< 1 Samuel 23 >

1 Et on rapporta à David, en disant: Voici, les Philistins font la guerre à Kehila et pillent les aires.
Pea naʻa nau fakahā kia Tevita ʻo pehē, “Vakai, ʻoku tauʻi ʻe he kakai Filisitia ʻa Kiʻila, ʻonau kaihaʻa mei he ngaahi hahaʻanga.”
2 Et David interrogea l’Éternel, disant: Irai-je, et frapperai-je ces Philistins? Et l’Éternel dit à David: Va, et tu frapperas les Philistins, et tu sauveras Kehila.
Pea naʻe fehuʻi ai ʻe Tevita kia Sihova, ʻo pehē, “Te u ʻalu ʻo taaʻi ʻae kakai Filisitia? Pea naʻe pehē ʻe Sihova kia Tevita, ʻAlu, pea taaʻi ʻae kau Filisitia, pea fakamoʻui ʻa Kiʻila.”
3 Et les hommes de David lui dirent: Voici, [même] ici en Juda, nous avons peur, et comment irions-nous à Kehila, contre les troupes rangées des Philistins?
Pea naʻe pehē ʻe he kau tangata ʻo Tevita kiate ia, “Vakai, ʻoku mau manavahē ni ʻi Siuta: pea ʻe fēfē hono lahi hake, ʻo kapau te tau hoko ki Kiʻila ke tauʻi ʻae ngaahi tau ʻae kakai Filisitia.”
4 Et David interrogea encore l’Éternel, et l’Éternel lui répondit et dit: Lève-toi, descends à Kehila; car je livrerai les Philistins en ta main.
Pea naʻe toe fehuʻi ʻe Tevita kia Sihova. Pea naʻe talia ia ʻe Sihova ʻo ne pehē, “Tuʻu ʻo ʻalu hifo ki Kiʻila; he te u tukuange ʻae kakai Filisitia ki ho nima.”
5 Et David alla avec ses hommes à Kehila, et combattit contre les Philistins et emmena leurs troupeaux, et leur infligea une grande défaite. Et David sauva les habitants de Kehila.
Pea naʻe ʻalu ai ʻa Tevita mo hono kau tangata ki Kiʻila, pea naʻe tauʻi ʻae kau Filisitia, pea fetuku mei ai ʻenau ngaahi fanga manu lalahi, ʻo ne taaʻi ʻakinautolu ʻi he tāmateʻi lahi. Pea naʻe fakamoʻui ʻe Tevita ʻae kakai ʻo Kiʻila
6 Et il était arrivé que, lorsque Abiathar, fils d’Akhimélec, s’était enfui auprès de David à Kehila, il était descendu avec un éphod en sa main.
Pea ʻi he hola ʻa ʻApiata ko e foha ʻo ʻAhimeleki ki Kiʻila, naʻa ne ʻalu hifo mo e ʻefoti ʻi hono nima.
7 Et on rapporta à Saül que David était entré à Kehila. Et Saül dit: Dieu l’a rejeté [et livré] en ma main; car il s’est enfermé en entrant dans une ville qui a des portes et des barres.
Pea naʻe tala kia Saula kuo hoko ʻa Tevita ki Kiʻila. Pea naʻe pehē ʻe Saula, “Kuo tuku mai ia ʻe he ʻOtua ki hoku nima; he kuo tāpuni ia ki loto, ʻi heʻene hū ki ha kolo ʻoku ai hano ngaahi matapā mo e ngaahi songo.”
8 Et Saül convoqua tout le peuple pour la guerre, pour descendre à Kehila, afin d’assiéger David et ses hommes.
Pea naʻe fekau ʻe Saula ke kātoa fakataha ʻae kakai kotoa pē ke tau, ke ʻalu hifo ki Kiʻila ke tauʻi ʻa Tevita mo hono kau tangata.
9 Et David sut que Saül méditait du mal contre lui, et il dit à Abiathar, le sacrificateur: Apporte l’éphod.
Pea naʻe ʻilo ʻe Tevita ʻoku faʻa fai kovi fakafufū ʻe Saula kiate ia; pea naʻe pehē ʻe ia kia ʻApiata ko e taulaʻeiki, “ʻOmi ki heni ʻae ʻefoti.”
10 Et David dit: Éternel, Dieu d’Israël! ton serviteur a appris comme une chose certaine que Saül cherche à entrer dans Kehila, pour détruire la ville à cause de moi:
Pea naʻe pehē ʻe Tevita, “ʻE Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli, ko e moʻoni kuo fanongo ʻe hoʻo tamaioʻeiki ʻoku tokanga ʻa Saula ke haʻu ki Kiʻila, ke fakaʻauha ʻae kolo koeʻuhi ko au.
11 les hommes de Kehila me livreront-ils en sa main? Saül descendra-t-il, comme ton serviteur l’a entendu dire? Éternel, Dieu d’Israël! déclare-le, je te prie, à ton serviteur. Et l’Éternel dit: Il descendra.
‌ʻE tukuange au ʻe he kakai ʻo Kiʻila ki hono nima? ʻE ʻalu hifo ʻa Saula ʻo hangē ko ia kuo ongoʻi ʻe hoʻo tamaioʻeiki? ʻE Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli, ʻoku ou kole kiate koe, ke ke tala ki hoʻo tamaioʻeiki.” Pea naʻe pehē ʻe Sihova, “ʻE ʻalu hifo ia.”
12 Et David dit: Les hommes de Kehila me livreront-ils, moi et mes hommes, en la main de Saül? Et l’Éternel dit: Ils [te] livreront.
Pea naʻe pehē ʻe Tevita, “ʻE tukuange au mo hoku kakai ʻe he kakai ʻo Kiʻila ki he nima ʻo Saula?” Pea naʻe pehē ʻe Sihova, “Tenau tukuange koe.”
13 Et David se leva, et ses hommes, environ 600 hommes, et ils sortirent de Kehila et s’en allèrent où ils purent. Et on rapporta à Saül que David s’était échappé de Kehila, et il s’abstint d’entrer en campagne.
Pea naʻe tuʻu hake ʻa Tevita mo hono kau tangata ko e toko onongeau nai, ʻonau hiki mei Kiʻila, ʻonau ʻalu pē ʻi he ngaahi potu ne nau faʻa lava ki ai. Pea naʻe tala kia Saula kuo hola ʻa Tevita mei Kiʻila; pea ne tuku ai ʻene ʻalu ki ai.
14 Et David habita au désert, dans des lieux forts, et il habita dans la montagne, au désert de Ziph. Et Saül le cherchait tous les jours; mais Dieu ne le livra pas en sa main.
Pea nofo ʻa Tevita ʻi he toafa ʻi he ngaahi toitoiʻanga mālohi, ʻo nofo ʻi he moʻunga ʻi he toafa ʻo Sifi. Pea naʻe kumi ia ʻe Saula ʻi he ʻaho kotoa pē, ka naʻe fakamoʻui ia ʻe he ʻOtua mei hono nima.
15 Et David vit que Saül était sorti pour chercher sa vie; et David [se tenait] au désert de Ziph, dans un bois.
Pea naʻe mamata ʻa Tevita kuo haʻu kituʻa ʻa Saula ke kumi ʻene moʻui: pea naʻe ʻi he toafa ʻo Sifi ʻa Tevita ʻi he vaoʻakau.
16 Et Jonathan, fils de Saül, se leva et alla vers David dans le bois, et fortifia sa main en Dieu;
Pea naʻe tuʻu hake ʻa Sonatane ko e foha ʻo Saula ʻo ʻalu kia Tevita ki he loto vaoʻakau, ʻo ne fakamālohi hono nima ʻi he ʻOtua.
17 et il lui dit: Ne crains pas, car la main de Saül, mon père, ne te trouvera pas; et tu régneras sur Israël, et moi, je serai le second après toi; et Saül, mon père, le sait aussi.
Pea ne pehē kiate ia, “ʻOua naʻa ke manavahē: he ko e nima ʻo Saula ko ʻeku tamai ʻe ʻikai te ne ʻilo koe; pea te ke hoko ko e tuʻi ʻi ʻIsileli, pea ko au te u hoko kiate koe; pea ʻoku ʻilo foki ia ʻe heʻeku tamai ko Saula.”
18 Et ils firent, les deux, alliance devant l’Éternel; et David demeura dans le bois, et Jonathan s’en alla à sa maison.
Pea ne na fefuakava ʻaki ʻakinaua ʻi he ʻao ʻo Sihova: pea naʻe nofo ʻa Tevita ʻi he vaoʻakau, kae ʻalu ʻa Sonatane ki hono fale.
19 Et les Ziphiens montèrent vers Saül, à Guibha, disant: David ne se tient-il pas caché auprès de nous, dans les lieux forts, dans le bois, sur la colline de Hakila, qui est au midi de Jeshimon?
Pea naʻe toki ʻalu hake ʻae kakai Sifi kia Saula ki Kipea, ʻo pehē, “ʻIkai ʻoku toitoi ʻa Tevita ʻiate kimautolu ʻi he ngaahi toitoiʻanga mālohi ʻi he loto vaoʻakau, ʻi he moʻunga ʻo Hakila, ʻaia ʻoku ʻi he potu tonga ʻo Sesimoni?
20 Et maintenant, ô roi, puisque tout le désir de ton âme est de descendre, descends; et ce sera à nous de le livrer en la main du roi.
Pea ko eni, ʻE tuʻi, ke ke ʻalu hifo ʻo fakatatau ki he holi kotoa pē ʻa ho loto: pea ko ʻemau ngāue ia ke tukuange ia ki he nima ʻoe tuʻi.”
21 Et Saül dit: Bénis soyez-vous de par l’Éternel, de ce que vous avez eu pitié de moi!
Pea naʻe pehē ʻe Saula, “Ke monūʻia ʻakimoutolu ʻia Sihova; he ʻoku mou angaʻofa mai kiate au.
22 Allez, je vous prie, assurez-vous encore davantage, et sachez et voyez le lieu où est son pied, [et] qui l’y a vu, car on m’a dit qu’il est très rusé.
Pea ko eni, ʻoku ou kole kiate kimoutolu, mou tokonaki, pea ʻilo mo mamata ki he potu ʻaia ʻoku ʻi ai hono vaʻe, pea ko hai naʻa ne mamata kiate ia ʻi ai: he kuo tala kiate au ʻoku ne fai fakapotopoto ʻaupito.
23 Et voyez et sachez toutes les cachettes où il se cache, et revenez vers moi avec quelque chose de certain, et j’irai avec vous; et il arrivera que, s’il est dans le pays, je le chercherai soigneusement parmi tous les milliers de Juda.
Ko ia mou vakai, pea ʻilo lelei ʻa hono ngaahi toitoiʻanga kotoa pē, ʻaia ʻoku ne fufū ai ia, pea mou toe haʻu kiate au, ʻo fakapapau, pea te tau ō mo au: pea ʻe hoko ʻo pehē, kapau ʻoku ʻi he fonua ia, te u fakatotolo ia ʻi he ngaahi toko afe ʻo Siuta.”
24 Et ils se levèrent et s’en allèrent à Ziph, devant Saül; mais David et ses hommes étaient au désert de Maon, dans la plaine, au midi de Jeshimon.
Pea naʻa nau tuʻu hake ʻo ʻalu ki Sifi, ʻo muʻomuʻa ʻia Saula: ka naʻe ʻi he toafa ʻo Maoni ʻa Tevita mo hono kau tangata, ʻi he tafangafanga ʻi he potu tonga ʻo Sesimoni.
25 Et Saül et ses hommes allèrent pour le chercher; et on le rapporta à David, et il descendit le rocher, et habita au désert de Maon. Et Saül l’apprit, et il poursuivit David au désert de Maon.
Pea naʻe ʻalu foki ʻa Saula mo hono kau tangata ko hono kumi. Pea naʻa nau tala kia Tevita: ko ia naʻe ʻalu hifo ai ia mei he maka, pea nofo ʻi he toafa ʻo Maoni. Pea naʻe fanongo ʻa Saula ki ai, pea kumi ʻe ia kia Tevita ʻi he toafa ʻo Maoni.
26 Et Saül allait de ce côté-ci de la montagne, et David et ses hommes de l’autre côté de la montagne; et David fuyait en hâte pour échapper à Saül, et Saül et ses hommes cherchaient à environner David et ses hommes, pour les prendre.
Pea naʻe ʻalu ʻa Saula ʻi he potu ʻe taha ʻoe moʻunga, pea ko Tevita mo hono tau tangata naʻa nau ʻalu ʻi hono potu ʻe taha ʻoe moʻunga: pea naʻe fakatoʻotoʻo ʻa Tevita ke ʻalu mamaʻo ko ʻene manavahē kia Saula; ka naʻe ʻākilotoa mo kāpui ʻa Tevita mo hono kakai ʻe Saula mo hono kakai ke maʻu ʻakinautolu.
27 Et un messager vint à Saül, disant: Hâte-toi, et viens, car les Philistins se sont jetés sur le pays.
Ka naʻe haʻu ʻae tangata fekau kia Saula, ʻo pehē, “Ke ke fakatoʻotoʻo, pea haʻu, he kuo hoko ʻae tau ʻae kau Filisitia, ki he fonua.”
28 Et Saül cessa de poursuivre David, et il marcha à la rencontre des Philistins. C’est pourquoi on a appelé ce lieu-là Séla-Hammakhlekoth.
Ko ia naʻe foki ai ʻa Saula mei heʻene tuli ʻa Tevita, ʻo ne ʻalu ke tuli ʻae kau Filisitia: ko ia naʻe ui ai ʻae potu ko ia ko Sela-Hamalikoti.
29 Et David monta de là, et habita dans les lieux forts d’En-Guédi.
Pea naʻe ʻalu hake mei ai ʻa Tevita, ʻo nofo ʻi he ngaahi potu toitoiʻanga mālohi ʻi Eni-Keti.

< 1 Samuel 23 >