< Lévitique 19 >

1 Et l’Éternel parla à Moïse, disant:
Pakai, Pathen in Mose henga hiti hinaseipeh in ahi.
2 Parle à toute l’assemblée des fils d’Israël, et dis-leur: Vous serez saints, car moi, l’Éternel votre Dieu, je suis saint.
Israel chate jouse kikhop khomnaa hiti hin seipeh tan, na Pakai le na Pathenu keima then bang banga hi nangho jong nathen diu ahi.
3 Vous craindrez chacun sa mère et son père; et vous garderez mes sabbats. Moi, je suis l’Éternel, votre Dieu.
Nalah uva koi hileh nu le pa jabolna nanei cheh diu, keima cholngahna nikho jeng jong nanit cheh diu ahi, keima hi na Pakai ule na Pathenu kahi.
4 Vous ne vous tournerez point vers les idoles, et vous ne vous ferez point de dieux de fonte. Moi, je suis l’Éternel, votre Dieu.
Milim doi kisem thu houhih hel un, milim doi jong semthua jabolna chansah di gohih hel un, Pakai le na Pathenu keima kaum e.
5 Et si vous sacrifiez un sacrifice de prospérités à l’Éternel, vous le sacrifierez pour être agréés.
Nanghon chamna thilto ahin, kilhaina gantha ahin Pakai henglama katdoh ding nanop uva ahileh, nangma cheh jong santhei dolin kisemtoh masauvin lang, chuteng hichu nakat doh diu ahi.
6 Il sera mangé le jour où vous l’aurez sacrifié, et le lendemain; et ce qui restera le troisième jour, sera brûlé au feu.
Nathil to chengseu chu akikat doh nikhoa neh chai ding, ajing nikho chan kat ding neh thei pai hiding, hitia chu nithum lhinni geiya amoh chengse chu aboncha meiya govam ding ahi.
7 Et si on en mange de quelque manière le troisième jour, ce sera une chose impure; il ne sera point agréé.
Nithum lhin nikhoa hiche thilto nekha chan chun, athil kitoh doh chu thet umtah ahitan, santhei dol ahitapoi.
8 Et celui qui en mangera portera son iniquité, car il a profané ce qui est consacré à l’Éternel; et cette âme-là sera retranchée de ses peuples.
Chule koi hijong leh hiche sa nekha chan chun ama cheh in themmona akipoh ding ahi; ajeh chu aman Pakaiya thiltheng asuh thang ahitan, ama chu amite lah akona pampaiya um ding ahi.
9 Et quand vous ferez la moisson de votre terre, tu n’achèveras pas de moissonner les coins de ton champ et tu ne glaneras pas la glanure de ta moisson.
Chule nanghon leiset gasoh nachop khom teng uleh, nalou beh uchu apam chin geiya nachop khom lou diu, chule changphal jeng jong changpal geiya chom lou ding ahi.
10 Et tu ne grappilleras pas ta vigne, ni ne recueilleras les grains tombés de ta vigne; tu les laisseras pour le pauvre et pour l’étranger. Moi, je suis l’Éternel, votre Dieu.
Chule na lengpigui jong ngimsela nachom lou ding, na lengpi lei laiya lengpithei ajam thang ho jouse jong nalo ngim lou ding ahi, hichengse chu vaichate le kholjin hodia nakhen tei ding ahi, keima hi Pakai na Pathenu kahi.
11 Vous ne volerez pas, et vous ne vous tromperez pas [l’un l’autre], et vous ne vous mentirez pas l’un à l’autre.
Guchat kiti bol hih hel un, koi hijong leu chun naheng nakom cheh u jouva nabol louhel diu ahi.
12 Et vous ne jurerez pas par mon nom, en mentant; et tu ne profaneras pas le nom de ton Dieu. Moi, je suis l’Éternel.
Keima min pana jouthua koima nalhep lhah louhel diu, hiche hoa chu na Pathen min nasuhchat veilou ding ahi; keima hi Pakai kahi.
13 Tu n’opprimeras pas ton prochain, et tu ne le pilleras pas. Le salaire de ton homme à gages ne passera pas la nuit chez toi jusqu’au matin.
Nang man naheng nakom nachoma nasuhgim thei lou ding, thalah soh natoh man jong pelouva najan khovah sah lou ding, peh ding dol napeh ding ahi, keima hi Pakai chu kahi.
14 Tu ne maudiras pas le sourd, et tu ne mettras pas d’achoppement devant l’aveugle, mais tu craindras ton Dieu. Moi, je suis l’Éternel.
Na-ngong mi jong nagaosap louhel ding chule mitcho masang jenga jong aki pallhuh nathei ima nakoi lou ding, hiche ho sanga chu na Pathen gin ding hi na thupi sah ding ahi, keima hi Pakai chu kahi.
15 Vous ne ferez pas d’injustice dans le jugement: tu n’auras pas égard à la personne du pauvre, et tu n’honoreras pas la personne du riche; tu jugeras ton prochain avec justice.
Nanghon thu natan teng uleh adih louvin tanding go hihhel un, vaichaho chunga langneina nanei ham, ahilouleh milen ho chunga jong khentumna ima nabol louding ahi. Ahinlah thu chu adihtah a naheng nakom chunga natan ding ahi.
16 Tu n’iras point çà et là médisant parmi ton peuple. Tu ne t’élèveras pas contre la vie de ton prochain. Moi, je suis l’Éternel.
Nangma mikah lah a thuse polea chesuh chetou nabol louhel ding, chule naheng nakom jeng jong athi nathei ding nagela na kidou pithei lou ding ahi. Keima Pakai in ka umpi jing uve.
17 Tu ne haïras point ton frère dans ton cœur. Tu ne manqueras pas à reprendre ton prochain, et tu ne porteras pas de péché à cause de lui.
Na lungthim sung akona naheng nakom na thetbol lou ding, hiti sang chun naheng nakom in atohmo thudola phatah a naki houlimpi joh ding ahi, ajeh chu achunga phatlouna lhung thei ahi.
18 Tu ne te vengeras pas, et tu ne garderas pas rancune aux fils de ton peuple; mais tu aimeras ton prochain comme toi-même. Moi, je suis l’Éternel.
Nangman namite lah a kona achapateu chunga phulahna nabol lou ding, tahsa lunghimona jong nei hihhel in, chuti sang chun nangma na kingailut banga, naheng nakom nangailut ding ahi, keima Pakai ka umjing e.
19 Vous garderez mes statuts. Tu n’accoupleras pas, parmi ton bétail, deux espèces différentes. Tu ne sèmeras pas ton champ de deux espèces [de semence]; et tu ne mettras pas sur toi un vêtement d’un tissu mélangé de deux espèces de fil.
Na bonchauva keima chonna dan jouse nanit soh kei diu ahi, na gancha hochu jatchom chom na kitimat sah a, na kingai sah louhel ding, na loulai jenga jong muchi jatchom chom na tuhel lou ding, chule ponsil jatchom cheh a kikhui von na tahsa chunga navon louhel ding ahi.
20 Et si un homme couche et a commerce avec une femme, et qu’elle soit servante, fiancée à un homme, et qu’elle n’ait aucunement été rachetée ni mise en liberté, ils seront châtiés; on ne les mettra pas à mort, car elle n’avait pas été mise en liberté.
Pasal koi hileh huh jeh a numeiya kicho doh loulai, chamlhatna jong kipe nailou, ahinlah pasal chom khat toh kitepsa khat chu aluppi tah a ahilea, hichu phatah a kholtoh masat a, anumeinu chu chamlhatna kichansah nailou ahin. hijeh achu thina chan mochan sah lou ding ahi.
21 Et l’homme amènera à l’Éternel, à l’entrée de la tente d’assignation, son sacrifice pour le délit, un bélier en sacrifice pour le délit.
Hiche mihempa chun athemmo thilto ding, ama ding mong monga kikhop khomna ponbuh kotpi maiya Pakai angsunga ahin kai lut ding, hichea themmona thilto ding chu kelngoi chal khat hi ding ahi.
22 Et le sacrificateur fera propitiation pour lui devant l’Éternel, avec le bélier du sacrifice pour le délit, à cause de son péché qu’il a commis; et son péché qu’il a commis lui sera pardonné.
Hiche themmona thilto hiche mipa chun abol jeh achu, thempu pan jong themmona thilto kelchal chu Pakai angsunga thoidamna anei peh ding, hichea chu chonset abol khahna akona ngaidamna chang ding ahi.
23 Et quand vous serez entrés dans le pays, et que vous y aurez planté toute sorte d’arbres dont on mange, vous en regarderez le fruit comme incirconcis; il sera incirconcis pour vous pendant trois ans: on n’en mangera point.
Na bonchauva gamsung nahung lutteng uleh, thing agathei natu jouseu aga masa chengse chu mihem chep kitan peh banga nagel diu, kumthum sunga thingga jouse chu cheptan lou ahitia, nagel cheh diu ahi. Hiche thingga hochu koiman aneh thei lou lai ding ahi.
24 Et la quatrième année tout leur fruit sera une chose sainte à la louange de l’Éternel.
Kumli ahung lhin teng chule hiche kuma chu thingga jouse aboncha, Pakai angsunga thangvahna kut khat a thensona um cheh ding ahi.
25 Et la cinquième année vous mangerez leur fruit, afin qu’ils vous multiplient leur rapport. Moi, je suis l’Éternel, votre Dieu.
Chule kum nga lhin teng thingga jouse chu naneh thei diu, nanghon gamga jouse chu nangma nangma ding cheh a nakilo lhah jeng thei u ahitai. Pakai na Pathenu keima kaum jing e.
26 Vous ne mangerez rien avec le sang. – Vous ne pratiquerez ni enchantements, ni pronostics.
Nanghon ipisa hitaleh athisan pum in netha hihhel un, phun jong sanghih unlang mitpheldoi kiti jong choi hih hel un.
27 – Vous n’arrondirez point les coins de votre chevelure, et vous ne gâterez pas les coins de votre barbe.
Nachal samu jong som hih unlang, nabeng mul-u jong among lamse natan thei lou diu ahi.
28 Et vous ne ferez point d’incisions dans votre chair pour un mort, et vous ne vous ferez pas de tatouages. Moi, je suis l’Éternel.
Mithi hojeh in natahsa chungu atpop ding go hih unlang, na tahsa na tichung hou na atkeh louhel diu, na tahsa cheh uchu milim hoa khat chan nasem thei lou diu ahi, Pakai kitipa keima kaum jing e.
29 – Tu ne profaneras point ta fille, pour la faire se prostituer, afin que le pays ne se prostitue pas et que le pays ne se remplisse pas d’infamie.
Na chanu chu aki joh a pansah ding got dan lang, na kisuh bohsah louhel ding ahi, achuti louva ahileh gamsung pumpi jeng jong akijoh a pang ding, hitia chu gamsung pumpi phatlounan ahinlo jeng thei ahi.
30 – Vous garderez mes sabbats, et vous révérerez mon sanctuaire. Moi, je suis l’Éternel.
Keima cholngah nikho jouse chu nanit cheh diu, keima muntheng jong jabolna nanei jing diu ahi. Keima na Pathenu chu kahi.
31 – Ne vous tournez pas vers ceux qui évoquent les esprits, ni vers les diseurs de bonne aventure; n’ayez pas recours à eux pour vous rendre impurs. Moi, je suis l’Éternel, votre Dieu.
Doithem hole lhagao phalou ho heng jong jon louvin don jong don hih un, hiche hochu gellut daovin lang, hiche hochun kisuboh khaget un nate, Pakai na Pathenu keima kaum jing e.
32 Tu te lèveras devant les cheveux blancs, et tu honoreras la personne du vieillard, et tu craindras ton Dieu. Moi, je suis l’Éternel.
Tehse lukang jabolna napeh a amasanga na dindoh ding, upa masanga jong jabolna nanei ding chule Pakai na Pathen jong nagin jing ding ahi, keima Pakai kahi.
33 Si quelque étranger séjourne avec toi dans votre pays, vous ne l’opprimerez pas.
Kholgam mi khattou toh nagam sunga kholjin khomna nanei leh, nabonchauvin hiche kholjin mi chu aphalouva nabol thei lou diu ahi.
34 L’étranger qui séjourne parmi vous sera pour vous comme l’Israélite de naissance, et tu l’aimeras comme toi-même; car vous avez été étrangers dans le pays d’Égypte. Moi, je suis l’Éternel, votre Dieu.
Na lah uva hung kholjin le kholgam mi chu nalah uva kona peng doh banga umjing ding, hiche kholjinpa chu nangma cheh na kingai bang bang uva nangailut cheh diu ahi, ajeh chu nabonchauva Egypt gamsunga ana kholjinsa nahi tauve, Pakai na Pathenu keima kahi jing e.
35 Et vous ne ferez pas d’injustice dans le jugement, ni dans la mesure de longueur, ni dans le poids, ni dans la mesure de capacité.
Thu natannau mun jouse, ipiham khat tou adung avai natenau ahin chule thil ajat nasim nau hijong leh, adih louva nabol louhel diu ahi.
36 Vous aurez des balances justes, des poids justes, l’épha juste, et le hin juste. Moi, je suis l’Éternel, votre Dieu, qui vous ai fait sortir du pays d’Égypte.
Lep toh le ding thil jouse jong dihtah a kitoh del dela nakoi diu, thil agih tena jong adihtah naman diu, ephah jong akitoh chet chet naman diu adihtah chu naman diu ahi, keima hi Pakai na Pathenu kahin, Egypt gam'a kona nahin puigal kaipau chu kahi jing e.
37 Et vous garderez tous mes statuts et toutes mes ordonnances, et vous les ferez. Moi, je suis l’Éternel.
Hijeh chun nabonvchauvin keima chonna dan jouse kachon dan aboncha keiya na jui uva, nabol jing diu ahi, keima Pakai kahi jing e, ati.

< Lévitique 19 >