< Matthieu 25 >

1 Alors le royaume des cieux sera fait semblable à dix vierges qui, ayant pris leurs lampes, sortirent à la rencontre de l’époux.
Lino bwami bwakujulu buyokozyanisigwa abasimbi balikkumi bakabweza malampi aabo alimwi bayinka kuyochinga simusa.
2 Et cinq d’entre elles étaient prudentes, et cinq folles.
Balimusanu baabo bakali bafubafuba alimwi balimusanu bakali basongo.
3 Celles qui étaient folles, en prenant leurs lampes, ne prirent pas d’huile avec elles;
Aawo basimbi bafubafuba nibakabweza malampi aabo, tebakabweza pe mafuta aabo.
4 mais les prudentes prirent de l’huile dans leurs vaisseaux avec leurs lampes.
Pesi basimbi basongo bakabweza mafuta aabo muzibikilo.
5 Or, comme l’époux tardait, elles s’assoupirent toutes et s’endormirent.
Lino simusa wakanonoka, boonse bakaguna alimwi bakoona.
6 Mais au milieu de la nuit il se fit un cri: Voici l’époux; sortez à sa rencontre.
Pesi akati kabusiku kwakamvwigwa ikongolola, Ámulange, simusa! Amuzwe aanze alimwi mukamuchinge akumutambula.
7 Alors toutes ces vierges se levèrent et apprêtèrent leurs lampes.
Éelyo basimbi boonse bakabuka alimwi bayasya malampi aabo.
8 Et les folles dirent aux prudentes: Donnez-nous de votre huile, car nos lampes s’éteignent.
Bafubafuba bakaamba kuti kubasongo, 'mutwabile amwi mafuta aanu nkambo malampi esu azima.'
9 Mais les prudentes répondirent, disant: [Non], de peur qu’il n’y en ait pas assez pour nous et pour vous; allez plutôt vers ceux qui en vendent, et achetez-en pour vous-mêmes.
'Pesi bo basongo bakasandula kuti, 'mbokunga takotukwanina swebo andinywe, amwinke kuli baabo basambala alimwi mukalyulile eenu nobeni.
10 Or, comme elles s’en allaient pour en acheter, l’époux vint; et celles qui étaient prêtes entrèrent avec lui aux noces; et la porte fut fermée.
Áawo nubakachili kukuyowula, simusa wakasika, alimwi aabo bakalibambilide bakayinka aawe kupobwe, alimwi imulyango wakajalwa.
11 Ensuite viennent aussi les autres vierges, disant: Seigneur, Seigneur, ouvre-nous!
“Kumane boobu bamwi basimbi abalabo bakaboola alimwi baamba kuti, “Simalelo wesu, Simalelo wesu, tujulile.'
12 Mais lui, répondant, dit: En vérité, je vous dis: je ne vous connais pas.
“Pesi wakabasandula alimwi wakati, 'Nchobeni ndamwambila, tandimuzi pe.
13 Veillez donc; car vous ne savez ni le jour ni l’heure.
Nkinkaako amuchenjele, nkambo tamulizi izuba nikuba ichindi.
14 Car c’est comme un homme qui, s’en allant hors du pays, appela ses propres esclaves et leur remit ses biens.
“Zyakozyania amwalumi wakali afwifwi akuya munyika iimbi. Wakayita balanda bakwe alimwi wabaabila buvubi bwakwe.
15 Et à l’un, il donna cinq talents; à un autre, deux; à un autre, un; à chacun selon sa propre capacité; et aussitôt il s’en alla hors du pays.
Umwi wakamupa matalenta alimusanu, mpawo umwi wakamupa aabili, alimwi umbi lubo wakamupa limwi talenta. Umwi awumwi wakatambula eecho chendelana ambuli mbakonzya, mpawo mwalumi ooyo wakeenda mulweendo lwakwe.
16 Or celui qui avait reçu les cinq talents s’en alla et les fit valoir, et acquit cinq autres talents.
Ooyo wakatambula matalenta alimusanu wakeenda wakubuka akwabelesya mpawo wakabbindawuka ambi alimusanu.
17 De même aussi, celui qui avait reçu les deux, en gagna, lui aussi, deux autres.
Mbuboobo, oyo wakatambwide aabili alakwe wakabbindawuka wajana aambi aabili.
18 Mais celui qui en avait reçu un, s’en alla et creusa dans la terre, et cacha l’argent de son maître.
Pesi oyo mulanda wakalalimwi wakeenda, wakusya kkomba mulubuwa, alimwi wakasisa mamali asimalelaakwe.
19 Et longtemps après, le maître de ces esclaves vient et règle compte avec eux.
Lino mumazuba simalelo wabalanda aaba boonse wakaboola wazolangalanga myeelwe yabuvubi antomwe ambabo balanda bakwe.
20 Et celui qui avait reçu les cinq talents vint et apporta cinq autres talents, disant: Maître, tu m’as remis cinq talents; voici, j’ai gagné cinq autres talents par-dessus.
Mulanda oyo wakatambwide matalenta alimusanu wakaboola alimwi weeta aambi alimusanu. Wakamba kuti, 'Simalelo wangu, Langa, ndakakubbindawuka aambi alimusanu.
21 Son maître lui dit: Bien, bon et fidèle esclave; tu as été fidèle en peu de chose, je t’établirai sur beaucoup: entre dans la joie de ton maître.
“Simalelaakwe wakati kulinguwe, 'wakachita kabotu, iwe nomulanda mubotu alimwi usyomeka! Walikusyomeka muzintu ziche. Ndiyokubika kuti ukeendelezye zintu zyiingi. Njila mubusekelezi bwasimalelaako.'
22 Et celui qui avait reçu les deux talents vint aussi et dit: Maître, tu m’as remis deux talents; voici, j’ai gagné deux autres talents par-dessus.
“Ooyo mulanda wakatambwide matalenta aabili wakaboola waamba kuti, 'Simalelo wangu, wakandipa matallenta aabili. Langa, ndakabbindawuka aambi abili lubo.
23 Son maître lui dit: Bien, bon et fidèle esclave; tu as été fidèle en peu de chose, je t’établirai sur beaucoup: entre dans la joie de ton maître.
“Simalelo wakwe wakati kuli nguwe, 'wakachita kabotu, iwe numulanda mubotu alimwi usyomeka! Walikusyomeka muzintu ziche. Ndiyokubika kuti ukeendelezye zintu zyiingi. Njila mubusekelezi bwasimalelo wako.'
24 Et celui qui avait reçu un talent vint aussi et dit: Maître, je te connaissais, que tu es un homme dur, moissonnant où tu n’as pas semé et recueillant où tu n’as pas répandu;
“Eelyo oyo mulanda wakatambwide talenta lyomwe wakasika alakwe wati, 'Simalelo wangu, ndilikwizi kuti ulimwalumi ukalala. Ulatebula mpotabyalide, alimwi ulatebula mpotakwe niwamwaya.
25 et, craignant, je m’en suis allé et j’ai caché ton talent dans la terre; voici, tu as ce qui est à toi.
Ndakayoowa, lino ndakeenda mpawo ndakusiisa talenta munyika. Langa ndeeli lyako ndabozya.
26 Et son maître, répondant, lui dit: Méchant et paresseux esclave, tu savais que je moissonne où je n’ai pas semé, et que je recueille où je n’ai pas répandu,
“Pesi Simalelaakwe wakamusandula wati kulinguwe, Íwe nomulanda mubi alimwi mutolo, wakaziba kuti ndilatebula aawo mpondatabyalape alimwi ndilatebula aawo mponditamwayide pe.
27 – tu aurais donc dû placer mon argent chez les banquiers, et, quand je serais venu, j’aurais reçu ce qui est à moi avec l’intérêt.
Nkiinkaako wakeelede kupa mamali kulibasikulondola, alimwi kukuyobola kwangu ndakati kunobweza aangu antoomwe ayaayo alikunozyalwa.
28 Ôtez -lui donc le talent, et donnez-le à celui qui a les dix talents;
Nkiinkako amumubwezele talenta alimwi mulipe ooyo mulanda ulamatalenta alikkumi.
29 car à chacun qui a il sera donné, et il sera dans l’abondance; mais à celui qui n’a pas, cela même qu’il a lui sera ôté.
Mpawo kuli umwi awumwi weeta zyiingi uyopegwa, alimwi uyooba azyiingi. Pesi kuliyooyo utayeti chintu, uyonyanzigwa nikuba eecho nchajisi.
30 Et jetez l’esclave inutile dans les ténèbres de dehors: là seront les pleurs et les grincements de dents.
Mumubwale mumudima ooyo mulanda utakwe anchabede, omo mulikulila alimwi akuluma ntwino.'
31 Or, quand le fils de l’homme viendra dans sa gloire, et tous les anges avec lui, alors il s’assiéra sur le trône de sa gloire,
“Eelyo Mwana a Muntu nayoboola mubulemu alimwi abaangelo bakwe boonse, uyokkala achuuno chakwe chabulemu.
32 et toutes les nations seront assemblées devant lui; et il séparera les uns d’avec les autres, comme un berger sépare les brebis d’avec les chèvres;
Kuyobunganisigwa misyobo yoonse, alimwi uyopambula bantu umwi akulumwi, mbuli mwembeli mbwapambula imbelele kuzwa kumpongo.
33 et il mettra les brebis à sa droite et les chèvres à sa gauche.
Uyobika mbelele kuchilisyo chakwe, pesi mpongo kuchimweensi chakwe.
34 Alors le roi dira à ceux qui seront à sa droite: Venez, les bénis de mon Père, héritez du royaume qui vous est préparé dès la fondation du monde;
Eelyo Mwami uyowamba kuli zeezyo zitanoli kuchilisyo kuti, 'Muze, inywe nimulongezezegwe a Taata, amujane bwami oobo mbumwakabambilidwe kuzwa kumatalikilo anyika.
35 car j’ai eu faim, et vous m’avez donné à manger; j’ai eu soif, et vous m’avez donné à boire; j’étais étranger, et vous m’avez recueilli;
Nkaambo ndakali enzala alimwi mwakandipa chakulya.' ndakali enyota alimwi mwakandipa chakunywa.' ndakali mwenzu alimwi mwakandinjizya mungánda.'
36 j’étais nu, et vous m’avez vêtu; j’étais infirme, et vous m’avez visité; j’étais en prison, et vous êtes venus auprès de moi.
ndakali chintanda alimwi mwakandisamika.' ndakali kuchiswa alimwi mwakandisilika.' ndakali mujele alimwi mwakandiswaya.'
37 Alors les justes lui répondront, disant: Seigneur, quand est-ce que nous t’avons vu avoir faim, et que nous t’avons nourri; ou avoir soif, et que nous t’avons donné à boire?
Éelyo baluleme bayosandula alimwi kabati, 'Mwami, ndilili nitwakakubona koli enzala alimwi twakakusanina? Nikuba nyota alimwi twakakupa meenda?
38 Et quand est-ce que nous t’avons vu étranger, et que nous t’avons recueilli; ou nu, et que nous t’avons vêtu?
Ndilili nitwakakubona koli mwenzu alimwi twakakutambula akukunjizya? Nikuba chintaanda alimwi twakakusamika?
39 Et quand est-ce que nous t’avons vu infirme, ou en prison, et que nous sommes venus auprès de toi?
Alimwi ndilili nitwakakubona kochiswa nikuba muntolongo alimwi twasika kulinduwe?'
40 Et le roi, répondant, leur dira: En vérité, je vous dis: En tant que vous l’avez fait à l’un des plus petits de ceux-ci [qui sont] mes frères, vous me l’avez fait à moi.
“Eelyo Mwami uyosandula alimwi uyoti kuli mbaabo, 'Nchobeni ndamwambila, nzimwakachitila kumunini wabakwesu, mwakazichitila ndime.'
41 Alors il dira aussi à ceux qui seront à sa gauche: Allez-vous-en loin de moi, maudits, dans le feu éternel qui est préparé pour le diable et ses anges; (aiōnios g166)
Eelyo uyoti kuli baabo batanoli kuchimweensi chakwe, 'Muzwe kuli ndime, inywe nimutukidwe, munjile mumulilo utamani ooyo ubambilidwe Satani abaangelo bakwe, (aiōnios g166)
42 car j’ai eu faim, et vous ne m’avez pas donné à manger; j’ai eu soif, et vous ne m’avez pas donné à boire;
nkambo ndakali enzala, pesi temwakandipa pe chakulya; ndakali enyota, pesi temwakandipa pe meenda;
43 j’étais étranger, et vous ne m’avez pas recueilli; nu, et vous ne m’avez pas vêtu; infirme et en prison, et vous ne m’avez pas visité.
ndakali mweenzu, pesi temwakandinjizizye pe mungánda; ndakali chintanda, pesi temwakandisamika pe; ndakali kuchiswa alimwi nikuba nindakali muntolongo, pesi takwepe nchimwakayeeya andime.'
44 Alors eux aussi répondront, disant: Seigneur, quand est-ce que nous t’avons vu avoir faim, ou avoir soif, ou être étranger, ou nu, ou infirme, ou en prison, et que nous ne t’avons pas servi?
“Mpawo abalabo bayosandula alimwi kabati, 'Mwami ndilili nitwakakubona koli enzala, nikuba nyota, nikuba koli mwenzu, nikuba chintanda, nikuba kochiswa, nikuba koli muntolongo, alimwi twakaleka kukubelekela?'
45 Alors il leur répondra, disant: En vérité, je vous dis: En tant que vous ne l’avez pas fait à l’un de ces plus petits, vous ne me l’avez pas fait non plus à moi.
“Eelyo uyobasandula kuti, 'Nchobeni ndamwambila, nzimwakatachitila abo banini babaaba, temwakazichita pe kulindime.'
46 Et ceux-ci s’en iront dans les tourments éternels, et les justes, dans la vie éternelle. (aiōnios g166)
Aaba bayonjila muchisubulo chitamani, pesi baluleme bayonjila mubuumi ibutamani.” (aiōnios g166)

< Matthieu 25 >