< Job 35 >
1 Et Élihu reprit la parole et dit:
Pea naʻe fai pe ʻe Elihu ʻa ʻene lea, ʻo ne pehē,
2 Penses-tu que ceci soit fondé, que tu aies dit: Je suis plus juste que Dieu?
“ʻOku ke mahalo ʻoku totonu eni, ʻa hoʻo lea ʻo pehē, ‘Ko ʻeku māʻoniʻoni ʻoku lahi ki he ʻOtua?’
3 Car tu as demandé quel profit tu en as: Quel avantage en ai-je de plus que si j’avais péché?
He naʻa ke pehē, ‘Ko e hā hono ʻaonga kiate koe? Pea ko e hā ʻae totongi te u maʻu [ʻo kapau ʻe fakamaʻa ]au mei heʻeku angahala?’
4 Je te répliquerai, moi, par des paroles, et à tes amis avec toi:
Te u tala kiate koe, mo kinautolu ʻoku kaumeʻa mo koe.
5 Regarde les cieux et vois, et contemple les nuées: elles sont plus hautes que toi.
Sio ki he ngaahi langi, ʻo mamata; pea vakai ki he ngaahi ʻao ʻaia ʻoku māʻolunga hake ʻiate koe.
6 Si tu pèches, quel tort lui causes-tu? et si tes transgressions se multiplient, que lui as-tu fait?
Kapau ʻoku ke fai angahala, ko e hā ʻoku ke fai kiate ia? Pea kapau kuo tupu ʻo lahi ʻa hoʻo talangataʻa, ko e hā ʻoku ke fai kiate ia?
7 Si tu es juste, que lui donnes-tu, ou que reçoit-il de ta main?
Kapau ʻoku ke māʻoniʻoni, ko e hā ʻoku ke foaki kiate ia? Pe ko e hā ia ʻoku ne maʻu ʻi ho nima?
8 Pour un homme comme toi ta méchanceté [peut être quelque chose], et pour un fils d’homme, ta justice.
ʻE kovi nai hoʻo angahala ki he tangata ʻo hangē ko koe; pea ʻe ʻaonga nai hoʻo māʻoniʻoni ki he foha ʻoe tangata.
9 On crie à cause de la multitude des oppressions, et on appelle au secours à cause du bras des grands;
“Ko e meʻa ʻi he lahi ʻoe ngaahi meʻa fakamālohi ʻoku tangi ai ʻae kau fakamālohia, ʻoku nau tangi kalanga ʻi he nima ʻoe mālohi.
10 Et on ne dit pas: Où est Dieu, mon créateur, qui donne des chants de joie dans la nuit,
Ka ʻoku ʻikai pehē ʻe ha taha, ‘Kofaʻā ia ʻae ʻOtua ko hoku tupuʻanga, ʻaia ʻoku ne foaki ʻae ngaahi hiva ʻi he pō;
11 Qui nous rend plus instruits que les bêtes de la terre, et plus sages que les oiseaux des cieux?
ʻAia ʻoku ako lahi hake kiate kitautolu ʻi he ngaahi manu ʻoe fonua, ʻo ne fakapoto lahi hake ʻakitautolu ʻi he ngaahi manupuna ʻoe ʻatā?’
12 Alors on crie, et il ne répond pas, à cause de l’orgueil des méchants.
ʻOku nau tangi ʻi ai, ka ʻoku ʻikai lea ha tokotaha, ko e meʻa ʻi he laukau ʻae kau tangata kovi.
13 Certainement ce qui est vanité Dieu ne l’écoute pas, et le Tout-puissant ne le regarde pas.
Ko e moʻoni ʻe ʻikai fanongo ʻae ʻOtua ki he launoa, pea ʻe ʻikai tokanga ki ai ʻae Māfimafi.
14 Quoique tu dises que tu ne le vois pas, le jugement est devant lui; attends-le donc.
Naʻa ke lea, ʻo pehē, ‘ʻE ʻikai te ke mamata kiate ia, ka ʻoku ʻi hono ʻao ʻae fakamaau, ko ia ke ke falala kiate ia.
15 Et maintenant, si sa colère n’a pas encore visité, [Job] ne connaît-il pas [sa] grande arrogance?
Ka koeʻuhi ʻoku ʻikai pehē eni, ko ia kuo ne ʻaʻahi ai ʻi hono houhau; ka ʻoku ʻikai te ne ʻilo ia ʻi he mamahi lahi:
16 Et Job ouvre sa bouche vainement; il entasse des paroles sans science.
Ko ia ʻoku mafaʻa taʻeʻaonga ai ʻae ngutu ʻo Siope; ʻoku ne fakalahi ʻae ngaahi lea ʻi he taʻeʻilo.