< 1 Samuel 5 >
1 Et les Philistins prirent l’arche de Dieu et la transportèrent d’Ében-Ézer à Asdod.
Pea naʻe ʻave ʻe he kakai Filisitia ʻae puha tapu ʻoe ʻOtua, ʻo ʻomi ia mei Epenisa ki ʻAsitoti.
2 Et les Philistins prirent l’arche de Dieu et l’apportèrent dans la maison de Dagon et la placèrent à côté de Dagon.
ʻI he maʻu ʻe he kau Filisitia ʻae puha tapu ʻoe ʻOtua, naʻa nau ʻomi ia ki he fale ʻo Takoni, ʻonau fokotuʻu ia ofi kia Takoni.
3 Et le lendemain, les Asdodiens se levèrent de bonne heure, et voici, Dagon était gisant sur sa face contre terre, devant l’arche de l’Éternel; et ils prirent Dagon et le remirent à sa place.
Pea ʻi he tuʻu hengihengi hake ʻi he ʻapongipongi ʻae kakai ʻo ʻAsitoti, vakai, kuo tō fakafoʻohifo ʻa Takoni ki hono mata ki he kelekele ʻi he ʻao ʻoe puha tapu ʻo Sihova. Pea naʻa nau hiki ʻa Takoni ʻo toe fokotuʻu ia ki hono potu.
4 Et ils se levèrent de bonne heure le lendemain matin, et voici, Dagon était gisant sur sa face contre terre, devant l’arche de l’Éternel; et la tête de Dagon et les deux paumes de ses mains coupées étaient sur le seuil; le Dagon seul était resté.
Pea ʻi heʻenau tuʻu hengihengi hake ʻi he pongipongi ʻe taha, vakai, kuo tuʻulu ʻa Takoni mo hono mata ki he kelekele he ʻao ʻoe puha tapu ʻo Sihova; pea kuo motuua ʻae ʻulu ʻo Takoni, mo hono fasi ʻae nima fakatouʻosi pē ʻi he mata fale: naʻe toe pe kia Takoni ʻa hono foʻi sino pe.
5 C’est pourquoi les sacrificateurs de Dagon, et tous ceux qui entrent dans la maison de Dagon, ne marchent pas sur le seuil de Dagon, à Asdod, jusqu’à ce jour.
Ko ia ʻoku ʻikai lakalakavale ʻae kau taulaʻeiki ʻo Takoni, pe ha tokotaha ʻoku haʻu ki he fale ʻo Takoni, ki he matafale ʻo Takoni ʻi ʻAsitoti ʻo aʻu ki he ʻaho ni.
6 Et la main de l’Éternel s’appesantit sur les Asdodiens, et il les désola; et il frappa d’hémorroïdes Asdod et ses confins.
Ka naʻe mamafa ʻae nima ʻo Sihova ki he kakai ʻo ʻAsitoti, ʻo ne fakaʻauha ʻakinautolu, ʻo teʻia ʻakinautolu ʻaki ʻae mahaki kovi, ʻio, ʻa ʻAsitoti mo hono ngaahi potu.
7 Et les hommes d’Asdod, voyant qu’il en était ainsi, dirent: L’arche du dieu d’Israël ne restera pas avec nous; car sa main pèse durement sur nous et sur Dagon, notre dieu.
Pea ʻi he mamata ʻae kau tangata ʻo ʻAsitoti ʻoku pehē, naʻa nau lea, “ʻE ʻikai tuku ʻae puha tapu ʻoe ʻOtua ʻo ʻIsileli: he ʻoku tō mamahi hono nima kiate kitautolu, pea kia Takoni ko hotau ʻotua.”
8 Et ils envoyèrent, et assemblèrent auprès d’eux tous les princes des Philistins, et dirent: Que ferons-nous de l’arche du dieu d’Israël? Et ils dirent: Qu’on dirige l’arche du dieu d’Israël vers Gath. Et ils y dirigèrent l’arche du Dieu d’Israël.
Ko ia naʻa nau fekau ʻo tānaki kiate kinautolu ʻae houʻeiki kotoa pē ʻoe kau Filisitia, ʻonau pehē, “Ko e hā te tau fai ki he puha tapu ʻoe ʻOtua ʻo ʻIsileli?” Pea naʻa nau pehē, “Ke haʻamo fano ʻae puha tapu ʻoe ʻOtua ʻo ʻIsileli ʻo ʻave ki Kati.” Pea naʻa nau haʻamo fano mei ai ʻae puha tapu ʻoe ʻOtua ʻo ʻIsileli.
9 Et, après qu’ils l’y eurent dirigée, il arriva que la main de l’Éternel fut sur la ville: il y eut un très grand trouble, et il frappa les hommes de la ville, depuis le petit jusqu’au grand, et ils eurent des éruptions d’hémorroïdes.
Pea naʻe pehē, hili ʻenau haʻamo fano ia, naʻe hoko mālohi ʻae nima ʻo Sihova ki he kolo ʻi he fakaʻauha lahi: pea ne taaʻi ʻae kau tangata ʻoe kolo, ʻae siʻi mo e lahi, pea naʻa nau mahaki kovi ʻi honau potu fufū.
10 Et ils envoyèrent l’arche de Dieu à Ékron. Et il arriva, comme l’arche de Dieu entrait à Ékron, que les Ékroniens poussèrent des cris, disant: Ils ont dirigé vers nous l’arche du dieu d’Israël, pour nous faire mourir, nous et notre peuple.
Ko ia naʻa nau ʻave ai ʻae puha tapu ʻoe ʻOtua ki Ekiloni. Pea ʻi he hoko ʻae puha tapu ʻoe ʻOtua ki Ekiloni, naʻe tangi ʻae kakai Ekiloni, ʻo pehē, “Kuo nau ʻomi ʻae puha tapu ʻoe ʻOtua ʻo ʻIsileli kiate kitautolu, ke tāmateʻi kitautolu mo hotau kakai.”
11 Et ils envoyèrent, et assemblèrent tous les princes des Philistins, et dirent: Renvoyez l’arche du dieu d’Israël, et qu’elle retourne en son lieu, afin qu’elle ne nous fasse pas mourir, nous et notre peuple. Car il y avait une consternation mortelle dans toute la ville: la main de Dieu s’y appesantissait fort,
Ko ia naʻa nau fekau ʻo tānaki ʻae houʻeiki kotoa pē ʻoe kakai Filisitia, ʻonau pehē, “Fekau ke ʻave ʻae puha tapu ʻoe ʻOtua ʻo ʻIsileli, pea tuku ke ʻalu ia ki hono potu, telia naʻa ne tāmateʻi kitautolu mo hotau kakai:” he naʻe hoko ʻae fakaʻauha lahi ki he potu kotoa pē ʻoe kolo; naʻe mamafa ʻaupito ʻae nima ʻoe ʻOtua ʻi ai.
12 et les hommes qui ne mouraient pas étaient frappés d’hémorroïdes; et le cri de la ville montait aux cieux.
Pea ko e kau tangata naʻe ʻikai mate naʻe taaʻi ʻakinautolu ʻaki ʻae mahaki kovi: pea naʻe ʻalu hake ki langi ʻae tangi ʻae kolo.