< Luc 1 >
1 Puisque plusieurs ont entrepris de rédiger un récit des choses qui sont reçues parmi nous avec une pleine certitude,
Loqꞌalaj Teófilo: E kꞌi ri winaq ri xkaj xkitzꞌibꞌaj pa cholaj ri tzijobꞌelil chrij ri qas xkꞌulmataj waral chiqaxoꞌl.
2 comme nous les ont transmises ceux qui, dès le commencement, ont été les témoins oculaires et les ministres de la parole,
Are waꞌ ri xkikꞌut loq chiqawach ri qas xiꞌlow ronojel ri xkꞌulmatajik pa ri majibꞌal re, ri e tzijol taq re ri utz laj tzij.
3 il m’a semblé bon à moi aussi, qui ai suivi exactement toutes choses depuis le commencement, très excellent Théophile, de te [les] écrire par ordre,
Ri in xuqujeꞌ sibꞌalaj utz rilik xuqujeꞌ usolixik xinbꞌano rech xinwetaꞌmaj ronojel ri ucholajil ri jastaq ri xkꞌulmatajik qas pa ri majibꞌal rech. Rumal waꞌ xinchomaj utzꞌibꞌaxik chawe pa ucholajil, nimalaj Teófilo,
4 afin que tu connaisses la certitude des choses dont tu as été instruit.
rech kawetaꞌmaj ri qas tzij chrij ri kꞌutuꞌn ri yaꞌom chawe.
5 Aux jours d’Hérode, roi de Judée, il y avait un certain sacrificateur, nommé Zacharie, de la classe d’Abia; et sa femme était des filles d’Aaron, et son nom était Élisabeth.
Pa taq ri qꞌij che riꞌ are taqanel ri Herodes pa ri Judea, kꞌo jun chꞌawenel cho ri Dios ubꞌiꞌ Zacarías jun chike ri wok e rijaꞌl ri Abías, ri rixoqil are ri Elisabet, rijaꞌl ri Aarón.
6 Et ils étaient tous deux justes devant Dieu, marchant dans tous les commandements et dans toutes les ordonnances du Seigneur, sans reproche.
Kikꞌulajal e utz laj taq winaq, sukꞌ kanimaꞌ cho ri Dios. Xeniman che ronojel ri utaqanik ri Dios. Man kꞌo ta etzelal xkibꞌano.
7 Et ils n’avaient pas d’enfant, parce qu’Élisabeth était stérile; et ils étaient tous deux fort avancés en âge.
Maj kꞌu e kal rumal cher ri Elisabet man kakwin taj kuya ral pa ri uwachulew xuqujeꞌ e nimaq taq winaq chik.
8 Or il arriva, pendant qu’il exerçait la sacrificature devant Dieu dans l’ordre de sa classe,
Jun qꞌijal ri Zacarías are tajin kapatanij pa ri Templo rech ri Dios rumal cher xuriq ri qꞌij are kapatanik ri uwo kaj.
9 que, selon la coutume de la sacrificature, le sort lui échut d’offrir le parfum en entrant dans le temple du Seigneur.
Jacha ri kubꞌij ri naqꞌatajibꞌal kech ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq, kakikꞌyaq rij jachin ri chꞌawenel kok bꞌik pa utemplo ri Dios chutzujik ri incienso.
10 Et toute la multitude du peuple priait dehors, à l’heure du parfum.
Are tajin kaporox ri incienso, ri winaq ri kimulim kibꞌ tajin kakibꞌan apanoq chꞌawem cho ri Templo rech ri Dios.
11 Et un ange du Seigneur lui apparut, se tenant au côté droit de l’autel du parfum.
Are tajin kuporoj incienso ri Zacarías xukꞌut ribꞌ jun ángel choch, xtakꞌiꞌ pa ri wiqiqꞌabꞌ rech ri tzujbꞌal sipanik jaw ri kaporox wi ri incienso.
12 Et Zacharie, le voyant, fut troublé, et la crainte le saisit.
Are xril ri Zacarías ri ángel, xkꞌaxir ranimaꞌ, sibꞌalaj xuxiꞌj ribꞌ.
13 Et l’ange lui dit: Ne crains pas, Zacharie, parce que tes supplications ont été exaucées, et ta femme Élisabeth t’enfantera un fils, et tu appelleras son nom Jean.
Ri ángel xubꞌij che: Man kaxiꞌj ta awibꞌ. Ri achꞌawem xtataj rumal ri Dios. Kakꞌojiꞌ na jun akꞌojol rukꞌ ri awixoqil Elisabet, Juan kakoj che ubꞌiꞌ.
14 Et il sera pour toi un sujet de joie et d’allégresse, et plusieurs se réjouiront de sa naissance;
Sibꞌalaj katkiꞌkot na rumal rech ri akꞌal, xuqujeꞌ e kꞌi winaq kekiꞌkot na we xkil uwach.
15 car il sera grand devant le Seigneur, et il ne boira ni vin ni cervoise; et il sera rempli de l’Esprit Saint déjà dès le ventre de sa mère.
Jeriꞌ rumal cher nim na uqꞌij cho ri Dios. Man kutij ta wi vino xuqujeꞌ tzam. Kanojisax na che ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel are kꞌo chupam ri unan.
16 Et il fera retourner plusieurs des fils d’Israël au Seigneur leur Dieu.
E kꞌi winaq aꞌj Israel ketzalij na rukꞌ ri Ajawxel ri kiDios rumal rech areꞌ.
17 Et il ira devant lui dans l’esprit et la puissance d’Élie, pour faire retourner les cœurs des pères vers les enfants, et les désobéissants à la pensée des justes, pour préparer au Seigneur un peuple bien disposé.
Kanabꞌej na cho ri Ajawxel rukꞌ chuqꞌabꞌ xuqujeꞌ kwinem jetaq ri xya che ri Elías, kubꞌan na chi kesukꞌiꞌ ri tat nan kukꞌ ri alkꞌwaꞌlaxelabꞌ xuqujeꞌ kubꞌan na chi ri man keniman taj kakikꞌamawaꞌj ketaꞌmabꞌal chike ri sukꞌ taq winaq. Rech jeriꞌ ri winaq kakisukꞌumaj apanoq kibꞌ chirayeꞌxik ri Ajawxel.
18 Et Zacharie dit à l’ange: Comment connaîtrai-je cela? car moi, je suis un vieillard, et ma femme est fort avancée en âge.
Ri Zacarías xubꞌij che ri ángel: ¿Jas kinbꞌan chi retaꞌmaxik chi qas kakꞌulmataj na we jastaq riꞌ? In in riꞌj achi chik, ri wixoqil xuqujeꞌ bꞌenaq chi ri ujunabꞌ.
19 Et l’ange, répondant, lui dit: Moi, je suis Gabriel, qui me tiens devant Dieu, et j’ai été envoyé pour te parler et pour t’annoncer ces bonnes nouvelles.
Ri ángel xubꞌij: In in Gabriel, in kꞌo cho ri Dios chanim, areꞌ xintaqow loq chubꞌixik we utz laj taq tzij riꞌ chawe.
20 Et voici, tu seras muet et tu ne pourras point parler jusqu’au jour où ces choses arriveront, parce que tu n’as pas cru mes paroles qui s’accompliront en leur temps.
Rumal kꞌu cher man xakoj ta ri xinbꞌij chawe, katmemar kan chanim, man katkwin taj katchꞌawik, ka chi kꞌol na ri akꞌal kꞌa te riꞌ kajaqataj ri achꞌabꞌal. Kakꞌulmataj na ri nutzij pa ri qꞌotaj ri kajawatajik.
21 Et le peuple attendait Zacharie; et ils s’étonnaient de ce qu’il tardait tant dans le temple.
Ri winaq ri aꞌyeninaq ri Zacarías xemayijanik rumal cher maj ri kel loq.
22 Et quand il fut sorti, il ne pouvait pas leur parler: et ils reconnurent qu’il avait vu une vision dans le temple; et lui-même leur faisait des signes, et il demeura muet.
Are xel loq, man kakwin ta chik kachꞌawik. Xaq pa memal tzij chik xtzijon kukꞌ, xkichomaj kꞌut chi xa xril jun kꞌutbꞌal pa ri Tyoxalaj kꞌolibꞌal.
23 Et il arriva que, quand les jours de son ministère furent accomplis, il s’en alla dans sa maison.
Are xtoꞌtaj ri Zacarías che ri patanijik pa ri Templo, xtzalij cho rachoch.
24 Or après ces jours, Élisabeth sa femme conçut, et elle se cacha cinq mois, disant:
Ikꞌowinaq chi jun janipa qꞌij, ri Elisabet rixoqil ri Zacarías xkanaj yawabꞌ ixoq. Ri Elisabet jobꞌ ikꞌ xaq cho rachoch xkꞌojiꞌ wi.
25 Le Seigneur m’a ainsi fait aux jours où il m’a regardée, pour ôter mon opprobre parmi les hommes.
Sibꞌalaj utz ri wAjaw, xinresaj pa ri nukꞌixibꞌal rech man kinkiyoqꞌ ta chi ri winaq, xcha ri Elisabet.
26 Et au sixième mois, l’ange Gabriel fut envoyé par Dieu dans une ville de Galilée, nommée Nazareth,
Pa ri uwaq ikꞌ rech ri uyawajik ri Elisabet, xtaq loq ri ángel Gabriel pa Nazaret, jun leꞌaj ri kꞌo pa Galilea.
27 à une vierge, fiancée à un homme dont le nom était Joseph, de la maison de David; et le nom de la vierge était Marie.
Xopan rukꞌ jun qꞌapoj ali, ubꞌiꞌ María, ri tzꞌonom chik rumal jun achi ubꞌiꞌ José, jun rijaꞌl ri Taqanel David.
28 Et l’ange étant entré auprès d’elle, dit: Je te salue, toi que [Dieu] fait jouir de sa faveur! Le Seigneur est avec toi; tu es bénie entre les femmes.
Ri Gabriel xukꞌut ribꞌ choch ri María, xubꞌij che: ¡Rutzil awach, at jun ixoq chaꞌtalik, ri Ajawxel kꞌo awukꞌ!
29 Et elle, le voyant, fut troublée à sa parole; et elle raisonnait en elle-même sur ce que pourrait être cette salutation.
Ri María xsach ukꞌuꞌx, xkꞌaxkꞌobꞌ ranimaꞌ, xuchomaj rij ri kubꞌij ri ángel.
30 Et l’ange lui dit: Ne crains pas, Marie, car tu as trouvé grâce auprès de Dieu.
Ri ángel xubꞌij che: ¡Man kaxiꞌj ta awibꞌ María, at chaꞌtal rumal ri Dios!
31 Et voici, tu concevras dans ton ventre, et tu enfanteras un fils, et tu appelleras son nom Jésus.
Katiktaj na jun akꞌal chawe, kalax na, kakoj Jesús che ubꞌiꞌ.
32 Il sera grand et sera appelé le Fils du Très-haut; et le Seigneur Dieu lui donnera le trône de David son père;
Kanimar na uqꞌij, kabꞌix na ukꞌojol ri Nimalaj Dios che. Ri Ajawxel Dios kukoj na che nim taqanel jetaq ri qamam David.
33 et il régnera sur la maison de Jacob à toujours, et il n’y aura pas de fin à son royaume. (aiōn )
Amaqꞌel kataqan na puꞌwiꞌ ri tinimit Israel, ri utaqanik maj ukꞌisik. (aiōn )
34 Et Marie dit à l’ange: Comment ceci arrivera-t-il, puisque je ne connais pas d’homme?
Ri María xubꞌij: ¿Jamo riꞌ kakꞌulmataj we riꞌ? Man in kꞌolinaq ta in rukꞌ achi.
35 Et l’ange répondant, lui dit: L’Esprit Saint viendra sur toi, et la puissance du Très-haut te couvrira de son ombre; c’est pourquoi aussi la sainte chose qui naîtra sera appelée Fils de Dieu.
Ri ángel xubꞌij che: Ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel kaqaj na loq paꞌwiꞌ. Ri ukwinem ri nimalaj Dios katuchꞌuq na. Rumal riꞌ, ri neꞌ riꞌ ri kakꞌojiꞌ na, jun Tyoxalaj akꞌal, xuqujeꞌ kubꞌiꞌnaꞌj na Ralkꞌwaꞌl ri Dios.
36 Et voici, Élisabeth ta parente, elle aussi a conçu un fils dans sa vieillesse, et c’est ici le sixième mois pour celle qui était appelée stérile;
Ri Elisabet ri awachalal xkanaj yawabꞌ winaq pa ri uriꞌjobꞌnaqil. Waqibꞌ ikꞌ chik yawabꞌ winaq pune xbꞌix che kumal ri winaq chi man kakwin taj kuꞌya ral pa ri uwachulew.
37 car rien ne sera impossible à Dieu.
Maj jun jastaq ri mat kakwin ri Dios che ubꞌanik.
38 Et Marie dit: Voici l’esclave du Seigneur; qu’il me soit fait selon ta parole. Et l’ange se retira d’auprès d’elle.
Ri María xubꞌij: In patanil rech ri Ajawxel. Kꞌulmataj wukꞌ ronojel ri xabꞌij. Ri ángel xtzalijik.
39 Et Marie, se levant en ces jours-là, s’en alla en hâte au pays des montagnes, dans une ville de Juda.
Kebꞌ oxibꞌ qꞌij chik ikꞌowinaq we kꞌulmatajem riꞌ, ri María xeꞌ pa taq ri juyubꞌ pa ri tinimit rech Judea.
40 Et elle entra dans la maison de Zacharie et salua Élisabeth.
Are xopan chilaꞌ, xok bꞌik pa ri rachoch ri Zacarías, xuya rutzil uwach ri Elisabet.
41 Et il arriva, comme Élisabeth entendait la salutation de Marie, que le petit enfant tressaillit dans son ventre; et Élisabeth fut remplie de l’Esprit Saint,
Are xuta ri Elisabet ri rutzil wach ri xya rumal ri María, xchꞌoplaj ri ral chupam, xnoj kꞌut che ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel.
42 et elle s’écria à haute voix et dit: Tu es bénie entre les femmes, et béni est le fruit de ton ventre!
Ri Elisabet xuraq uchiꞌ chech kiꞌkotemal, xubꞌij che ri María: Sibꞌalaj at tewchiꞌtalik chikiwach konojel ri ixoqibꞌ. Xuqujeꞌ tewchiꞌtal ri awal.
43 Et d’où me vient ceci, que la mère de mon Seigneur vienne vers moi?
¿Jas che xya bꞌe chwe, kinulusolij ri unan ri Wajaw?
44 Car voici, dès que la voix de ta salutation est parvenue à mes oreilles, le petit enfant a tressailli de joie dans mon ventre.
Are xinta ri rutzil nuwach xuyaꞌo, xchꞌoplaj ri nuneꞌ ri kꞌo chinupam xchꞌoplaj che kiꞌkotemal.
45 Et bienheureuse est celle qui a cru; car il y aura un accomplissement des choses qui lui ont été dites de la part du Seigneur.
Sibꞌalaj at tewchiꞌtalik rumal cher xakojo chi ri Ajawxel kubꞌan ri xuchiꞌj chawe.
46 Et Marie dit: Mon âme magnifie le Seigneur,
Ri María xubꞌij: Ri wanimaꞌ sibꞌalaj kuqꞌijilaꞌj ri Ajawxel.
47 et mon esprit s’est réjoui en Dieu mon Sauveur,
Sibꞌalaj kakiꞌkot ri wanimaꞌ pa ri nuDios, nukolonel.
48 car il a regardé l’humble état de son esclave; car voici, désormais toutes les générations me diront bienheureuse;
Xel ukꞌuꞌx che we patanijel rech ri man nim ta uqꞌij. Konojel kꞌu ri winaq kakibꞌij na riꞌ chwe chi in tewchiꞌtalik.
49 car le Puissant m’a fait de grandes choses, et son nom est saint;
Jeriꞌ rumal cher ri Tyox xuqujeꞌ kwinel laj Dios xubꞌan nimalaj taq jastaq wukꞌ.
50 et sa miséricorde est de générations en générations sur ceux qui le craignent.
Kutoqꞌobꞌisaj kiwach konojel ri winaq ri e kꞌolik xuqujeꞌ ri kekꞌojiꞌ na. Ri winaq kakimochꞌ kibꞌ choch.
51 Il a agi puissamment par son bras; il a dispersé les orgueilleux dans la pensée de leur cœur;
Rukꞌ ri utelebꞌ xubꞌan nimalaj taq jastaq, xusach kiwach ri winaq ri nimal chike xuqujeꞌ ri kakinimarisaj kibꞌ.
52 il a fait descendre les puissants de leurs trônes, et il a élevé les petits;
Xresaj ri taqanik pa kiqꞌabꞌ ri nimaꞌq kibꞌanik, xuya kiqꞌij ri winaq ri nim taj kiqꞌij.
53 il a rempli de biens ceux qui avaient faim, et il a renvoyé les riches à vide;
Xuya jastaq kech ri kenumik, maj ke ri qꞌinomabꞌ xuyaꞌo.
54 il a pris la cause d’Israël, son serviteur, pour se souvenir de sa miséricorde
Xutoꞌ ri utinimit Israel, man xsachan ta che ubꞌanik ri utzilal kukꞌ.
55 (selon qu’il avait parlé à nos pères) envers Abraham et envers sa semence, à jamais. (aiōn )
Jeriꞌ xubꞌano rumal cher xuchiꞌj kan che ri qamam Abraham xuqujeꞌ amaqꞌel chike ri e rijaꞌl chi jewaꞌ kubꞌan na. (aiōn )
56 – Et Marie demeura avec elle environ trois mois; et elle s’en retourna en sa maison.
Ri María xkanaj kan oxibꞌ ikꞌ rukꞌ ri Elisabet kꞌa te riꞌ xtzalij cho rachoch.
57 Or le temps où elle devait accoucher fut accompli pour Élisabeth, et elle mit au monde un fils.
Are xopan ri qꞌij, kakꞌojiꞌ ri ral ri Elisabet, xalax ri ral, ala ri ral.
58 Et ses voisins et ses parents apprirent que le Seigneur avait magnifié sa miséricorde envers elle, et ils se réjouirent avec elle.
Ri ukꞌulja ri Elisabet xuqujeꞌ ri e rachalal xekiꞌkotik are xketaꞌmaj chi ri Dios sibꞌalaj xutoqꞌobꞌisaj uwach ri Elisabet.
59 Et il arriva qu’au huitième jour ils vinrent pour circoncire le petit enfant; et ils l’appelaient Zacharie, du nom de son père.
Are xtzꞌaqat wajxaqibꞌ uqꞌij ri neꞌ, xkimulij kibꞌ rech kakilo kakoj retal, xkaj kꞌut xkikoj Zacarías che ubꞌiꞌ, jetaq ri ubꞌiꞌ ri utat.
60 Et sa mère, répondant, dit: Non, mais il sera appelé Jean.
Ri Elisabet kꞌut xubꞌij: ¡Man je ta riꞌ! Juan kubꞌiꞌnaꞌj we akꞌal riꞌ.
61 Et ils lui dirent: Il n’y a personne dans ta parenté qui soit appelé de ce nom.
¿Jas che? xecha ri winaq. Man kꞌo ta jun chike ri awachalal jeriꞌ ubꞌiꞌ.
62 Et ils firent signe à son père [qu’il déclare] comment il voulait qu’il soit appelé.
Pa memal tzij kꞌut xkita che ri utat ri akꞌal jas ubꞌiꞌ ri ukꞌojol kukojo.
63 Et ayant demandé des tablettes, il écrivit, disant: Jean est son nom. Et ils en furent tous étonnés.
Ri Zacarías xuta jun chꞌaqaꞌp tzꞌalam chike rech kutzꞌibꞌaj choch jas ri bꞌiꞌaj. Sibꞌalaj xemayijan kꞌut are xkilo ri xutzꞌibꞌaj “Juan ubꞌiꞌ.”
64 Et à l’instant sa bouche fut ouverte et sa langue [déliée]; et il parlait, louant Dieu.
Aninaq xjaqataj ri uchꞌabꞌal ri Zacarías, xuchapleꞌj uqꞌijilaꞌxik ri Dios.
65 Et tous leurs voisins furent saisis de crainte; et on s’entretenait de toutes ces choses par tout le pays des montagnes de la Judée;
Xtzijox kꞌu ronojel we kꞌulmatajem riꞌ pa taq ri tinimit ri kꞌo pa taq ri juyubꞌ rech Judea, konojel ri e kuꞌl ja xkixiꞌj kibꞌ.
66 et tous ceux qui les entendirent, les mirent dans leur cœur, disant: Que sera donc cet enfant? Et la main du Seigneur était avec lui.
Konojel ri winaq ri xetowik kakitatabꞌela chibꞌil taq kibꞌ: ¿Jas kux we akꞌal ri? Jeꞌ xkibꞌij waꞌ rumal qꞌalaj chi ri Ajawxel Dios kꞌo rukꞌ ri akꞌal.
67 Et Zacharie, son père, fut rempli de l’Esprit Saint, et prophétisa, disant:
Ri Zacarías, ri utat ri akꞌal, xnoj che ri Uxlabꞌixel, xubꞌij:
68 Béni soit le Seigneur, le Dieu d’Israël, car il a visité et sauvé son peuple,
Chiqꞌijilaꞌj ri Ajawxel, ri Dios rech ri tinimit Israel, xusolij ri utinimit, xutoꞌo pa ri qꞌoxom.
69 et nous a suscité une corne de délivrance dans la maison de David son serviteur,
Xutaq loq jun kwinel laj kolonel rijaꞌl ri patanil rech, David.
70 selon ce qu’il avait dit par la bouche de ses saints prophètes, qui ont été de tout temps, (aiōn )
Are waꞌ ri xuchiꞌj loq ri Dios chi kichiꞌ ri tyoxalaj taq qꞌalajisal taq rech ri utzij, ojer. (aiōn )
71 une délivrance de nos ennemis et de la main de tous ceux qui nous haïssent;
Kujutoꞌ na pa kiqꞌabꞌ ri e qakꞌulel, xuqujeꞌ pa kiqꞌabꞌ ri kaketzelaj qawach.
72 pour accomplir la miséricorde envers nos pères et pour se souvenir de sa sainte alliance,
Rech kutoqꞌobꞌisaj kiwach ri e qamam rumal cher xnaꞌtaj che ri chꞌekom tzij ri xubꞌano.
73 du serment qu’il a juré à Abraham notre père, de nous accorder,
Are waꞌ ri chꞌekom tzij xubꞌan kan rukꞌ ri qamam Abraham.
74 étant libérés de la main de nos ennemis, de le servir sans crainte,
Xujesax na pa kiqꞌabꞌ ri qakꞌulel rech kaqapatanij ri Dios man rukꞌ ta xibꞌin ibꞌ,
75 en sainteté et en justice devant lui, tous nos jours.
rukꞌ jun tyoxalaj kꞌaslemal xuqujeꞌ sukꞌal, pa ronojel qꞌij rech ri qakꞌaslemal.
76 Et toi, petit enfant, tu seras appelé prophète du Très-haut: car tu iras devant la face du Seigneur pour préparer ses voies,
At, nukꞌojol, kabꞌix na qꞌalajisal rech ri utzij ri nimalaj Dios chawe, kasukꞌumaj na apanoq ri ubꞌe ri Ajawxel.
77 pour donner la connaissance du salut à son peuple, dans la rémission de leurs péchés,
Katzijoj na jas kakibꞌan ri winaq rech kekolotajik xuqujeꞌ kekuyutaj che ri kimak.
78 par les entrailles de miséricorde de notre Dieu, selon lesquelles l’Orient d’en haut nous a visités,
Tyox che ri utoqꞌobꞌ ri Dios, katunan na ri tunal rech pa ri kaj, chiqaxoꞌl.
79 afin de luire à ceux qui sont assis dans les ténèbres et dans l’ombre de la mort, pour conduire nos pieds dans le chemin de la paix.
Kuꞌtunaj na ri e kꞌo pa ri qꞌequꞌmal, pa ri uqꞌequꞌmal ri kamikal, xuqujeꞌ kukꞌam na qabꞌe pa ri ubꞌeal ri jaꞌmaril.
80 Et l’enfant croissait et se fortifiait en esprit; et il fut dans les déserts jusqu’au jour de sa manifestation à Israël.
Xkꞌiy kꞌu ri Juan, sibꞌalaj xpe uchuqꞌabꞌ pa ri ranimaꞌ. Xkꞌojiꞌ pa ri katzꞌinow ulew kꞌa pa ri qꞌij are xukꞌut ribꞌ chkiwach ri winaq aꞌj Israel.