< Luc 13 >

1 Or en ce même temps, quelques-uns se trouvaient là présents, qui lui racontèrent [ce qui s’était passé] touchant les Galiléens dont Pilate avait mêlé le sang avec leurs sacrifices.
Xoꞌpan nikꞌaj winaq che ri qꞌij riꞌ, xkitzijoj che ri Jesús chi ri Pilato xuꞌkamisaj nikꞌaj winaq aꞌj Galilea, are tajin kakitzuj ri sipanik pa ri Templo.
2 Et [Jésus], répondant, leur dit: Croyez-vous que ces Galiléens étaient plus pécheurs que tous les Galiléens, parce qu’ils ont souffert de telles choses?
Xubꞌij kꞌu ri Jesús chike: ¿Teꞌq pa ikꞌuꞌx chi riꞌ ri winaq aꞌj Galilea riꞌ xkiriq kꞌax rumal sibꞌalaj aꞌjmakibꞌ chikiwach konojel ri nikꞌaj winaq chik?
3 Non, vous dis-je; mais si vous ne vous repentez, vous périrez tous de la même manière.
Man jeꞌ ta riꞌ, xuqujeꞌ ix kasach na iwach, we man kikꞌex na ikꞌuꞌx.
4 Ou, ces 18 sur qui tomba la tour dans Siloé, et qu’elle tua, croyez-vous qu’ils étaient plus coupables que tous les hommes qui habitent Jérusalem?
¿Teꞌq pa ikꞌuꞌx xuqujeꞌ chi ri wajxaq lajuj winaq ri xtzaq loq jun torre chikij pa Siloé xa sibꞌalaj aꞌjmakibꞌ chikiwach ri winaq ri keꞌl pa Jerusalén?
5 Non, vous dis-je; mais si vous ne vous repentez, vous périrez tous pareillement.
Man jeꞌ ta riꞌ. Je xuqujeꞌ kakꞌulmataj iwukꞌ iwonojel we man kikꞌex ikꞌuꞌx.
6 Et il disait cette parabole: Quelqu’un avait un figuier planté dans sa vigne; et il vint y chercher du fruit, et il n’en trouva point.
Ri Jesús kꞌut xutzijoj chike we jun kꞌambꞌejabꞌal noꞌj: Kꞌo jun achi, ri kꞌo jun ucheꞌal higuera pa ri utikobꞌal. Are kꞌu xraj xuꞌtzukuj uwach ri ucheꞌ, maj xuꞌriqa che.
7 Et il dit au vigneron: Voici trois ans que je viens chercher du fruit sur ce figuier, et je n’en trouve point: coupe-le; pourquoi aussi occupe-t-il inutilement la terre?
Xubꞌij kꞌu che ri achi ri chajil rech ri utikoꞌn: “Chawilampeꞌ, xeꞌ oxibꞌ junabꞌ maj uwach we higuera kinriqo. Chaqasaj rech man xaq ta kuya latzꞌ pa we ulew.”
8 Et répondant, il lui dit: Maître, laisse-le cette année aussi, jusqu’à ce que je l’aie déchaussé et que j’y aie mis du fumier;
Ri chajil rech ri tikoꞌn xubꞌij: “Ajawxel, ya chi na la kan jun junabꞌ, rech kinkwinik kinbꞌan rij, xuqujeꞌ kinya uqꞌayisal.
9 et peut-être portera-t-il du fruit: sinon, après, tu le couperas.
We ne kawachin na, we man xwachinik, kꞌa te riꞌ utz kaqasaj la.”
10 Or il enseignait dans l’une des synagogues en un jour de sabbat.
Pa jun qꞌij sábado, are tajin kuya kꞌutuꞌn ri Jesús pa Sinagoga,
11 Et voici, il y avait là une femme ayant un esprit d’infirmité depuis 18 ans, et elle était courbée et ne pouvait nullement se redresser.
kꞌo kꞌu jun ixoq chilaꞌ, wajxaq lajuj junabꞌ yawabꞌ, rumal cher jun itzelalaj uxlabꞌal xubꞌan kan bꞌujbꞌik cher ri uwo rachaq, man kakwin ta kꞌut sukꞌum katakꞌiꞌk.
12 Et Jésus, la voyant, l’appela et lui dit: Femme, tu es délivrée de ton infirmité.
Are xilitaj rumal ri Jesús, xusikꞌij xubꞌij che: Ixoq, chatutzir che ri ayabꞌilal.
13 Et il posa les mains sur elle: et à l’instant elle fut redressée, et glorifiait Dieu.
Are xuya ri uqꞌabꞌ ri Jesús puꞌwiꞌ, aninaq sukꞌum xtakꞌiꞌ ri ixoq, xuchapleꞌj uqꞌijilaꞌxik ri Dios.
14 Et le chef de synagogue, indigné de ce que Jésus avait guéri, un jour de sabbat, répondant, dit à la foule: Il y a six jours où il faut travailler; venez donc ces jours-là, et soyez guéris, et non pas le jour du sabbat.
Ri kinimaꞌqil ri winaq pa ri Sinagoga, xyojtajik are xril ri kunanik xubꞌan ri Jesús pa ri sábado. Xubꞌij chike ri winaq: Kꞌo waqibꞌ qꞌij rech kachakun jun, chixpeta pa riꞌ ri qꞌij riꞌ rech kixkunaxik, man pa ri qꞌij taj rech uxlanem.
15 Le Seigneur donc lui répondit, et dit: Hypocrites! chacun de vous ne détache-t-il pas de la crèche son bœuf ou son âne un jour de sabbat, et ne les mène-t-il pas boire?
Ri Jesús xubꞌij chike: ¡Kawach taq winaq! ¿la man kitur bꞌik ri iwakax pa ri qꞌij sábado, kiwesaj bꞌik pa ri rachoch rech kuꞌtija loq ujoron?
16 Et celle-ci qui est fille d’Abraham, laquelle Satan avait liée, voici, il y a 18 ans, ne fallait-il pas la délier de ce lien le jour du sabbat?
La man kꞌu yaꞌtalik kesax pa we qꞌij rech uxlanem, ri jatꞌibꞌal ri ukojom ri itzel, wajxaq lajuj junabꞌ che we ixoq riꞌ, rijaꞌl ri Abraham.
17 Et comme il disait ces choses, tous ses adversaires furent couverts de honte; et toute la foule se réjouissait de toutes les choses glorieuses qui étaient faites par lui.
Xekꞌix ri uꞌkꞌulel ri Jesús are jewaꞌ xubꞌij, e nikꞌaj winaq chi kꞌut xemayijanik are xkil ri mayijabꞌal taq jastaq ri xubꞌano.
18 Et il disait: À quoi est semblable le royaume de Dieu, et à quoi le comparerai-je?
Ri Jesús xubꞌij: ¿Jas rukꞌ kajunumataj wi ri ajawarem rech ri Dios? ¿Jas rukꞌ kinjunamaj wi?
19 Il est semblable à un grain de moutarde qu’un homme prit et jeta dans son jardin; et il crût et devint un grand arbre, et les oiseaux du ciel demeuraient dans ses branches.
Are jeꞌ jas jun ijaꞌ rech moxtansia, ri xutik jun achi pa ri utikobꞌal, xkꞌiy kꞌut, xux jun cheꞌ. Xepe ri aꞌwaj ri kerapinik xkibꞌan kisok pa taq ri uqꞌabꞌ.
20 Et il dit encore: À quoi comparerai-je le royaume de Dieu?
Xubꞌij chi junmul ri Jesús: ¿Jas rukꞌ kinjunamaj wi ri ajawarem rech ri Dios?
21 Il est semblable à du levain qu’une femme prit, et qu’elle cacha parmi trois mesures de farine, jusqu’à ce que tout soit levé.
Jeꞌ jetaq ri chꞌam ri kaya rukꞌ ri kaxlan wa, ri xuya ri jun ixoq rukꞌ ri kꞌaj, kꞌa xchꞌamir na ronojel.
22 Et il allait par les villes et par les villages, enseignant, et poursuivant son chemin vers Jérusalem.
Are xtzalij ri Jesús pa ri tinimit Jerusalén, xuya kan kꞌutuꞌn pa taq ri leꞌaj xuqujeꞌ ri e tinimit ri xikꞌow wi bꞌik.
23 Et quelqu’un lui dit: Seigneur, ceux qui doivent être sauvés sont-ils en petit nombre? Et il leur dit:
Kꞌo kꞌu jun achi, xuta che: Ajawxel, ¿la xaq e jujun winaq ri kekolotajik? Ri Jesús, xubꞌij che:
24 Luttez pour entrer par la porte étroite; car beaucoup, je vous le dis, chercheront à entrer et ne pourront pas.
Chikojo ichuqꞌabꞌ rech kixok pa ri uchiꞌ ja ri nitzꞌ uwach, rumal cher e kꞌi winaq kakaj na koꞌk chilaꞌ man kekwin ta kꞌut.
25 Dès que le maître de la maison se sera levé, et aura fermé la porte, et que vous vous serez mis à vous tenir dehors et à heurter à la porte, en disant: Seigneur, ouvre-nous! et que, répondant, il vous dira: Je ne vous connais pas [ni ne sais] d’où vous êtes;
We kꞌu xtzꞌapitaj ri uchiꞌ ja rumal ri ajchoqꞌe ri ja, kixkanaj na kan chirij ja, kichapleꞌj na kꞌorokꞌatik, kibꞌij na riꞌ: Ajawxel, jaqa la ri uchiꞌ ja chiqawach. Ri ajchoqꞌe kubꞌij na chiꞌwe man wetaꞌm ta iwach.
26 alors vous vous mettrez à dire: Nous avons mangé et bu en ta présence, et tu as enseigné dans nos rues.
Kibꞌij kꞌu na, “Lal xyoꞌw la kꞌutuꞌn pa taq ri qakꞌayibꞌal, xuqujeꞌ xujwaꞌik xujqumunik ukꞌ la.”
27 Et il dira: Je vous dis, je ne vous connais pas, [ni ne sais] d’où vous êtes; retirez-vous de moi, vous tous, ouvriers d’iniquité.
Kubꞌij kꞌu na chiꞌwe: “Kintzalij ubꞌixik chiꞌwe, man wetaꞌm ta iwach, chixel bꞌik waral bꞌanal taq etzelal.”
28 Là seront les pleurs et les grincements de dents, quand vous verrez Abraham et Isaac et Jacob et tous les prophètes dans le royaume de Dieu, mais vous, jetés dehors.
Kꞌa te riꞌ, kꞌo oqꞌej, xuqujeꞌ qutꞌutꞌem ware, are kiꞌwil ri Abraham, ri Isaac, ri Jacobo xuqujeꞌ konojel ri e qꞌalajisal taq tzij rech ri Dios pa ri ajawarem rech ri Dios, are kꞌu ri ix chixesax bꞌik chirij ja.
29 Et il en viendra d’orient et d’occident, et du nord et du midi; et ils s’assiéront dans le royaume de Dieu.
E kꞌo kꞌu winaq kepe na pa ri relibꞌal qꞌij, pa ri uqajibꞌal qꞌij, xuqujeꞌ winaq ri keꞌl pa uxukut kaj xuqujeꞌ pa uxukut ulew kuleꞌ tꞌuyul na pa ri nimaqꞌij rech ri ajawarem rech ri Dios.
30 Et voici, il y a des derniers qui seront les premiers, et il y a des premiers qui seront les derniers.
E kꞌo kꞌu winaq ri e nabꞌe kuꞌx na kꞌisbꞌal xuqujeꞌ e kꞌo xuqujeꞌ na kꞌisbꞌal ri kuꞌx na e nabꞌe.
31 En ce même jour, des pharisiens vinrent, lui disant: Retire-toi et va-t’en d’ici; car Hérode veut te tuer.
Pa ri qꞌotaj riꞌ xeqet nikꞌaj fariseos rukꞌ ri Jesús, xkibꞌij che: Ri Herodes karaj katukamisaj, chatel bꞌik waral jat chi pa jun kꞌolibꞌal.
32 Et il leur dit: Allez, dites à ce renard: Voici, je chasse des démons et j’accomplis des guérisons aujourd’hui et demain, et le troisième jour je suis consommé.
Xubꞌij kꞌu ri Jesús chike: Jix jiꞌbꞌij apanoq che ri par riꞌ, kamik xuqujeꞌ chweꞌq keꞌnwesaj na itzel taq uxlabꞌal xuqujeꞌ keꞌnkunaj na ri winaq, pa oxibꞌ qꞌij kintoꞌtaj chubꞌanik ri rajawaxik kinbꞌano.
33 Mais il faut que je marche aujourd’hui et demain et le jour suivant, car il ne se peut qu’un prophète périsse hors de Jérusalem.
Rajawaxik kinbꞌin na kamik, chweꞌq, xuqujeꞌ kabꞌij, rumal man yaꞌtal ta che jun qꞌalajisal utzij ri Dios kakam chi pa jun tinimit chik ri man are ta Jerusalén.
34 Jérusalem, Jérusalem, [la ville] qui tue les prophètes et qui lapide ceux qui lui sont envoyés, que de fois j’ai voulu rassembler tes enfants, comme une poule sa couvée sous ses ailes, et vous ne l’avez pas voulu!
¡Tinimit Jerusalén! ¡Tinimit Jerusalén! At ri kaꞌkamisaj ri qꞌalajisal taq rech ri utzij ri Dios xuqujeꞌ kabꞌan che abꞌaj ri ketaq loq awukꞌ. ¡Kꞌi mul xwaj xeꞌnmulij ri awalkꞌwaꞌl jetaq ri kubꞌan ri atiꞌt akꞌ kuꞌmulij ri alaj taq e ral chuxeꞌ ri uxikꞌ, man xawaj ta kꞌut!
35 Voici, votre maison vous est abandonnée; et je vous dis, que vous ne me verrez point jusqu’à ce qu’il arrive que vous disiez: Béni soit celui qui vient au nom du Seigneur!
Rumal kꞌu riꞌ, ri iꞌwachoch ketoliꞌ na kanoq, man kiwil ta kꞌu na nuwach kꞌa pa ri qꞌij ri kibꞌij: “Tewchiꞌtal ri ubꞌiꞌ ri petinaq pa ri ubꞌiꞌ ri Ajawxel.”

< Luc 13 >