< Luc 16 >

1 Et il dit aussi à ses disciples: Il y avait un homme riche qui avait un économe; et celui-ci fut accusé devant lui comme dissipant ses biens.
Jisu ninyigv lvbwlaksu vdwa minto, “Ho hoka nyitvnv nyi ako dooto nw pakbu go dooto hv ninyigv yikungyira nga kaayataya nvgo. Nyitvnv nyi anga ninyigv ogu rungyanv angv ninyigv morko nga mva dukv vla mintamto,
2 Et l’ayant appelé, il lui dit: Qu’est-ce que ceci que j’entends dire de toi? Rends compte de ton administration; car tu ne pourras plus administrer.
vkvlvgabv nw rungya nvnga arwnglo goklwkto okv minto, ‘Ngo noogv lvkwng nga tvvdunv si ogu gokula? No ngoogv yikungyira nga kaayataya nama vdw godw ogumvnwngnga ngam kaatam lakubv, ogulvgavbolo no vdwloka ngoogv rungyapayanam gubv rinyu kumare.’
3 Et l’économe dit en lui-même: Que ferai-je, car mon maître m’ôte l’administration? Je ne puis pas bêcher la terre; j’ai honte de mendier:
Pakbu angv nw atu hv minsuto, ‘Ngoogv atu nga ngoogv nokori loka naalin tvduku. Ngo ogu rila kuse gubvri? Ngo dvnam lvgabv rongo ridubv gwlwk doyama, okv giago karse ngaaka yinying yapv.
4 je sais ce que je ferai, afin que, quand je serai renvoyé de mon administration, je sois reçu dans leurs maisons.
Vjak ngo chinduku ngo ogugo risedw! Vbvrikunamv vdwlo ngo nokori lokv linre kudw, ngo ajin jinre bunu nga bunugv naam lo alvbv aamure.’
5 Et ayant appelé chacun des débiteurs de son maître, il dit au premier: Combien dois-tu à mon maître?
Vkvlvgabv nw ninyigv atu gvlo dvdu doonv nyi vdwa goklwk toku. Nw atokchogv anga tvvkato, ‘No ngo atu gvlo vkamgu narpvnv?’
6 Et il dit: 100 baths d’huile. Et il lui dit: Prends ton écrit, et assieds-toi promptement et écris 50.
Nw mirwkto, ‘Olib tvli vkv pumpa lvngo narto,’ ‘Siinv noogv jise ngv,’ rungyanv angv ninyia minto, ‘dootungto okv chamngu go lvkgapto.’
7 Puis il dit à un autre: Et toi, combien dois-tu? Et il dit: 100 cors de froment. Et il lui dit: Prends ton écrit, et écris 80.
Vbvrikunamv nw kvvbi akonyi tvkato, ‘Okv no—vdwgo narpvnv?’ Nw mirwkto, ‘Giu vkv tagiam munv hejar go,’ ‘siinv noogv jise ngv,’ rungyanv ninyia minto; ‘lwngpinv go lvkgapto.’
8 Et le maître loua l’économe injuste parce qu’il avait agi prudemment. Car les fils de ce siècle sont plus prudents, par rapport à leur propre génération, que les fils de la lumière. (aiōn g165)
Pakbu mvvlaknv gv Atu hv ninyia vbv rungkup runglik la ridanam lvgabv ninyia hartv toku; ogulvgavbolo nyiamooku so gv nyi vdwv achialvbv bunu rungkup runglik la lounglo rinv nyi vdwa kaiyabv ridu.” (aiōn g165)
9 Et moi, je vous dis: Faites-vous des amis avec les richesses injustes, afin que, quand vous viendrez à manquer, vous soyez reçus dans les tabernacles éternels. (aiōnios g166)
Okv Jisu mimbwngla minto, “Okv vkvlvgabv ngo nonua mindunv: Nonuno atuv nyiamooku so gv yikungyira nga lvkobv ajin jinlaka, vkvlvgabv um vdwlo si topu rikudw, nonua simabv doobwng jiku naam lo alvbv aamu riku. (aiōnios g166)
10 Celui qui est fidèle dans ce qui est très petit, est fidèle aussi dans ce qui est grand; et celui qui est injuste dans ce qui est très petit, est injuste aussi dans ce qui est grand.
Yvvdw miangnv yikungyira nga alvbv mvnging dubv ridunv hv kainv yikungyira loka achialvbv kaiyabv mvnging dubv ridunv, okv yvvbunudw miangnv yikungyira lo jwkjwkvrwk bv mvngging dubv rima dunv v kainv yikungyira loka jwkjwkvrwkbv mvngging dubv rima dunv.
11 Si donc vous n’avez pas été fidèles dans les richesses injustes, qui vous confiera les vraies?
Hv bolo, vbvrikunamv, nonu nyiamooku so gv yikungyira nga alvbv mvnging dubv rinyu mabolo oguaingbv jvjvnv yikungyira nga mvnging dubv rinyure?
12 Et si, dans ce qui est à autrui, vous n’avez pas été fidèles, qui vous donnera ce qui est vôtre?
Nonu nyi kvvbi gvbvrinv yikungyira nga mvnging dubv riji mabolo, yvvla no gvbvrinv yikungyira nga nam jijinv?
13 Nul serviteur ne peut servir deux maîtres; car ou il haïra l’un et aimera l’autre, ou il s’attachera à l’un et méprisera l’autre: vous ne pouvez servir Dieu et les richesses.
“Pakbuv yvvka atu anyi gv nyirabv rinyu mare; nw akonyi pakre okv akonyi kaanwng mare; nw akonvgv minam a tvvre okv akonvgv nga tvvmare. No Pwknvyarnv nyila morko nga lvkobv rijivngji nyulamare.”
14 Et les pharisiens aussi, qui étaient avares, entendirent toutes ces choses, et ils se moquèrent de lui.
Vdwlo Parisis vdwv so mvnwng sum tvvtokudw, bunu Jisunyi nyarjito, ogulvgavbolo bunu morko nga mvngbiuto.
15 Et il leur dit: Vous êtes ceux qui se justifient eux-mêmes devant les hommes; mais Dieu connaît vos cœurs: car ce qui est haut estimé parmi les hommes est une abomination devant Dieu.
Jisu bunua minto, “Nonuno atubongv nyi vdwgv kaagialo jvjv nvgobv minsunv vbvritola Pwknvyarnv nonugv haapok ha chindu, yikungyira vdwv nyi gv lvgabv kainv arv doonv gubv rinv ngv, Pwknvyarnv gvlo ogu arv ka kaama.”
16 La loi et les prophètes [ont été] jusqu’à Jean; dès lors le royaume de Dieu est annoncé et chacun use de violence pour y entrer.
“Moses gv Pvbv okv nyijwk vdwgv lvknam vdwv Jon Baptist gv dw lobv ribwngto; okv ho koching nga Pwknvyarnv gv Karv gv lvkwng Alvnv Yunying nga mintam raptoku, nyi mvnwngngv ho Karv lo aadu bv gwnglilala nyadu.
17 Or il est plus facile que le ciel et la terre passent, qu’il ne l’est qu’un seul trait de lettre de la loi tombe.
Pvbv gv gaam achukguka minggap nama ria jemam svnga nyido gvla kvdw gv nyitv namv nyepu yare.”
18 Quiconque répudie sa femme et en épouse une autre, commet adultère; et quiconque épouse une femme répudiée par son mari, commet adultère.
“Yvv nyi akonv atugv nywng nga toa tokula ako kvvbi nyimvmvvga go nywng mvku bolo hv yoomurnv; okv toanam nyimvmvvga anga yvv nywng mvdunv hvvka yoomurnv.”
19 Or il y avait un homme riche qui se vêtait de pourpre et de fin lin, et qui faisait joyeuse chère, chaque jour, splendidement.
“Ho hoka nyi nyitvnv ako dooto nw kainv arv doonv vjia kooto okv achialvbv lokia himpukain la svngminto.
20 Et il y avait un pauvre, nommé Lazare, couché à sa porte, tout couvert d’ulcères,
Ho hoka heemanv nyi ako dooto aminv Lajaras, ungvtarv ngv rara nvgo, hum nyitv nyi gv naam agi lo vvpvkinamgo,
21 et qui désirait de se rassasier des miettes qui tombaient de la table du riche; mais les chiens aussi venaient lécher ses ulcères.
nyitv nyi gv dvkulo dvala hoolin nama dvpa yare vla mvngnv go. Iki vka aala ninyigv ungngv nga dvriak riakbwngto.”
22 Et il arriva que le pauvre mourut, et qu’il fut porté par les anges dans le sein d’Abraham. Et le riche aussi mourut, et fut enseveli.
“Heemanv nyi angv sitoku okv nyidogindung vdwv ninyia gvvtoku Abrahamnyi lvkobv nyidomooku gv dvpam lo doomuto. Nyitv nyi v sitoku okv nyibung riitoku,
23 Et, en hadès, levant ses yeux, comme il était dans les tourments, il voit de loin Abraham, et Lazare dans son sein. (Hadēs g86)
okv uyumooku bolo nw achialvbv hirukaya toku, nw kaadung kunamv adukoyo lo Abraham okv ninyigv lvkobv Lajarasnyi doodubv kaapa toku. (Hadēs g86)
24 Et s’écriant, il dit: Père Abraham, aie pitié de moi et envoie Lazare, afin qu’il trempe dans l’eau le bout de son doigt, et qu’il rafraîchisse ma langue, car je suis tourmenté dans cette flamme.
Vkvlvgabv nw goklin toku, ‘Abu Abraham! nga aya labvka, okv Lajarasnyi ninyigv lakching nga isi lo chibok mogvrila achok godaka ngoogv riu sum chapke molabvka, ogulvgavbolo ngo si vmv arwng si achialvbv hirukaya dvkukv!’
25 Mais Abraham dit: [Mon] enfant, souviens-toi que tu as reçu tes biens pendant ta vie, et Lazare pareillement les maux; et maintenant lui est consolé ici, et toi tu es tourmenté.
Vbvritola Abraham minto, ‘Mvngpa tokuka, ngoogv kuunyilo nga, noogv turla singrilo nam alvnv mvnwngnga jimiro, Lajaras hoka alvmanv mvnwngnga paariato. Vbvritola vjak nw soka atuv himpu pumin dukunv, no hoka hirukaya rikulo.
26 Et outre tout cela, un grand gouffre est fermement établi entre nous et vous; en sorte que ceux qui veulent passer d’ici vers vous ne le peuvent, et que ceux qui [veulent passer] de là ne traversent pas non plus vers nous.
So ogu mvnwng sum kayu tvla, no gvla ngoogv pingko si kairungnv kobung go doodunv, vkvlvgabv yvvdw sokv noogv hoka vngrap dubv ritv nvngv vbv rinyu madunv, vmajeka yvvka noogv hokvkongv ngonugv so linyu madunv.’
27 Et il dit: Je te prie donc, père, de l’envoyer dans la maison de mon père,
Nyitvnv nyi angv minto, ‘Vbvrikunamv ngo nam kodwkkrwkla koola mindunv, Abu Abraham, Lajarasnyi ngoogv abu gv naam lo vngmu jilabv,
28 car j’ai cinq frères, en sorte qu’il les adjure; de peur qu’eux aussi ne viennent dans ce lieu de tourment.
v ngo boru angu go doopvnv. Ninyia vngmula okv bunua gamrw motoka, bunuka so hirukayaku so aama dubv.’
29 Mais Abraham lui dit: Ils ont Moïse et les prophètes; qu’ils les écoutent.
Abraham minto, ‘Noogv boru vdwv Mosesnyi okv nyijwk vdwa doogv sudu bunua gamrw nvngv; noogv boru vdwv bunugv ogugo minam a tvvrung svngv.’
30 Mais il dit: Non, père Abraham; mais si quelqu’un va des morts vers eux, ils se repentiront.
Nyitvnv nyi hv mirwksito, ‘Hv pwngmare, Abu Abraham! Vbvritola siro kunv nyi gonv turkur laku okv bunua minbolo, vbvrikubolo bunu bunugv rimur lokv linreku.’
31 Et il lui dit: S’ils n’écoutent pas Moïse et les prophètes, ils ne seront pas persuadés non plus si quelqu’un ressuscitait d’entre les morts.
Vbvritola Abraham minto, ‘Bunu Moses nyila Nyijwk vdwa tvvmabolo, bunua mintap nyulamare sikunv akonv turkur kujvka.’”

< Luc 16 >