< Matthieu 12 >

1 En ce temps-là, Jésus allait par les blés, un jour de sabbat; et ses disciples avaient faim, et se mirent à arracher des épis et à manger.
Shipindi shilii Yesu kaweriti kankugendagenda kupitira mumalambu ga nganu lishaka lya Kwoyera. Wafundwa wakuwi waweriti na njala, su wanjiti kubenanga mikunguwi ya nganu na waliya mpunji.
2 Et les pharisiens voyant [cela], lui dirent: Voilà, tes disciples font ce qu’il n’est pas permis de faire en un jour de sabbat.
Mafalisayu pawawoniti hangu, wamgambira Yesu, “Guloli, wafundwa waku watenda shitwatira ashi shashibeliritwi kushitenda mulishaka lya Kwoyera.”
3 Mais il leur dit: N’avez-vous pas lu ce que fit David, quand il eut faim, et ceux qui étaient avec lui;
Yesu kawankula, “Hashi, mwenibetuli ntambu yakatenditi Dawudi pamuhera na wayaguwi pawaweriti na njala?
4 comment il entra dans la maison de Dieu et mangea les pains de proposition, qu’il ne lui était pas permis de manger ni à ceux qui étaient avec lui, mais aux sacrificateurs seuls?
Yomberi kingiriti Mnumba ya Mlungu pamuhera na wayaguwi waliya mabumunda gawamtambikiriti Mlungu, ata hangu ileweleritwi mu Lilagaliru kwa womberi kuliya mabumunda galii, ira watambika wa Numba ya Mlungu gweka yawu wafiruwa kugaliya.
5 Ou n’avez-vous pas lu dans la loi, que, le jour de sabbat, les sacrificateurs dans le temple profanent le sabbat et ne sont pas coupables?
Ama mwenibetuli Mumalagaliru ga Musa kuwera kila lishaka lya kwoyera, wakulu wa Mnumba nkulu ya Mlungu watenda ndiri malagaliru ga kwoyera, kumbiti walihola ndiri kuwera watenda kosa?
6 Mais je vous dis qu’il y a ici quelque chose de plus grand que le temple.
Nukugambirani mwenga kuwera panu kwana mkulu kuliku Numba nkulu ya Mlungu.
7 Et si vous aviez connu ce que c’est que: « Je veux miséricorde et non pas sacrifice », vous n’auriez pas condamné ceux qui ne sont pas coupables.
Malembu mananagala galembwa, ‘Nfira lusungu na nfira ndiri tambiku.’ Handa muvimana nakaka kuwera mana ya visoweru avi, mekawatozi ndiri wantu yawahera likosa,
8 Car le fils de l’homme est seigneur du sabbat.
su Mwana gwa Muntu ndo Mtuwa gwa lishaka lya kwoyera”
9 Et étant parti de là, il vint dans leur synagogue.
Yesu kawukiti palii na kagenditi kwingira munumba ya Mlungu.
10 Et voici, il y avait [là] un homme qui avait la main sèche. Et ils l’interrogèrent, disant: Est-il permis de guérir, le jour de sabbat? – afin de l’accuser.
Kuweriti na muntu yakaweriti na liwoku lyalilewelekiti. Su wantu wamkosiyiti Yesu, “Hashi, iherepa kumponiziya muntu mulishaka lya Kwoyera?” Womberi wamkosiyiti hangu su wapati kumsitaki.
11 Mais il leur dit: Quel sera l’homme d’entre vous, qui aura une brebis, et qui, si elle vient à tomber dans une fosse un jour de sabbat, ne la prendra et ne la relèvera pas?
Yesu kawankula, “Handa kwana yumu gwenu kana kondolu na kaguwiriti mulirindi mulishaka lya Kwoyera? Hashi, hakamkoli ndiri na kumlaviya?”
12 Combien donc un homme vaut-il mieux qu’une brebis! De sorte qu’il est permis de faire du bien le jour de sabbat.
Na muntu kana mana nentu kuliku kondolu! Su Lilagaliru lyetu litulekeziya kutenda gaherepa mulishaka lya kwoyera.
13 Alors il dit à l’homme: Étends ta main. Et il l’étendit, et elle fut rendue saine comme l’autre.
Shakapanu Yesu kamgambira muntu ulii yakalewelekiti liwoku, “Gutalipisiyi liwoku lyaku.” Yomberi katalipisiya liwoku na liwera likomu gambira liwoku limonga.
14 Et les pharisiens, étant sortis, tinrent conseil contre lui pour le faire périr;
Su Mafalisayu walawa kunja na waligambiziyana ntambu ya kumlaga Yesu.
15 mais Jésus, le sachant, se retira de là; et de grandes foules le suivirent, et il les guérit tous.
Yesu pakapikaniriti shitwatira shilii, kawuka pahala paliya na lipinga likulu lya wantu limgenderiti. Kawaponiziya woseri yawaweriti walweli,
16 Et il leur défendit expressément de rendre son nom public,
na kawalewelera nawamgambira muntu yoseri kuusu mweni.
17 afin que fût accompli ce qui a été dit par Ésaïe le prophète, disant:
Katenditi aga su katendi galii gakatakuliti Isaya mbuyi gwa Mlungu gaweri ganakaka,
18 « Voici mon serviteur que j’ai élu, mon bien-aimé, en qui mon âme a trouvé son plaisir; je mettrai mon Esprit sur lui, et il annoncera [le] jugement aux nations.
“Ayu ndo ntumini gwangu, yanumsyaguriti, Yumu yanumfira na kupitira mweni ndo nherepeziwa. Hanumjegi Rohu gwangu kwakuwi, Na hambweri kutoza kwangu kwa isi zimonga.
19 Il ne contestera pas, et ne criera pas, et personne n’entendra sa voix dans les rues;
Hapeni kaweri na ukakatala, ama kubotanga, Ama liziwu lyakuwi kupikana mu mitaa.
20 il ne brisera pas le roseau froissé, et il n’éteindra pas le lumignon qui fume, jusqu’à ce qu’il ait produit en victoire le jugement;
Hapeni kalumegi ludenki, Ama lutambi lutuma lyosi hapeni kaluzimi. Mpaka kavitendi vilii vyavimfiriziya Mlungu vitendi lihengu,
21 et les nations espéreront en son nom ».
Na kupitira yomberi wantu woseri hawaweri na litumbiru.”
22 Alors il lui fut amené un démoniaque aveugle et muet, et il le guérit; de sorte que l’homme aveugle et muet parlait et voyait.
Shakapanu wantu wamu wamjegiriti Yesu muntu yakaweriti kana lwisi viraa bubu toziya kaweriti na shamshera. Yesu kamuponiziyiti muntu ulii, su kaweziti kutakula na kuwona.
23 Et toutes les foules étaient hors d’elles et disaient: Celui-ci serait-il le fils de David?
Lipinga lya wantu lilikangasha ntambu yakatenditi Yesu. Womberi wakosiya, “Hashi, iwezekana ayu kuwera Mwana gwa Dawudi?”
24 Mais les pharisiens, ayant entendu cela, dirent: Celui-ci ne chasse les démons que par Béelzébul, chef des démons.
Mafalisayu pawapikaniriti aga, wawankula, “Yomberi kawawinga washamshera hera toziya mkulu gwa washamshera Belizebuli kamupiti makakala kutenda hangu.”
25 Et Jésus, connaissant leurs pensées, leur dit: Tout royaume divisé contre lui-même sera réduit en désert; et toute ville ou maison divisée contre elle-même ne subsistera pas.
Yesu kavimaniti galii gawalihola, su kawagambira, “Ufalumi woseri waupalanganikiti muvipinga vipinga na kulikomanga weni, hapeni ulikali shipindi shitali. Na lushi lwoseri ama kaya yayipalanganika muvipinga vipinga na kulikomanga yeni haiguwi.
26 Et si Satan chasse Satan, il est divisé contre lui-même; comment donc son royaume subsistera-t-il?
Handa shipinga shimu pashilikomanga na shipinga shimonga muufalumi wa Shetani, toziya vipalanganika kala muvipinga na ufalumi awu hauguwi!
27 Et si c’est par Béelzébul que moi je chasse les démons, vos fils par qui les chassent-ils? C’est pourquoi ils seront eux-mêmes vos juges.
Mwenga mlonga handa nuwawinga washamshera toziya Belizebuli kanupiti makakala ga kutenda hangu. Hashi, ndo gaa yakawapanani wafata wenu makakala ga kuwawinga washamshera? Su wafata wenu hawaweri watoza wenu!
28 Mais si moi je chasse les démons par l’Esprit de Dieu, alors le royaume de Dieu est parvenu jusqu’à vous.
Kumbiti paiwera nankuwawinga washamshera kwa likakala lya Rohu gwa Mlungu, muvimana handa Ufalumi wa Mlungu usoka kala kwa mwenga.
29 Ou comment quelqu’un pourra-t-il entrer dans la maison de l’homme fort et piller ses biens, si premièrement il n’a lié l’homme fort? et alors il pillera sa maison.
“Kwahera muntu yakaweza kwingira mnumba ya muntu kana likakala na kumpoka ulunda wakuwi, mpaka kamtawi huti muntu yakawera na likakala, shakapanu hakawezi kumpoka ulunda wakuwi.
30 Celui qui n’est pas avec moi, est contre moi; et celui qui n’assemble pas avec moi, disperse.
“Yoseri yakawera pamuhera ndiri na neni, kalekanira na neni na yoseri yakantyanga ndiri kujojinira ndo nakaka kankupalasiya.
31 C’est pourquoi je vous dis: tout péché et [tout] blasphème sera pardonné aux hommes; mais le blasphème contre l’Esprit ne sera pas pardonné aux hommes.
Na nuwagambirani kuwera wantu wankulekiziwa vidoda na vintu vidoda vyawatakula, kumbiti muntu yoseri yakamwigilanga Rohu Mnanagala hapeni kalekiziwi.
32 Et quiconque aura parlé contre le fils de l’homme, il lui sera pardonné; mais quiconque aura parlé contre l’Esprit Saint, il ne lui sera pardonné ni dans ce siècle, ni dans celui qui est à venir. (aiōn g165)
Muntu yoseri yakamwigilanga Mwana gwa Muntu hakalekiziwi, kumbiti muntu yoseri yakamwigilanga Rohu Mnanagala hapeni kalekiziwi mashaka goseri.” (aiōn g165)
33 Ou faites l’arbre bon et son fruit bon, ou faites l’arbre mauvais et son fruit mauvais, car l’arbre est connu par son fruit.
“Mgutendi mtera guweri guherepa na mabwajubwaju gakuwi hagaherepi ama mgutendi mtera guweri gudoda na mabwajubwaju gakuwi hagaweri madoda toziya mtera gumanikana kulawirana na mabwajubwaju gakuwi.
34 Race de vipères, comment, étant méchants, pouvez-vous dire de bonnes choses? car de l’abondance du cœur la bouche parle.
Mwenga ndo mleru gwa njoka! Muweza hashi kutakula vitwatira viheri shipindi mwenga mwawadoda? Muntu katakula galii gamemiti mumoyu mwakuwi.
35 L’homme bon, du bon trésor, produit de bonnes choses, et l’homme mauvais, du mauvais trésor, produit de mauvaises choses.
Muntu muheri kalaviya vitwatira viheri kulawa mumoyu mwakuwi, kumbiti muntu mdoda kalaviya vitwatira vidoda mumoyu mwakuwi.
36 Et je vous dis que, de toute parole oiseuse qu’ils auront dite, les hommes rendront compte au jour de jugement;
“Su mwana unakaka kuwera mulishaka lya kutoza kila muntu hakawankuli kila shisoweru shakatakuliti.
37 car par tes paroles tu seras justifié, et par tes paroles tu seras condamné.
Visoweru vyaku havikutozi kuwera gumfiriziya Mlungu ama gwamuntu mdoda.”
38 Alors quelques-uns des scribes et des pharisiens lui répondirent, disant: Maître, nous désirons voir un signe de ta part.
Wafunda wamu wa Malagaliru na Mafalisayu wamu wamgambira Yesu, “mfunda tufira gutulanguziyi mauzauza kulawa kumpindi kwa Mlungu.”
39 Mais lui, répondant, leur dit: Une génération méchante et adultère recherche un signe; et il ne lui sera pas donné de signe, si ce n’est le signe de Jonas le prophète.
Yesu kawankula, “Shiyiwuku shikondola na shashihera uwaminika kulongolu kwa Mlungu! Mfira mauzauza, kumbiti hapeni mpananwi liuzauza lyoseri lilii ira hampananwi liuzauza lya Yona mbuyi gwa Mlungu.
40 Car, comme Jonas fut dans le ventre du cétacé trois jours et trois nuits, ainsi le fils de l’homme sera trois jours et trois nuits dans le sein de la terre.
Ntambu ira ayi Yona kalikaliti mashaka matatu paliwala na pashiru mumtima gwa somba, su Mwana gwa Muntu hakalikali vira mashaka matatu paliwala na pashiru mngati pasi pa isi.
41 Des hommes de Ninive se lèveront au jugement avec cette génération et la condamneront, car ils se sont repentis à la prédication de Jonas, et voici, il y a ici plus que Jonas.
Mulishaka lya kutoza, wantu wa Ninawi hawagoloki pamuhera na shiyiwuku ashi na womberi hawashitozi. Toziya wantu wa Ninawi walekiti vidoda vyawatenditi pawampikaniriti Yona pakabwera, kumbiti panu kwana shitwatila shikulu kuliku Yona.
42 Une reine du midi se lèvera au jugement avec cette génération et la condamnera, car elle vint des bouts de la terre pour entendre la sagesse de Salomon, et voici, il y a ici plus que Salomon.
Malikiya gwa kusika hakalawili shipindi shiyiwuku ashi pashitozwa na yomberi hakashitozi. Toziya mweni kagenditi mwanja kulawa kutali, kiziti kuvipikinira visoweru vya luhala lwa mfalumi Selemani, kumbiti panu kwana mkulu kuliku Selemani!”
43 Or quand l’esprit immonde est sorti d’un homme, il va par des lieux secs, cherchant du repos, et il n’en trouve point.
“Shamshera pakamlawa muntu, kagenda kuyerayera kushiwala pakasakula pahala pa kwoyera. Handa pakapata ndiri,
44 Alors il dit: Je retournerai dans ma maison d’où je suis sorti. Et y étant venu, il la trouve vide, balayée et ornée.
hakalitakuziyi mweni, ‘Hambuyi mnumba mwangu mwandawiti.’ Su pakawuya na kwona numba yahera shintu na wayifyagira na kuherepeziwa.
45 Alors il va, et prend avec lui sept autres esprits plus méchants que lui-même; et étant entrés, ils habitent là; et la dernière condition de cet homme-là est pire que la première. Ainsi en sera-t-il aussi de cette génération méchante.
Shakapanu kagenda na kuwatola washamshera wamonga saba wadoda kuliku mweni bnb na woseri wiza kumwingira muntu ayu. Su ntambu ya muntu ayu iwera idoda kuliku payiweriti kwanja. Ntambu ayi hayiwalawili wantu wa mashaka aga yawatenda vidoda.”
46 Et comme il parlait encore aux foules, voici, sa mère et ses frères se tenaient dehors, cherchant à lui parler.
Yesu pakaweriti kankali kankuyowera na wantu, mawu na walongu wakuwi wasokiti. Wagolokiti kunja na waluwa kuyowera na yomberi.
47 Et quelqu’un lui dit: Voici, ta mère et tes frères se tiennent dehors, cherchant à te parler.
Su muntu yumu palii kamgambira Yesu, “Guloli, mawu gwaku na walongu waku wakunja wafira wayoweri na gwenga.”
48 Mais lui, répondant, dit à celui qui lui parlait: Qui est ma mère, et qui sont mes frères?
Yesu kawankula, “Hashi, mawu gwangu ndo gaa? Hashi, walongu wangu washina gaa?”
49 Et étendant sa main vers ses disciples, il dit: Voici ma mère et mes frères;
Shakapanu kawalanguziya kwa liwoku lyakuwi wafundwa wakuwi na kulonga, “Mloli! Awa ndo mawu gwangu na walongu waneni!
50 car quiconque fera la volonté de mon Père qui est dans les cieux, celui-là est mon frère, et ma sœur, et ma mère.
Muntu yoseri yakatenda vilii vyakafira Tati gwangu gwa kumpindi, ayu ndo mlongu gwangu na dada gwangu na mawu gwangu.”

< Matthieu 12 >