< Jean 6 >
1 Après ces choses Jésus s’en alla de l’autre côté de la mer de Galilée, [qui est la mer] de Tibérias.
Are xikꞌow jun janipa qꞌij, xeꞌ ri Jesús chuchiꞌ ri cho rech Galilea (ubꞌiꞌnam xuqujeꞌ Tiberíades).
2 Et une grande foule le suivit, parce qu’ils voyaient les miracles qu’il faisait sur ceux qui étaient malades.
Sibꞌalaj e kꞌi winaq e teren chirij, jeriꞌ rumal xkilo ronojel ri mayijabꞌal taq jastaq ri ubꞌanom kukꞌ ri e yawabꞌibꞌ
3 Et Jésus monta sur la montagne, et s’assit là avec ses disciples.
Ri Jesús xpaqiꞌ kꞌut puꞌwiꞌ jun laj juyubꞌ xtꞌuyiꞌk chilaꞌ e rachiꞌl ri utijoxelabꞌ.
4 Or la Pâque, la fête des Juifs, était proche.
Xa jubꞌiqꞌ karaj kuriq ri nimaqꞌij kech ri winaq aꞌj Israel, ubꞌiꞌnam Pascua.
5 Jésus donc, ayant levé les yeux, et voyant qu’une grande foule venait à lui, dit à Philippe: D’où achèterons-nous des pains, afin que ceux-ci mangent?
Are xkaꞌy apanoq ri Jesús, xeꞌril sibꞌalaj e kꞌi winaq e bꞌenaq rukꞌ, xubꞌij kꞌut che ri Felipe: ¿Jawjeꞌ keꞌqaloqꞌo wi kiwa konojel we winaq riꞌ?
6 Mais il disait cela pour l’éprouver, car lui savait ce qu’il allait faire.
Jeriꞌ xubꞌij che ri Felipe rech karilo jas kubꞌij che, ri Jesús kꞌut retaꞌm chik jas kubꞌano.
7 Philippe lui répondit: Pour 200 deniers de pain ne leur suffirait pas, pour que chacun en reçoive quelque peu.
Ri Felipe xubꞌij: Man kakwin ta riꞌ kebꞌ ciento denario kuloqꞌ chꞌaqaꞌp taq kikaxlan wa we winaq riꞌ.
8 L’un de ses disciples, André, le frère de Simon Pierre, lui dit:
Jun chik chike ri utijoxelabꞌ ubꞌiꞌnam Andrés, ri rachalal ri Simón Pedro, xubꞌij che:
9 Il y a ici un petit garçon qui a cinq pains d’orge et deux poissons; mais qu’est-ce que cela pour tant de monde?
Kꞌo jun ala waral rukꞌaꞌm jobꞌ kaxlan wa bꞌantal che cebada rachiꞌl kebꞌ kar. ¿Jas ta kꞌu waꞌ we ri chike we kikꞌiyal we winaq riꞌ?
10 Et Jésus dit: Faites asseoir les gens (or il y avait beaucoup d’herbe en ce lieu-là). Les hommes donc s’assirent, au nombre d’environ 5 000.
Ri Jesús xtaqanik chikitꞌuyubꞌaxik konojel ri winaq, sibꞌalaj nim qꞌayes kꞌo pa ri leꞌaj riꞌ. Xetꞌuyiꞌk kꞌut konojel, ri kikꞌiyal ri achyabꞌ e kꞌulanik are jobꞌ mil.
11 Et Jésus prit les pains; et ayant rendu grâces, il les distribua à ceux qui étaient assis; de même aussi des poissons, autant qu’ils en voulaient.
Ri Jesús xukꞌam apanoq ri kaxlan wa, xtyoxin che ri Dios, kꞌa te riꞌ xujach chike ri tꞌuyul chilaꞌ, xajanipa ri xkaj. Je xuqujeꞌ xubꞌan che ri kar.
12 Et après qu’ils furent rassasiés, il dit à ses disciples: Amassez les morceaux qui sont de reste, afin que rien ne soit perdu.
Are xenoj ri winaq, ri Jesús xubꞌij chike ri utijoxelabꞌ: Chisikꞌa le e chꞌaqaꞌp le xekanaj kanoq rech man xaq ta katzaqik.
13 Ils les amassèrent donc et remplirent douze paniers des morceaux qui étaient de reste des cinq pains d’orge, lorsqu’ils eurent mangé.
Xkiyak kꞌut ri e chꞌaqaꞌp ri xekanaj kanoq, xkimulij kabꞌlajuj chakach chꞌaqaꞌp kaxlan wa rech cebada.
14 Les hommes donc, ayant vu le miracle que Jésus avait fait, disaient: Celui-ci est véritablement le prophète qui vient dans le monde.
Are xkil ri winaq ri kꞌutbꞌal ri xubꞌan ri Jesús, xkichapleꞌj ubꞌixik: We achi riꞌ qas tzij jun qꞌalajisal utzij ri Dios, are waꞌ ri kape na choch ri uwachulew.
15 Jésus donc, sachant qu’ils allaient venir et l’enlever afin de le faire roi, se retira encore sur la montagne, lui tout seul.
Ri Jesús are xrilo chi ri winaq are kakaj kakikꞌam bꞌik kukꞌ rech kux Taqanel pa kiwiꞌ, xel bꞌik kukꞌ, xeꞌ pa ri juyubꞌ utukel.
16 Et quand le soir fut venu, ses disciples descendirent à la mer.
Are tajin kok ri aqꞌabꞌ, ri utijoxelabꞌ ri Jesús xeqaj bꞌik pa ri cho.
17 Et étant montés sur un bateau, ils allèrent de l’autre côté de la mer, à Capernaüm. Et il faisait déjà nuit, et Jésus n’était pas venu à eux.
Xaꞌqꞌan bꞌik pa jun jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ ri jaꞌ, xebꞌe chꞌaqaꞌp rech ri cho chusukꞌumal ri tinimit Capernaúm. Majaꞌ kꞌu kopan ri Jesús kukꞌ ri utijoxelabꞌ are xok ri aqꞌabꞌ.
18 Et la mer s’élevait par un grand vent qui soufflait.
Xaq kꞌa te xwaꞌjil aqꞌanoq jun kyaqiqꞌ puꞌwiꞌ ri cho, ri cho sibꞌalaj xchꞌuꞌjarik.
19 Ayant donc ramé environ 25 ou 30 stades, ils voient Jésus marchant sur la mer et s’approchant du bateau; et ils furent saisis de peur.
Ri e tijoxelabꞌ oꞌkinaq chi bꞌik jobꞌ o waqibꞌ kilómetros pa ri jaꞌ are xkil ri Jesús tajin kaqebꞌ rukꞌ ri jukubꞌ, kabꞌin puꞌwiꞌ ri jaꞌ bꞌenaq, xkixiꞌj kibꞌ.
20 Mais il leur dit: C’est moi, n’ayez point de peur.
Ri Jesús xubꞌij chike: In waꞌ, man kixiꞌj ta iwibꞌ.
21 Ils étaient donc tout disposés à le recevoir dans le bateau; et aussitôt le bateau prit terre au lieu où ils allaient.
Xaq jeriꞌ xkikꞌamawaꞌj ri Jesús pa ri jukubꞌ. Ri jukubꞌ xopan kꞌut chuchiꞌ ri jaꞌ ri e bꞌenaq wi.
22 Le lendemain, la foule qui était de l’autre côté de la mer, voyant qu’il n’y avait point là d’autre petit bateau que celui-là sur lequel ses disciples étaient montés, et que Jésus n’était pas entré avec ses disciples dans le bateau, mais que ses disciples s’en étaient allés seuls
Chukabꞌ qꞌij ri winaq ri xekanaj kanoq chꞌaqaꞌp che ri cho jawjeꞌ ri xkojiꞌk wi ri Jesús xkilo chi ri e tijoxelabꞌ xebꞌe chꞌaqaꞌp xaq pa kitukel. Xa jun jukubꞌ bꞌinibꞌal xopan chilaꞌ, ri Jesús man xeꞌ ta kꞌu chupam ri jukubꞌ xane xaq xwi ri utijoxelabꞌ.
23 (mais d’autres petits bateaux étaient venus de Tibérias, près du lieu où ils avaient mangé le pain, après que le Seigneur eut rendu grâces);
Xoꞌpan kꞌut nikꞌaj e jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ ri jaꞌ aꞌj pa Tiberíades, xenaqajin rukꞌ ri leꞌaj jawjeꞌ xkitij wi ri kaxlan wa ri winaq ri xbꞌan chꞌawem puꞌwiꞌ rumal ri Jesús.
24 – lors donc que la foule vit que Jésus n’était point là, ni ses disciples, ils montèrent eux-mêmes sur les bateaux, et vinrent à Capernaüm, cherchant Jésus.
Are xkil ri winaq chi ri Jesús xuqujeꞌ ri utijoxelabꞌ man e kꞌo ta chik chilaꞌ, xaꞌqꞌan bꞌik pa ri jukubꞌ bꞌinibꞌal, xebꞌe chutzukuxik ri Jesús pa ri tinimit Capernaúm.
25 Et l’ayant trouvé de l’autre côté de la mer, ils lui dirent: Rabbi, quand es-tu venu ici?
Ri winaq are xkiriq chi ri Jesús chꞌaqaꞌp che ri cho, xkita che: Ajtij, ¿jampaꞌ xul la waral?
26 Jésus leur répondit et dit: En vérité, en vérité, je vous dis: Vous me cherchez, non parce que vous avez vu des miracles, mais parce que vous avez mangé des pains et que vous avez été rassasiés.
Ri Jesús xubꞌij chike: Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, ri ix man kinitzukuj taj rumal cher iwilom taq ri kꞌutbꞌal, kinitzukuj rumal cher xixnojik are xitij ri kaxlan wa.
27 Travaillez, non point pour la viande qui périt, mais pour la viande qui demeure jusque dans la vie éternelle, laquelle le fils de l’homme vous donnera; car c’est lui que le Père, Dieu, a scellé. (aiōnios )
Chixchakunoq man rumal taj ri iwa ri xaq kasach uwach xane chixchakunoq rumal ri kꞌaslemal ri maj ukꞌisik, ri kuya na ri uKꞌojol ri Achi chiꞌwech. Are waꞌ ri ukojom retal ri Dios Tataxel ubꞌim chi utz. (aiōnios )
28 Ils lui dirent donc: Que ferons-nous pour faire les œuvres de Dieu?
Ri winaq xkita che: ¿Jas rajawaxik kaqabꞌano rech kaqabꞌan ri chak ri karaj ri Dios?
29 Jésus répondit et leur dit: C’est ici l’œuvre de Dieu, que vous croyiez en celui qu’il a envoyé.
Ri Jesús xubꞌij: Ri uchak ri Dios are we riꞌ: Chixkojon che ri jun ri xutaq loq.
30 Ils lui dirent donc: Quel miracle fais-tu donc, toi, afin que nous le voyions, et que nous te croyions? Quelle œuvre fais-tu?
Ri winaq xkita che: ¿Jas kꞌutbꞌal kabꞌan la rech kaqilo xuqujeꞌ kujkojon che la?
31 Nos pères ont mangé la manne au désert, ainsi qu’il est écrit: « Il leur a donné à manger du pain venant du ciel ».
Ri qatat qanan xkitij ri maná ri xya chike pa ri ulew ri katzꞌinowik, jetaq ri tzꞌibꞌatalik: Xya kaxlan wa rech chikaj chike.
32 Jésus donc leur dit: En vérité, en vérité, je vous dis: Moïse ne vous a pas donné le pain qui vient du ciel, mais mon Père vous donne le véritable pain qui vient du ciel.
Ri Jesús xubꞌij chike: Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe: Man are taj ri Moisés xyoꞌw ri kaxlan wa chiꞌwe. Ri kayoꞌw ri kaxlan wa rech chikajil are ri nuTat.
33 Car le pain de Dieu est celui qui descend du ciel, et qui donne la vie au monde.
Ri kaxlan wa rech ri Dios are riꞌ ri kaqaj loq pa ri kaj, ri kuya kikꞌaslemal ri winaq ri e kꞌo choch ri uwachulew.
34 Ils lui dirent donc: Seigneur, donne-nous toujours ce pain-là.
Ri winaq xkibꞌij: Ajawxel, ya la qe ri kaxlan wa riꞌ ronojel qꞌij.
35 Et Jésus leur dit: Moi, je suis le pain de vie. Celui qui vient à moi n’aura jamais faim; et celui qui croit en moi n’aura jamais soif.
Ri Jesús xubꞌij chike: In riꞌ ri kaxlan wa rech kꞌaslemal. Ri kape wukꞌ man kunaꞌ ta chik wiꞌjal, xuqujeꞌ ri kakojon chwe man kachaqiꞌj ta chi wi uchiꞌ.
36 Mais je vous ai dit qu’aussi vous m’avez vu, et vous ne croyez pas.
Nubꞌim chik chiꞌwe, pune iniwilom chik, man kixkojon taj chwe.
37 Tout ce que le Père me donne viendra à moi; et je ne mettrai point dehors celui qui vient à moi;
Konojel ri xuꞌya ri nuTat chwe kepe na wukꞌ, ri winaq ri kape wukꞌ man kinwetzelaj taj.
38 car je suis descendu du ciel, non pour faire ma volonté, mais la volonté de celui qui m’a envoyé.
Jeriꞌ rumal xinqaj loq pa ri kaj, man chubꞌanik taj ri kawaj in, xane chubꞌanik ri karaj ri xintaqow loq.
39 Or c’est ici la volonté de celui qui m’a envoyé: que je ne perde rien de tout ce qu’il m’a donné, mais que je le ressuscite au dernier jour.
Ri urayibꞌal ukꞌuꞌx ri xintaqow loq are chi man kintzaq ta kan jun chike ri xuꞌya chwe, xane kinkꞌastajisaj na pa ri kꞌisbꞌal qꞌij.
40 Car c’est ici la volonté de mon Père: que quiconque discerne le Fils et croit en lui, ait la vie éternelle; et moi, je le ressusciterai au dernier jour. (aiōnios )
Ri urayibꞌal ukꞌuꞌx ri nuTat are chi xapachin ri kukꞌamawaꞌj ri uKꞌojol xuqujeꞌ kakojon che, kuriq na jun alik kꞌaslemal, xuqujeꞌ in kinkꞌastajisaj na pa ri kꞌisbꞌal qꞌij. (aiōnios )
41 Les Juifs donc murmuraient contre lui, parce qu’il avait dit: Moi, je suis le pain descendu du ciel;
Ri winaq aꞌj Israel xkichapleꞌj ubꞌixik taq tzij che, jeriꞌ rumal xubꞌij: In riꞌ ri kaxlan wa ri xqaj loq pa ri kaj.
42 et ils disaient: N’est-ce pas ici Jésus, le fils de Joseph, duquel nous connaissons le père et la mère? Comment donc celui-ci dit-il: Je suis descendu du ciel?
Xuqujeꞌ kakibꞌij chibꞌil taq kibꞌ: ¿La man are waꞌ ri ukꞌojol ri José? ¿La man qetaꞌm uj kiwach ri utat unan? ¿Jas che kꞌut kubꞌij chi xa xqaj loq pa ri kaj?
43 Jésus donc répondit et leur dit: Ne murmurez pas entre vous.
Ri Jesús xubꞌij chike: Chixtanal chubꞌixik taq tzij.
44 Nul ne peut venir à moi, à moins que le Père qui m’a envoyé ne le tire; et moi, je le ressusciterai au dernier jour.
Maj jun kakwinik kape wukꞌ we man are ri Tataxel kakꞌamow la wukꞌ. Ri in kꞌut kinkꞌastajisaj na uwach ri winaq riꞌ pa ri kꞌisbꞌal qꞌij.
45 Il est écrit dans les prophètes: « Et ils seront tous enseignés de Dieu ». Quiconque a entendu le Père et a appris [de lui], vient à moi.
Pa ri kiwuj ri e qꞌalajisal taq utzij ri Dios tzꞌibꞌatalik: Kabꞌix na chike konojel ri ucholajil. Qas tzij wi xapachin ri kutatabꞌej ri kubꞌij ri Tataxel xuqujeꞌ karetaꞌmaj ri kubꞌij kape na wukꞌ in.
46 Non pas que quelqu’un ait vu le Père, sinon celui qui est de Dieu; celui-là a vu le Père.
Maj jun ilowinaq ri Tataxel, xaq xwi ri petinaq che ri Dios ilowinaq uwach.
47 En vérité, en vérité, je vous dis: Celui qui croit [en moi], a la vie éternelle. (aiōnios )
Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, ri kakojonik kuriq na kꞌaslemal ri maj ukꞌisik. (aiōnios )
48 Moi, je suis le pain de vie.
In riꞌ ri in kaxlan wa rech kꞌaslemal.
49 Vos pères ont mangé la manne au désert, et sont morts;
Ri itat inan ojer xkitij ri maná pa ri leꞌaj jawjeꞌ e maj wi ja, pune jeriꞌ xekam wi.
50 c’est ici le pain qui descend du ciel, afin que quelqu’un en mange et ne meure pas.
Are kꞌu waꞌ ri kaxlan wa ri xqaj loq pa ri kaj, xapachin ri kutij rech man kakam taj.
51 Moi, je suis le pain vivant qui est descendu du ciel: si quelqu’un mange de ce pain, il vivra éternellement; or le pain aussi que moi je donnerai, c’est ma chair, laquelle moi je donnerai pour la vie du monde. (aiōn )
In riꞌ ri in kꞌaslik kaxlan wa ri xqaj loq pa ri kaj, ri kutij rech we kaxlan wa riꞌ, kakꞌasiꞌ na chibꞌe qꞌij saq. We kaxlan wa riꞌ are nutyoꞌjal ri kinjach na rech kekꞌasiꞌk ri winaq aꞌjuwachulew. (aiōn )
52 Les Juifs disputaient donc entre eux, disant: Comment celui-ci peut-il nous donner sa chair à manger?
Ri winaq aꞌj Israel xeqꞌaqꞌarik xkichapleꞌj utatabꞌeloꞌxik chibꞌil taq kibꞌ: ¿Jas kubꞌan we achi riꞌ chuyaꞌik ri utyoꞌjal chaqe?
53 Jésus donc leur dit: En vérité, en vérité, je vous dis: Si vous ne mangez la chair du fils de l’homme et ne buvez son sang, vous n’avez pas la vie en vous-mêmes.
Ri Jesús xubꞌij chike: Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, we man kitij ri utyoꞌjal ri uKꞌojol ri Achi xuqujeꞌ man kiqumuj taj ri ukikꞌel, man kꞌo taj ikꞌaslemal.
54 Celui qui mange ma chair et qui boit mon sang a la vie éternelle, et moi, je le ressusciterai au dernier jour. (aiōnios )
Jachin ri kutij ri nutyoꞌjal xuqujeꞌ kuqumuj ri nukikꞌel kꞌo ukꞌaslemal ri maj ukꞌisik. Kinkꞌastajisaj kꞌu na pa ri kꞌisbꞌal qꞌij. (aiōnios )
55 Car ma chair est en vérité un aliment, et mon sang est en vérité un breuvage.
Jeriꞌ rumal ri nutyoꞌjal qas tijowik wi rij, xuqujeꞌ ri nukikꞌel qas utz wi kaqumuxik.
56 Celui qui mange ma chair et qui boit mon sang demeure en moi et moi en lui.
Jachin ri kutij ri nutyoꞌjal xuqujeꞌ kuqumuj ri nukikꞌel kakꞌojiꞌ na pa in xuqujeꞌ in kinkꞌojiꞌ na pa areꞌ.
57 Comme le Père [qui est] vivant m’a envoyé, et que moi, je vis à cause du Père, de même celui qui me mangera, celui-là aussi vivra à cause de moi.
Jetaq ri xubꞌan ri Tataxel ri kꞌaslik, xinutaq loq. In in kꞌaslik rumal Areꞌ, je xuqujeꞌ ri kinutijo, kakꞌasiꞌ xa rumal we in.
58 C’est ici le pain qui est descendu du ciel, non pas comme les pères mangèrent et moururent: celui qui mangera ce pain vivra éternellement. (aiōn )
Are waꞌ ri kaxlan wa ri xqaj loq pa ri kaj. Ri itat inan ojer xkitij ri maná, xekam kꞌut, are kꞌu ri kutij rech we kaxlan wa riꞌ kakꞌasiꞌ ronojel qꞌij. (aiōn )
59 Il dit ces choses dans la synagogue, enseignant à Capernaüm.
Ronojel we jastaq riꞌ xubꞌij ri Jesús are kꞌo pa ri Sinagoga, pa ri tinimit Capernaúm.
60 Plusieurs donc de ses disciples, l’ayant entendu, dirent: Cette parole est dure; qui peut l’entendre?
E kꞌi chike ri utijoxelabꞌ are xkita ri xubꞌij Jesús xkibꞌij: Sibꞌalaj kꞌax we kꞌutuꞌn riꞌ. ¿La kꞌo ta kꞌu jun riꞌ kakwin chukꞌamawaꞌxik?
61 Et Jésus, sachant en lui-même que ses disciples murmuraient là-dessus, leur dit: Ceci vous scandalise-t-il?
Ri Jesús retaꞌm chi ri utijoxelabꞌ tajin kakitzijoj rij ri xubꞌij chike, rumal riꞌ xubꞌij chik junmul chike: ¿La topibꞌal aqanaj waꞌ we riꞌ chiꞌwe ix?
62 Si donc vous voyez le fils de l’homme monter où il était auparavant…?
¿Jas ta kꞌu kibꞌan ri we kiwil ri uKꞌojol ri Achi kapaqiꞌ chik junmul jawjeꞌ ri kꞌo wi nabꞌe?
63 C’est l’Esprit qui vivifie; la chair ne profite de rien: les paroles que moi je vous ai dites sont esprit et sont vie;
Ri Uxlabꞌixel kuya kꞌaslemal, ri tyoꞌjal man kꞌo taj kutayij. Ri tzij ri nubꞌim chiꞌwe are Uxlabꞌal xuqujeꞌ Kꞌaslemal.
64 mais il y en a quelques-uns d’entre vous qui ne croient pas; car Jésus savait, dès le commencement, qui étaient ceux qui ne croyaient pas, et qui était celui qui le livrerait.
Pune jeriꞌ nubꞌim chiꞌwe, e kꞌi chiꞌwe man kekojon taj. Jeriꞌ xubꞌij ri Jesús rumal e retaꞌm ri winaq ri xekojon che ri xubꞌij xuqujeꞌ ri man xekojon taj xuqujeꞌ retaꞌm uwach ri achi ri kajachow na. Rumal riꞌ xubꞌij:
65 Et il dit: C’est pour cela que je vous ai dit que nul ne peut venir à moi, à moins qu’il ne lui soit donné du Père.
Rumal la xinbꞌij chiꞌwe chi maj jun kakwinik kape wukꞌ, we man are ri Tataxel kayoꞌw bꞌe che.
66 Dès lors plusieurs de ses disciples se retirèrent; et ils ne marchaient plus avec lui.
Tzi che ri qꞌij riꞌ, e kꞌi chike ri utijoxelabꞌ xkijelechꞌuj kan kibꞌe, man xkaj ta chik xekꞌojiꞌ rukꞌ.
67 Jésus donc dit aux douze: Et vous, voulez-vous aussi vous en aller?
Ri Jesús kꞌut xuta chike ri e kabꞌlajuj utijoxelabꞌ: ¿Teꞌq kiwaj xuqujeꞌ ix kixeꞌ kanoq?
68 Simon Pierre lui répondit: Seigneur, auprès de qui nous en irions-nous? Tu as les paroles de la vie éternelle; (aiōnios )
Ri Simón Pedro xubꞌij: Ajawxel, ¿Jachin chi rukꞌ kujeꞌ wi? Xaq xwi ukꞌ la kꞌo wi tzij rech kꞌaslemal ri maj ukꞌisik. (aiōnios )
69 et nous, nous croyons et nous savons que toi, tu es le Saint de Dieu.
Ri uj qakojom xuqujeꞌ qetaꞌm chi lal lal ri Tyoxalaj uKꞌojol ri Dios.
70 Jésus leur répondit: N’est-ce pas moi qui vous ai choisis, vous, les douze, et l’un d’entre vous est un diable?
Ri Jesús xubꞌij chike: ¿La man ix kabꞌlajuj xixinchaꞌo? Pune jeriꞌ jun chiꞌwe jun itzel.
71 Or il parlait de Judas Iscariote, [fils] de Simon; car c’était lui qui allait le livrer, lui qui était l’un des douze.
Are xutzijoj rij ri Judas, ukꞌojol ri Simón Iscariote, are riꞌ kajachow na.