béni.
Insungbat ti Dios kenni Balaam, “Saan a rumbeng a sumurotka kadagitoy a lallaki. Saan a rumbeng nga ilunodmo dagiti Israelita gapu ta nabendisionandan.”
13 Et Balaam se leva le matin, et dit aux seigneurs de Balak: Allez dans votre pays; car l’Éternel refuse de me laisser aller avec vous.
Bimmangon ni Balaam iti bigat ket kinunana kadagiti papangulo ni Balak, “Agsublikayon iti dagayo gapu ta saan nga impalubos ni Yahweh a sumurotak kadakayo.”
14 Et les seigneurs de Moab se levèrent, et s’en allèrent vers Balak, et dirent: Balaam a refusé de venir avec nous.
Pimmanaw ngarud dagiti papangulo ti Moab ket nagsublida kenni Balak. Kinunada, “Nagkedked ni Balaam a sumurot kadakami.”
15 Et Balak envoya encore des seigneurs, plus nombreux et plus considérables que ceux-là;
Nangibaon manen ni Balak iti ad-adu a papangulo nga ad-adda a mararaem ngem kadagiti immuna a bunggoy.
16 et ils vinrent à Balaam, et lui dirent: Ainsi a dit Balak, fils de Tsippor: Je te prie, ne te laisse pas empêcher de venir vers moi;
Dimtengda iti ayan ni Balaam ket kinunada kenkuana, “Ibagbaga daytoy ni Balak nga anak ni Sefor, “Pangngaasim ta saanmo nga ipalubos nga adda makalapped kenka iti iyaaymo kaniak,
17 car je te comblerai d’honneurs, et tout ce que tu me diras, je le ferai; viens donc, je te prie, maudis-moi ce peuple.
gapu ta bayadanka iti nawadwad ken raemenka iti kasta unay, ken aramidek ti aniaman nga ibagam kaniak. Isu a pangngaasim ta umayka ket ilunodmo dagitoy a tattao para kaniak.'”
18 Et Balaam répondit et dit aux serviteurs de Balak: Quand Balak me donnerait plein sa maison d’argent et d’or, je ne pourrais transgresser le commandement de l’Éternel, mon Dieu, pour faire une chose petite ou grande;
Simmungbat ni Balaam ket kinunana kadagiti tattao ni Balak, “Uray no ited kaniak ni Balak ti palasiona a napnoan iti pirak ken balitok, saan a mabalin nga un-unaak ti sao ni Yahweh a Diosko, ken aramiden ti kabassitan ken kadakkelan a banag ngem iti ibagbagana kaniak.
19 et maintenant, je vous prie, demeurez ici, vous aussi, cette nuit, et je saurai ce que l’Éternel aura de plus à me dire.
Ita ngarud, aguraykayo met ditoy ita a rabii, tapno maammoak ti aniaman a mainayon nga ibaga ni Yahweh kaniak.”
20 Et Dieu vint la nuit à Balaam, et lui dit: Si ces hommes sont venus pour t’appeler, lève-toi, va avec eux; seulement, la parole que je te dirai, tu la feras.
Immay ti Dios kenni Balaam iti dayta a rabii ket kinunana kenkuana, “Agsipud ta immay dagitoy a lallaki a mangay-ayab kenka, agrubwatka ket sumurotka kadakuada. Ngem aramidem laeng ti ibagak kenka.”
21 Et Balaam se leva le matin, et sella son ânesse, et s’en alla avec les seigneurs de Moab.
Bimmangon ni Balaam iti agsapa, sinilyaanna ti asnona, ket kimmuyog kadagiti pangulo ti Moab.
22 Mais la colère de Dieu s’embrasa parce qu’il s’en allait; et l’Ange de l’Éternel se plaça sur le chemin pour s’opposer à lui. Et il était monté sur son ânesse, et ses deux jeunes hommes étaient avec lui.
Ngem gapu ta napan isuna, nariing ti pungtot ti Dios. Nagtakder ti anghel ni Yahweh iti dalan tapno lapdanna ni Balaam a sisasakay iti asnona. Kadua met ni Balaam dagiti dua nga adipenna.
23 Et l’ânesse vit l’Ange de l’Éternel se tenant dans le chemin, son épée nue dans sa main; et l’ânesse se détourna du chemin et alla dans les champs; et Balaam frappa l’ânesse pour la faire retourner dans le chemin.
Nakita ti asno ti anghel ni Yahweh nga agtaktakder iti kalsada nga iggemna ti kampilanna. Simmina iti kalsada ti asno ket nagturong iti kataltalonan. Sinaplitan ni Balaam ti asno tapno agsubli daytoy iti kalsada.
24 Et l’Ange de l’Éternel se tint dans un chemin creux, dans les vignes; il y avait un mur d’un côté et un mur de l’autre côté.
Ket nagtakder manen ti anghel ni Yahweh iti nailet a paset ti kalsada a nagbaetan dagiti kaubasan, nga adda bakud iti makannawanna kasta met iti makannigidna.
25 Et l’ânesse vit l’Ange de l’Éternel, et elle se serra contre la muraille, et serra le pied de Balaam contre la muraille; et il la frappa de nouveau.
Nakita manen ti asno ti anghel ni Yahweh. Impilitna ti lumsot iti bakud ket naipit ti saka ni Balaam. Sinaplitan manen ni Balaam ti asno.
26 Et l’Ange de l’Éternel passa plus loin, et se tint dans un lieu étroit où il n’y avait point de chemin pour se détourner à droite ou à gauche.
Immun-una ti anghel ni Yahweh ket timmakder iti sabali pay a nailet a disso nga awanen ti dalan a mabalin a paglusotan.
27 Et l’ânesse vit l’Ange de l’Éternel, et elle se coucha sous Balaam; et la colère de Balaam s’embrasa, et il frappa l’ânesse avec le bâton.
Nakita ti asno ti anghel ni Yahweh, ket inyiddanan a sisasakay pay laeng ni Balaam kenkuana. Ad-adda a nagpungtot ni Balaam, ket imbaotna ti bastonna iti asno.
28 Et l’Éternel ouvrit la bouche de l’ânesse, et elle dit à Balaam: Que t’ai-je fait, que tu m’aies frappée ces trois fois?
Ket linukatan ni Yahweh ti ngiwat ti asno tapno makasao daytoy. Kinunana kenni Balaam, “Ania ti inaramidko kenka tapno ablatannak iti mamitlo a daras?”
29 Et Balaam dit à l’ânesse: Parce que tu t’es jouée de moi. Que n’ai-je une épée dans ma main; certes je te tuerais maintenant!
Simmungbat ni Balaam iti asno, “Gapu ta pagbalbalinennak a maag. Adda la koma kampilan iti imak. Ta no adda, napatayka koma itan.”
30 Et l’ânesse dit à Balaam: Ne suis-je pas ton ânesse, sur laquelle tu montes depuis que je suis à toi jusqu’à ce jour? Ai-je coutume de te faire ainsi? Et il dit: Non.
Kinuna ti asno kenni Balaam, “Saan kadi a siak ti asnom a sinaksakayam iti las-ud iti panagbiagmo inggana ita? Adda kadin inaramidko a kastoy idi?” “Awan,” kinuna ni Balaam.
31 Et l’Éternel ouvrit les yeux de Balaam, et il vit l’Ange de l’Éternel qui se tenait sur le chemin, son épée nue dans sa main; et il s’inclina et se prosterna sur sa face.
Kalpasanna, linukatan ni Yahweh ti mata ni Balaam, ket nakitana ti anghel ni Yahweh a sitaktakder iti kalsada nga adda iggemna a kampilan. Nagdumog ni Balaam ket nagpakleb isuna.
32 Et l’Ange de l’Éternel lui dit: Pourquoi as-tu frappé ton ânesse ces trois fois? Voici, moi, je suis sorti pour m’opposer à toi, car ton chemin est pervers devant moi.
Kinuna ti anghel ni Yahweh kenkuana. “Apay a sinaplitam ti asnom iti namitlo? Kitaem, immayak a manglapped kenka gapu ta dakes iti imatangko ti ar-aramidem.
33 Et l’ânesse m’a vu et s’est détournée devant moi ces trois fois; si elle ne s’était pas détournée de devant moi, je t’aurais maintenant tué; et elle, je l’aurais laissée en vie.
Nakitanak ti asno ket linisiannak iti namitlo a daras. No saannak a linisian, napatayka koma ket naispal ti biagna.”
34 Et Balaam dit à l’Ange de l’Éternel: J’ai péché, car je ne savais pas que tu t’étais placé à ma rencontre dans le chemin; et maintenant, si cela est mauvais à tes yeux, je m’en retournerai.
Kinuna ni Balaam iti anghel ni Yahweh, “Nagbasolak. Saanko nga ammo nga agtaktakderka iti kalsada a manglaplapped kaniak. Ita ngarud, no saan a makaay-ayo kenka daytoy a panagdaliasatko, agsubliak iti naggapuak.”
35 Et l’Ange de l’Éternel dit à Balaam: Va avec les hommes; mais seulement tu ne diras que la parole que je te dirai. Et Balaam s’en alla avec les seigneurs de Balak.
Ngem kinuna ti anghel ni Yahweh kenni Balaam, “Kumuyogka latta kadagiti lallaki. Ngem masapul a dagiti sasao laeng nga ibagak kenka ti ibagam.” Simmurot ngarud ni Balaam kadagiti papangulo ni Balak.
36 Et Balak entendit que Balaam venait, et il sortit à sa rencontre, jusqu’à la ville de Moab, sur la frontière de l’Arnon qui est à l’extrémité de la frontière.
Idi nadamag ni Balak a paumayen ni Balaam, rimmuar isuna tapno sabtenna ni Balaam iti siudad ti Moab idiay Arnon nga adda iti nagbeddengan.
37 Et Balak dit à Balaam: N’ai-je pas envoyé vers toi avec instance pour t’appeler? Pourquoi n’es-tu pas venu vers moi? Vraiment, ne puis-je pas te donner des honneurs?
Kinuna ni Balak kenni Balaam, “Saan kadi a nangibaonak kadagiti lallaki a mangayab kenka? Apay a saanka nga immay kaniak? Saanko kadi a kabaelan a raemenka?”
38 Et Balaam dit à Balak: Voici, je suis venu vers toi; maintenant, puis -je dire quoi que ce soit? La parole que Dieu m’aura mise dans la bouche, je la dirai.
Ket simmungbat ni Balaam kenni Balak, “Kitaem, addaakon iti ayanmo. Adda kadin kalintegak nga agsao iti aniaman a banag? Ti laeng maibagak ket dagiti sasao ti Dios nga ikabkabilna iti ngiwatko.”
39 Et Balaam alla avec Balak, et ils vinrent à Kiriath-Hutsoth.
Simmurot ni Balaam kenni Balak, ket nakadanonda idiay Kiriat Husot.
40 Et Balak sacrifia du gros et du menu bétail, et il en envoya à Balaam et aux seigneurs qui étaient avec lui.
Kalpasanna, nangidaton ni Balak iti baka ken karnero ket nangted isuna iti sumagmamano a karne kenni Balaam ken kadagiti pangulo a kakaduana.
41 Et il arriva, le matin, que Balak prit Balaam et le fit monter aux hauts lieux de Baal, et de là il vit l’extrémité du peuple.
Kabigatanna, inkuyog ni Balak ni Balaam a simmang-at idiay Bamot Baal. Manipud sadiay, dagiti laeng bassit a paset ti kampo dagiti Israelita ti nakita ni Balaam.