< Marc 7 >
1 Et les pharisiens et quelques-uns des scribes, qui étaient venus de Jérusalem, s’assemblent auprès de lui.
Nongma Jerusalem-dagi lakpa Pharisee-sing amadi Wayel Yathanggi ojasing kharana Jisugi maphamda koina tillare.
2 Et voyant quelques-uns de ses disciples mangeant du pain avec des mains souillées, c’est-à-dire non lavées …;
Amasung Ibungogi tung-inbasing kharana maangna haibadi chadringeigi mamangda chatnabigi oiba makhut hamba adu pangthoktana chaba adu ure.
3 car les pharisiens et tous les Juifs ne mangent pas qu’ils ne lavent soigneusement leurs mains, retenant la tradition des anciens;
Pharisee-sing amadi atei Jihudising pumnakna makhoigi ahal lamansingna tambiba chatnabi ngakna chatli. Makhoina chatnabigi oiba khut hamba adu pangthoktriba makhei keidounungdasu chaba toude.
4 et [étant de retour] du marché, ils ne mangent pas qu’ils ne soient lavés. Et il y a beaucoup d’autres choses qu’ils ont reçues traditionnellement pour les observer, [comme] de laver les coupes, les pots, les vases d’airain, et les lits.
Makhoina keitheldagi hallakpada hanna isingna chamthoktuna sengdoktrabadi makhoina karigumba amata chade. Makhoina atoppa chatnabi mayam amasu illi, madudi tenggotsing, chaphusing, pithraigi kolliksing amasung phamungbu chatnabigi matung inna isingna chamthokpani.
5 – Sur cela, les pharisiens et les scribes l’interrogent, [disant]: Pourquoi tes disciples ne marchent-ils pas selon la tradition des anciens, mais mangent-ils du pain avec des mains souillées?
Maram aduna Pharisee-sing amadi Wayel Yathanggi ojasingna Jisuda hairak-i, “Nahakki tung-inbasingna eikhoigi ahal lamansingna tambiba chatnabi adu indaduna karigi amaangba khutna charibano?”
6 Mais lui, répondant, leur dit: Ésaïe a bien prophétisé de vous, hypocrites; comme il est écrit: « Ce peuple-ci m’honore des lèvres, mais leur cœur est fort éloigné de moi;
Jisuna makhoida khumlak-i, “He aphasasinnabasa! Nakhoigi maramda maichou Isaiah-na Mapu Ibungogi wa phongdokkhiba adu kayada chumkhraba! Maramdi Mahakna asumna irammi, ‘Mapu Ibungona hai, Mising asina eibu makhoigi chinbanthongda ikai khumnei, Adubu makhoigi thamoidi eingondagi lapna lei.
7 mais ils m’honorent en vain, enseignant, comme doctrines, des commandements d’hommes ».
Makhoina eibu arembada khurummi, Maramdi makhoina mioibana semba chatna pathapsingbu Eigi wayel yathanggumna tambi!’
8 Car, laissant le commandement de Dieu, vous observez la tradition des hommes, de laver les pots et les coupes; et vous faites beaucoup d’autres choses semblables.
“Nakhoina Tengban Mapugi yathangbu thadoklaga mioibana tambiba chatnabisingbu illi.”
9 Et il leur dit: Vous annulez bien le commandement de Dieu, afin de garder votre tradition.
Jisuna makha taraduna hairak-i, “Aduga nakhoina nakhoigi chatnabibu ngaknanaba Tengban Mapugi Wayel Yathangbu yamna heina theidok-i.
10 Car Moïse a dit: « Honore ton père et ta mère »; et: « que celui qui médira de père ou de mère, meure de mort »;
Maramdi Moses-na nakhoida yathang asi pikhi, ‘Nama napabu ikai-khumnou,’ aduga, ‘Mama mapabu thina ngangba mahak adu hatkadabani.’
11 mais vous, vous dites: Si un homme dit à son père ou à sa mère: Tout ce dont tu pourrais tirer profit de ma part est corban, c’est-à-dire don…
Adubu nakhoina tambibadi, mi amana mahakki mama nattraga mapada mateng pangba yaba karigumba khara leirabasu, ‘Masi Corban-ni’ (haibadi Mapu Ibungoda katkhraba khudonni) hairabadi,
12 Et vous ne lui permettez plus de rien faire pour son père ou pour sa mère,
mahakna mama nattraga mapagidamak toupham thokpa adu touhandre.
13 annulant la parole de Dieu par votre tradition que vous vous êtes transmise [les uns aux autres]; et vous faites beaucoup de choses semblables.
Asumna nakhoida thangtharakpa nakhoigi chatnabina Tengban Mapugi wabu aremba oihalli. Aduga asiga manaba mayam amasu nakhoina tou-i.”
14 Et ayant de nouveau appelé la foule, il leur dit: Écoutez-moi, vous tous, et comprenez:
Adudagi Jisuna miyam adubu manakta amuk kousillaga hairak-i, “Nakhoi pumnamak eina haiba tao aduga masi khang-u.
15 Il n’y a rien en dehors de l’homme, qui, entrant au-dedans de lui, puisse le souiller; mais les choses qui sortent de lui, ce sont celles qui souillent l’homme.
Mi amada mapandagi changlakpa karigumba amatana mahakpu maang-hanba ngamloi. Adubu mi adugi nungdagi thoklakpa aduna mahakpu maang-halli.
16 Si quelqu’un a des oreilles pour entendre, qu’il entende.
Tanaba nakong panba mahak aduna tajasanu.”
17 Et quand il fut entré dans la maison, [s’étant retiré] d’avec la foule, ses disciples l’interrogèrent touchant cette parabole.
Adudagi Ibungona miyam adu thadoklamlaga yumda changba matamda Ibungogi tung-inbasingna Ibungoda pandam adu sandokna takpinaba haijarammi.
18 Et il leur dit: Vous aussi, êtes-vous ainsi sans intelligence? N’entendez-vous pas que tout ce qui est de dehors, entrant dans l’homme, ne peut pas le souiller,
Maduda Ibungona makhoida khumlak-i, “Nakhoisu houjik phaoba khangdribra? Mapandagi mi amada changba karigumba amatana mahakpu maang-hanba ngamloi,
19 parce que cela n’entre pas dans son cœur, mais dans son ventre, et s’en va dans les lieux d’aisances, purifiant toutes les viandes?
Maramdi maduna mahakki thamoida changde adubu puknungda changkhi adudagi hakchanggi mapanda amuk thokkhi.” (Asumna Jisuna chinjak pumnamak seng-i haina phongdokpire.)
20 Et il dit: Ce qui sort de l’homme, c’est là ce qui souille l’homme;
Aduga Ibungona makha taraduna hairak-i, “Mi amagi nungdagi thoklakpa aduna mahakpu maang-halli.
21 car du dedans, du cœur des hommes, sortent les mauvaises pensées, les adultères, les fornications, les meurtres,
Maramdi phattaba wakhal, nupa nupigi oibagi lamchat naidaba, huranba, mi hatpa, mitu miwa ngangnaba, karamba, makhal makha kayagi phattaba thabak touba, lounamba, lamchat phajadaba, kallakpa, mibu phattana ngangba, napan touba, amadi apangba pumnamaksing asi nakhoigi thamoidagi thorak-i.
22 les vols, la cupidité, les méchancetés, la fraude, l’impudicité, l’œil méchant, les injures, l’orgueil, la folie.
23 Toutes ces mauvaises choses sortent du dedans et souillent l’homme.
Hairiba pumnamaksing asina nakhoigi nungdagi thoraklaga nakhoibu maang-halli.”
24 Et se levant, il s’en alla de là vers les frontières de Tyr et de Sidon; et étant entré dans une maison, il ne voulait pas que personne le sache: et il ne put être caché;
Adudagi Jisuna mapham adu thadoklaga Tyre sahargi manakta leiba maphamsingda chatlammi aduga Ibungona yum amada changlammi. Ibungona mi kana amatada mahak kadaida leibage haiba khang-hanningdrabasu mahak lotpa ngamlamde.
25 car une femme dont la fille avait un esprit immonde, ayant entendu parler de lui, vint et se jeta à ses pieds;
Aduga phattaba thawai changba nupimacha amagi mamana Ibungogi maramda hek tabaga Ibungogi nakta laktuna Ibungogi khuyakhada tuthajarammi.
26 (or la femme était grecque, syrophénicienne de race; ) et elle le pria qu’il chasse le démon hors de sa fille.
Nupi adu Syria-gi Phoenicia-da pokpa Greek ningolni. Mahakki machanupidagi lai phattaba adu tanthokpinaba nupi aduna Ibungoda haijarammi.
27 Et Jésus lui dit: Laisse premièrement rassasier les enfants; car il ne convient pas de prendre le pain des enfants et de le jeter aux chiens.
Maduda Jisuna khumlak-i, “Eigi imung-manung oiriba angangsing haibadi Jihudisingda eina hanna pijapham thok-i. Angangsinggi chanababu louraga huisingda hunjinba asi chumde.”
28 Et elle répondit et lui dit: Oui, Seigneur; car même les chiens, sous la table, mangent des miettes des enfants.
Nupiduna khumlak-i, “Chummi Ibungo, adubu table makhada leiba huisingnaphao angangsingna chabadagi tarakpa chanaba machet-makaisingdu chai!”
29 Et il lui dit: À cause de cette parole, va, le démon est sorti de ta fille.
Maduda Ibungona mangonda hairak-i, “Nahakki adugumba paokhum adugi maramna, nahak yumda hanjaro; nahakki nachanupidagi lai phattaba adu thokkhre.”
30 Et s’en allant en sa maison, elle trouva le démon sorti, et sa fille couchée sur le lit.
Nupi aduna mayumda hanba matamda machanupidu phamungda hiptuna leiramba thengnare aduga lai phattaba adusu machanupi adudagi thokkhiramle.
31 Et étant de nouveau parti des confins de Tyr et de Sidon, il vint vers la mer de Galilée, à travers le pays de Décapolis.
Jisuna Tyre-gi lam thadoktuna Sidon phaoraga Galilee pat tanna chatle. Ibungona Decapolis haina khangnaba Sahar Taragi manakki lam phaoduna chatlammi.
32 Et on lui amène un sourd qui parlait avec peine, et on le prie pour qu’il lui impose la main.
Aduga mi kharana mana pangba lonthoktaba nupa amabu Ibungoda puraktuna mahakki mathakta khut thambiduna naba phahanbinaba haijarammi.
33 Et l’ayant tiré à l’écart, hors de la foule, il lui mit les doigts dans les oreilles; et ayant craché, il lui toucha la langue;
Adudagi Ibungona nupa adubu miyamdagi tonganna puthoklaga Ibungogi khudombina mahakki manakong animakta thingjinbirammi. Aduga Ibungona mahakki khudombida tin sitlaga nupadugi marei sokpirammi.
34 et regardant vers le ciel, il soupira, et lui dit: Ephphatha, c’est-à-dire, ouvre-toi.
Amasung Ibungona swargaromda yengkhatlaga sor phuina holladuna hairak-i, “Ephphatha!” masigi wahanthokti “Hangdoklo” haibani.
35 Et aussitôt ses oreilles s’ouvrirent, et le lien de sa langue se délia, et il parlait distinctement.
Khudaktuda nupa adu taba ngamle aduga wa ngangbada apanba leirambadu louthokkhiduna mahak phajana ngangba ngamle.
36 Et Jésus leur enjoignit de ne le dire à personne; mais plus il le leur défendait, d’autant plus ils le publiaient.
Adudagi Jisuna makhoida mi kana amatada haidoktanaba yathang pirammi. Adubu Ibungona makhoida haidoktanaba yathang henna piriba makhei, makhoina hennadum haidoklammi.
37 Et ils étaient extrêmement étonnés, disant: il fait toutes choses bien; il fait entendre les sourds et parler les muets.
Amasung pao adu tabada makhoi yamna ngaklammi. Maduda makhoina hairak-i, “Mahakna touba thabak pumnamak kayada angakpano! Mahakna mana pangbasing phaoba na tahanbi aduga lonthoktabasing phaoba lon thok-hanbi!”