< Matthieu 10 >

1 Et ayant appelé ses douze disciples, il leur donna autorité sur les esprits immondes pour les chasser, et pour guérir toute maladie et toute langueur.
Ri Jesús xuꞌmulij ri e kabꞌlajuj utijoxelabꞌ. Xuya kwinem chike chi resaxik itzel taq uxlabꞌal xuqujeꞌ chukunaxik ronojel uwach yabꞌilal.
2 Or ce sont ici les noms des douze apôtres: le premier, Simon appelé Pierre, et André son frère; Jacques le [fils] de Zébédée, et Jean son frère;
Are waꞌ ri kibꞌiꞌ ri e kabꞌlajuj tijoxelabꞌ, ri xbꞌix taqoꞌn chike rumal ri Jesús: Simón ri xubꞌinaꞌj Pedro, ri rachalal ubꞌiꞌ Andrés; ri Jacobo xuqujeꞌ ri rachalal Juan, e ralkꞌwaꞌl ri Zebedeo;
3 Philippe et Barthélemy; Thomas et Matthieu le publicain; Jacques le [fils] d’Alphée, et Lebbée surnommé Thaddée;
ri Felipe, ri Bartolomé, ri Tomás, ri Mateo ri toqꞌil alkabal, ri Jacobo ukꞌojol ri Alfeo, ri Tadeo,
4 Simon le Cananéen, et Judas l’Iscariote, qui aussi le livra.
ri Simón ri kachiꞌl ri Cananeos, xuqujeꞌ ri Judas Iscariote ri xkꞌayin ri Jesús.
5 Jésus envoya ces douze et leur donna des ordres, disant: Ne vous en allez pas sur le chemin des nations, et n’entrez dans aucune ville de Samaritains;
Ri Jesús xuꞌtaq bꞌik ri e kabꞌlajuj utijoxelabꞌ, xubꞌij chike: Man kixeꞌ taj pa ri tinimit jawjeꞌ ri e kꞌo wi ri winaq ri man aꞌj Israel taj. Xuqujeꞌ man kixeꞌ taj pa taq ri tinimit rech Samaria.
6 mais allez plutôt vers les brebis perdues de la maison d’Israël.
Xane jix kukꞌ taq ri winaq ri aꞌj Israel rumal jer e kꞌo ri tinimit ri kejunumataj kukꞌ ri chij ri e sachinaq.
7 Et quand vous irez, prêchez, disant: Le royaume des cieux s’est approché.
Are chixeꞌek chitzijoj we tzij riꞌ: Xqebꞌ loq ri ajawarem rech ri Dios.
8 Guérissez les infirmes; [ressuscitez les morts]; rendez nets les lépreux; chassez les démons: vous avez reçu gratuitement, donnez gratuitement.
Chiꞌkunaj ri e yawabꞌibꞌ. Chiꞌkꞌastajisaj kaminaqibꞌ. Chiꞌkunaj ri e chꞌaꞌkibꞌ, chiꞌwesaj ri itzel taq uxlabꞌal ri e kꞌo chike ri winaq. Maj pwaq kitoqꞌij rumal ubꞌanik taq we jastaq riꞌ, rumal cher maj pwaq xuta ri Dios are xuya ri ukwinem chiꞌwe.
9 Ne faites provision ni d’or, ni d’argent, ni de cuivre dans vos ceintures,
Mikꞌam bꞌik qꞌana pwaq xuqujeꞌ saqa pwaq pa ri ximbꞌal ipam.
10 ni d’un sac pour le chemin, ni de deux tuniques, ni de sandales, ni d’un bâton, car l’ouvrier est digne de sa nourriture.
Xuqujeꞌ mikꞌam bꞌik ijastaq rech pa bꞌe, mikꞌam bꞌik ichꞌamiꞌy, mikꞌam bꞌik jukꞌulaj ixajabꞌ chik, xuqujeꞌ mikꞌam bꞌik jun wok iwatzꞌyaq chik. Rumal cher yaꞌtalik katzuq ri ajchak.
11 Et dans quelque ville ou village que vous entriez, informez-vous qui y est digne; et demeurez là jusqu’à ce que vous partiez.
Are kixopan pa ri tinimit o pa ri leꞌaj, chitzukuj jachinaq ri kuya kuꞌlibꞌal kꞌuꞌx chiꞌwe, chixkꞌol rukꞌ pa ri rachoch, kꞌa kixel na bꞌik pa ri leꞌaj.
12 Et quand vous entrerez dans une maison, saluez-la.
Are kixok bꞌik pa ri ja, chiya rutzil kiwach ri e kꞌo chilaꞌ, chitzuju jaꞌmaril chike ri e kꞌo pa ri ja kꞌolibꞌal.
13 Et si la maison [en] est digne, que votre paix vienne sur elle; mais si elle n’[en] est pas digne, que votre paix retourne à vous.
We kataqiꞌk kakikꞌamawaꞌj jaꞌmaril ri winaq ri e kꞌo pa ri ja, kayaꞌtaj na riꞌ chike. We kꞌu man kataqiꞌk chike, man kakikꞌamawaꞌj ta riꞌ.
14 Et si quelqu’un ne vous reçoit pas et n’écoute pas vos paroles, – quand vous partirez de cette maison ou de cette ville, secouez la poussière de vos pieds.
We man kixkꞌamawaꞌx pa jun ja o jun tinimit xuqujeꞌ man kakaj ta ri winaq kixkitatabꞌej, chitota kan ri ulew ri kꞌo che ri iwaqan, kꞌutbꞌal rech chi man xixkꞌamawaꞌx taj. Kꞌa te riꞌ chixel bꞌik chilaꞌ.
15 En vérité, je vous dis: le sort du pays de Sodome et de Gomorrhe sera plus supportable au jour de jugement que celui de cette ville-là.
Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe chi pa ri qꞌij ri kabꞌan ri kꞌisbꞌal qꞌatoj tzij, kꞌo na ri kꞌax ri kakiriq ri tinimit riꞌ, ri jeriꞌ kenoꞌjinik, choch ri xkiriq ri e tinimit Sodoma xuqujeꞌ ri Gomorra.
16 Voici, moi je vous envoie comme des brebis au milieu des loups; soyez donc prudents comme les serpents, et simples comme les colombes;
¡Qas xibꞌibꞌal wi ubꞌanik ri chak ri kixintaq bꞌik chubꞌanik! Je ta ne ri keꞌntaq bꞌik chij chikixoꞌl ri e kayoꞌt. Rumal riꞌ chikojo ri iwetaꞌmabꞌal, xuqujeꞌ qas chichomaj na rij ri jastaq jeꞌ jas ri kubꞌan ri kumatz, xuqujeꞌ rajawaxik kimochꞌ iwibꞌ jetaq ri kubꞌan ri palomax.
17 et soyez en garde contre les hommes, car ils vous livreront aux sanhédrins et vous fouetteront dans leurs synagogues;
Chichajij iwibꞌ rumal cher kixjach na chkiwach ri e qꞌatal taq tzij, xuqujeꞌ kixchꞌay na pa taq ri Sinagoga.
18 et vous serez menés même devant les gouverneurs et les rois, à cause de moi, en témoignage à eux et aux nations.
Xuqujeꞌ kixkꞌam na bꞌik chikiwach ri e nimaq taq taqanelabꞌ xuqujeꞌ kixchꞌaw na chikiwach ri winaq ri man aꞌj Israel taj, xa rumal cher ix nutijoxelabꞌ.
19 Et quand ils vous livreront, ne soyez pas en souci comment vous parlerez, ni de ce que vous direz; car il vous sera donné dans cette heure-là ce que vous direz;
Are kixjach cho ri qꞌatbꞌal tzij, man kakꞌaxir taj iwanimaꞌ chuchomaxik ri kibꞌij, xuqujeꞌ jas kibꞌan che ubꞌixik, rumal cher are ri Dios kabꞌin na chiꞌwe pa ri qꞌotaj, ri rajawaxik kibꞌij.
20 car ce n’est pas vous qui parlez, mais c’est l’Esprit de votre Père qui parle en vous.
Man ix taj riꞌ ri kixchꞌawik, are ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel kachꞌaw na chiꞌwe.
21 Et le frère livrera son frère à la mort, et le père son enfant; et les enfants s’élèveront contre leurs parents et les feront mourir;
Ri aꞌlaxik pa kachoch kakijach taq na kibꞌ pa kamikal. Ri e tat nan keꞌkijach na pa kamikal ri e kalkꞌwaꞌl, xuqujeꞌ ri alkꞌwaꞌlaxelabꞌ keꞌkichꞌey na ri kitat kinan xuqujeꞌ keꞌkikamisaj na.
22 et vous serez haïs de tous à cause de mon nom; et celui qui persévérera jusqu’à la fin, celui-là sera sauvé.
Konojel ri winaq rech uwachulew kixketzelaj na rumal cher ix nutijoxelabꞌ. We kꞌu qas kajeqiꞌ ikꞌuꞌx chwij kꞌa pa ri kꞌisbꞌal rech ri qꞌotaj, kixin kol na.
23 Mais quand on vous persécutera dans cette ville, fuyez dans l’autre; car, en vérité, je vous dis: Vous n’aurez point achevé [de parcourir] les villes d’Israël, que le fils de l’homme ne soit venu.
Are kixkoqataj ri winaq rech jun tinimit rech kixkimamisaj, jix chi apanoq pa jun tinimit chik. Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, in, ri in uKꞌojol ri Achi, kintzalij na loq rukꞌ ronojel ri ukwinem ri Dios, are majaꞌ kakꞌis chusolixik ronojel ri tinimit rech Israel iwumal.
24 Le disciple n’est pas au-dessus du maître, ni l’esclave au-dessus de son seigneur.
Man are taj ri tijoxel nim uqꞌij choch ri rajtij, man are taj ri ajchak nim uqꞌij choch ri upatrón.
25 Il suffit au disciple qu’il soit comme son maître, et à l’esclave qu’il soit comme son seigneur: s’ils ont appelé le maître de la maison Béelzébul, combien plus les gens de sa maison?
Ri tijoxel xaq xwi kakwinik kux junam rukꞌ ri rajtij, xuqujeꞌ ri ajchak kux na junam rukꞌ ri upatrón. We kakibꞌij ri winaq chi in ri in Itzel, ¿jas ta kꞌu mat kabꞌix na chiꞌwe ix?
26 Ne les craignez donc pas; car il n’y a rien de couvert qui ne sera révélé, ni rien de secret qui ne sera connu.
Man kixiꞌj ta iwibꞌ choch jun winaq chik, rumal cher ronojel ri awatalik, kilitaj na uwach, xuqujeꞌ ronojel ri xaq pa awal bꞌiꞌtal wi, ketaꞌmataj na.
27 Ce que je vous dis dans les ténèbres, dites-le dans la lumière; et ce qui vous est dit à l’oreille, prêchez-le sur les toits.
We kinbꞌij jun jastaq chiꞌwe pa ri qꞌequꞌm, chibꞌij ix cho ri utunal ri qꞌij, we kinbꞌij jun jastaq chiꞌwe pa awal, chitzijoj ix chike konojel ri winaq rech ri uwachulew.
28 Et ne craignez pas ceux qui tuent le corps et qui ne peuvent pas tuer l’âme; mais craignez plutôt celui qui peut détruire et l’âme et le corps, dans la géhenne. (Geenna g1067)
Man kixiꞌj ta iwibꞌ chikiwach ri winaq ri kakikamisaj ri ityoꞌjal, are chixiꞌj iwibꞌ choch ri kꞌo ukwinem chukꞌisik tzij piꞌwiꞌ pa ri tyoꞌnel qꞌaqꞌ. (Geenna g1067)
29 Ne vend-on pas deux passereaux pour un sou? Et pas un seul d’entre eux ne tombe en terre, sans votre Père.
Man sibꞌalaj ta paqal kajil ri e kebꞌ chochiꞌ, maj kꞌu jun kakam chike, we man are ri iTat kayoꞌw bꞌe che.
30 Et pour vous, les cheveux même de votre tête sont tous comptés.
Ri Dios retaꞌm janipa iwiꞌ ix kꞌo pa ijolom.
31 Ne craignez donc pas: vous valez mieux que beaucoup de passereaux.
Rumal riꞌ man kixiꞌj ta iwibꞌ, rumal cher ix paqal iwajil chikiwach ri e chochiꞌ.
32 Quiconque donc me confessera devant les hommes, moi aussi je le confesserai devant mon Père qui est dans les cieux;
We kibꞌij chike nikꞌaj winaq chik chi ix ix nutijoxelabꞌ, kinbꞌij xuqujeꞌ na in che ri nuTat ri kꞌo pa ri kaj chi qas tzij wi.
33 mais quiconque me reniera devant les hommes, moi aussi je le renierai devant mon Père qui est dans les cieux.
We kꞌu kibꞌij chike ri winaq chi man ixtereneꞌl taq we taj, kinbꞌij xuqujeꞌ na in che ri nuTat chi qas man ixtereneꞌl taq we taj.
34 Ne pensez pas que je sois venu mettre la paix sur la terre; je ne suis pas venu mettre la paix, mais l’épée:
Michomaj chi in petinaq chuyaꞌik jaꞌmaril choch we uwachulew riꞌ. Man jaꞌmaril ta ri nukꞌamom loq xane chꞌoꞌj xuqujeꞌ kꞌaxal.
35 car je suis venu jeter la division entre un homme et son père, entre la fille et sa mère, entre la belle-fille et sa belle-mère;
In petinaq chukojik Chꞌoꞌj chikixoꞌl ri alkꞌwaꞌlaxel xuqujeꞌ ri utat, xuqujeꞌ chꞌoꞌj chikixoꞌl ri ali xuqujeꞌ ri unan, ri alibꞌatz rukꞌ ri ralibꞌ ixoq.
36 et les ennemis d’un homme seront les gens de sa maison.
Ri ikꞌulel pa ri iwachoch na kel wi.
37 Celui qui aime père ou mère plus que moi, n’est pas digne de moi; et celui qui aime fils ou fille plus que moi, n’est pas digne de moi;
Ri are nim karil ri utat o ri unan chinuwach in, o are ne nim karil ri ukꞌojol xuqujeꞌ ri umiꞌal chinuwach in, man kataqiꞌ ta ri kixux we in.
38 et celui qui ne prend pas sa croix et ne vient pas après moi, n’est pas digne de moi.
Ri man kareqaj ta ri ucheꞌ ripbꞌal xuqujeꞌ kinutereneꞌj man kataqiꞌ che kux we in.
39 Celui qui aura trouvé sa vie, la perdra; et celui qui aura perdu sa vie pour l’amour de moi, la trouvera.
Ri xaq xwi kakꞌaxir ranimaꞌ che ri ukꞌaslemal, katzaqmaj na riꞌ. Are kꞌu we kuya ri ukꞌaslemal rumal we in, qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, chi kachꞌeken na.
40 Celui qui vous reçoit, me reçoit; et celui qui me reçoit, reçoit celui qui m’a envoyé.
Ri winaq ri kixukꞌamawaꞌj, kinukꞌamawaꞌj xuqujeꞌ in. Ri winaq ri kinukꞌamawaꞌj in, kukꞌamawaꞌj xuqujeꞌ ri Dios, are xintaqow loq.
41 Celui qui reçoit un prophète en qualité de prophète, recevra la récompense d’un prophète; et celui qui reçoit un juste en qualité de juste, recevra la récompense d’un juste.
Ri Dios kuya na tojbꞌal chike ri winaq ri kakikꞌamawaꞌj jun qꞌalajisal utzij ri Dios cho ri kachoch, rumal chi ri qꞌalajisal tzij, utzij ri Dios kubꞌij. Ri tojbꞌal junam riꞌ rukꞌ ri kuya ri Dios chike ri e qꞌalajisal taq tzij.
42 Et quiconque aura donné à boire seulement une coupe d’eau froide à l’un de ces petits, en qualité de disciple, en vérité, je vous dis, il ne perdra point sa récompense.
Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, man kasachan ta che ri Dios kutoj ukꞌaxel juqubꞌ joron, ri kasipax chike ri e tereneꞌl taq re, pune man nim taj kakaꞌyik.

< Matthieu 10 >