< Psaumes 105 >

1 Célébrez Yahweh, invoquez son nom, faites connaître parmi les nations ses grandes œuvres.
Luvutudila Yave matondo, lutela dizina diandi! Luzabikisa momo kavanga muidi makanda.
2 Chantez-le, célébrez-le! Proclamez toutes ses merveilles.
Lunyimbidila; lunyimbidila minzitusu. Luyolukila mavanga mandi moso matsiminanga.
3 Glorifiez-vous de son saint nom; joyeux soit le cœur de ceux qui cherchent Yahweh!
Nkembo kuidi dizina diandi dinlongo; Bika mintima mi bobo bantombanga Yave mimona khini.
4 Cherchez Yahweh et sa force, ne cessez pas de chercher sa face.
Talanu kuidi Yave ayi kuidi zingolo ziandi; Tombanganu mu zithangu zioso zizi kiandi.
5 Souvenez-vous des merveilles qu’il a opérées, de ses prodiges et des jugements sortis de sa bouche,
Lutebukilanga moyo matsiminanga momo kavanga; bikumu biandi ayi zinzengolo ziozi kayamikisa;
6 race d’Abraham, son serviteur, enfants de Jacob, ses élus.
beno nkuna Abalahami, kisadi kiandi, beno bana ba Yakobi, batu bandi kasobula!
7 Lui, Yahweh, est notre Dieu; ses jugements atteignent toute la terre.
Yave niandi Nzambi eto; zinzengolo ziandi zidi va ntoto wumvimba.
8 Il se souvient éternellement de son alliance, de la parole qu’il a affirmée pour mille générations,
Wuntebukilanga moyo nguizani andi mu zithangu zioso, mambu momo katumina mu mili di zitsungi.
9 de l’alliance qu’il a contractée avec Abraham, et du serment qu’il a fait à Isaac.
Nguizani yoyi yi kawizana ayi Abalahami; ndefi yoyi kadila Izaki.
10 Il l’a érigé pour Jacob en loi, pour Israël en alliance éternelle,
Wukindisa yawu kuidi Yakobi banga nzengolo; kuidi Iseli banga nguizani mu zithangu zioso;
11 disant: « Je te donnerai le pays de Chanaan comme la part de ton héritage. »
“Kuidi ngeyo ndiela vana ntoto wu Kana banga kuku ki kiuka kioki wela tambula.”
12 Comme ils étaient alors en petit nombre, peu nombreux et étrangers dans le pays,
Buna bakidi thalu yi fioti kaka, bafioti kuandi, banzenza mu tsi beni;
13 qu’ils allaient d’une nation à l’autre, et d’un royaume vers un autre peuple,
vayi baba kuenda diengilanga mu makanda-makanda tona mu kipfumu kimosi nate ku kipfumu kinkaka.
14 il ne permit à personne de les opprimer, et il châtia les rois à cause d’eux:
Kasia vana ko minsua kuidi kadi mutu wumosi mu kuba yamisa mu diambu diawu wutemina mintinu.
15 « Ne touchez pas à mes oints, et ne faites pas de mal à mes prophètes! »
“Kadi simba batu bama bobo ndivinda mafuta; kadi vangila mimbikuidi miama mambu mambimbi.”
16 Il appela la famine sur le pays, il les priva du pain qui les soutenait.
Wutumisa kanda kingolo va ntoto ayi wubunga bidia biawu bioso balunda.
17 Il envoya devant eux un homme: Joseph fut vendu comme esclave.
Buna wufidisa mutu wumosi ku ntualꞌawu: Zozefi wutekoso banga mvika.
18 On serra ses pieds dans des liens, on le jeta dans les fers,
Bakanga malu mandi mu zisieni; batula dinga diandi mu bisengo
19 jusqu’au jour où s’accomplit sa prédiction, et où la parole de Dieu le justifia.
nate mambu makatuba mavioka; nate mambu ma Yave mamonisa ti makiedika katuba.
20 Le roi envoya ôter ses liens, le souverain des peuples le mit en liberté.
Ntinu wufidisa ayi bannianguna; nyadi wu batu wunyekula mu kiphuanza.
21 Il l’établit seigneur sur sa maison, et gouverneur de tous ses domaines,
Wumbieka pfumu mu nzo andi nyadi wu bima bioso biobi kavua,
22 afin de lier les princes, selon son gré, et pour enseigner la sagesse à ses anciens.
mu longa bana ba mintinu boso bu kazodidi ayi vana nduenga kuidi bakulutu bandi.
23 Alors Israël vint en Égypte, et Jacob séjourna dans le pays de Cham.
Buna Iseli wukota ku Ezipite; Yakobi wuzingila banga nzenza mu tsi yi Hami.
24 Dieu accrut grandement son peuple, et le rendit plus puissant que ses oppresseurs.
Yave wuvanga ti batu bandi babutuka kuwombo ayi wuba kitula batu bawombo viokila bobo baba lenda;
25 Il changea leur cœur, au point qu’ils haïrent son peuple, et usèrent de perfidie envers ses serviteurs.
bobo kabalula mintima mu lenda batu bandi, mu kuendila bisadi biandi manenga.
26 Il envoya Moïse, son serviteur, et Aaron qu’il avait choisi.
Wufidisa Moyize, kisadi kiandi, ayi Aloni mutu wowo kasobula.
27 Ils accomplirent ses prodiges parmi eux, ils firent des miracles dans le pays de Cham.
Bavanga bidimbu biandi va khatitsikꞌawu, matsiminanga mandi mu tsi Hami.
28 Il envoya des ténèbres et il fit la nuit, et ils ne furent pas rebelles à sa parole.
Wufidisa tombi ayi wutula tombi mu ntoto bila basia tinguna ko mambu mandi e?
29 Il changea leurs eaux en sang, et fit périr leurs poissons.
Wukitula minlangu miawu menga; wumana sikisa vonda zimbizi ziawu.
30 Leur pays fourmilla de grenouilles, jusque dans les chambres de leurs rois.
Mintoto miawu miwala bisioto; biobi bikota nate mu bivinga bi minyadi miawu.
31 Il dit, et vint une nuée d’insectes, des moucherons sur tout leur territoire.
Wutuba ayi kuyiza zinzinzi ziba mitsa ayi zingungu mu tsi awu yoso.
32 Il leur donna pour pluie de la grêle, des flammes de feu dans leur pays.
Niandi wubalula mvula mu mvula yi matadi nzazi mu ntoto wumvimba.
33 Il frappa leurs vignes et leurs figuiers, et brisa les arbres de leur contrée.
Wumana buisa minti miawu mi vinu ayi minti miawu mi figi, ayi kelula minti mi tsi awu.
34 Il dit, et arriva la sauterelle, des sauterelles sans nombre;
Wutuba ayi makhoko mayiza; binzienzi bikambulu thalu.
35 elle dévorèrent toute l’herbe de leur pays, elles dévorèrent les produits de leurs champs.
Bidia kadika kunusu kinlangu mu tsi awu; bidia mimbutu mi ntoto awu.
36 Il frappa tous les premiers-nés de leurs pays, les prémices de toute leur vigueur.
Buna wumana vonda bana boso batheti mu tsi awu, mimbutu mioso mitheti mi zingolo ziawu.
37 Il fit sortir son peuple avec de l’argent et de l’or, et nul dans ses tribus ne chancela.
Wutotula Iseli va kimosi ayi mfuna wu palata ayi nolo; ayi kusia monika ko mutu wumemata mu zimvila ziawu.
38 Les Égyptiens se réjouirent de leur départ, car la crainte d’Israël les avait saisis.
Ezipite yimona khini bubayenda bila tsisi yi Iseli yiba buila.
39 Il étendit la nuée pour les couvrir, et le feu pour les éclairer la nuit.
Wuyalumuna matuti mu diambu di kuba fuka ayi mbazu mu kuba kienzula va builu.
40 À leur demande, il fit venir des cailles, et il les rassasia du pain du ciel.
Balomba ayi wuba fidisila zinuni ayi wuba yukutisa mu mapha ma diyilu.
41 Il ouvrit le rocher, et des eaux jaillirent; elles coulèrent comme un fleuve dans le désert.
Wuzibula ditadi ayi nlangu wutotuka; banga nlangu wunneni wukumba mu dikanga.
42 Car il se souvint de sa parole sainte, d’Abraham, son serviteur.
Bila wutebukila moyo tsilꞌandi yinlongo yoyi kavana kuidi Abalahami, kisadi kiandi.
43 Il fit sortir son peuple dans l’allégresse, ses élus au milieu des cris de joie.
Wutotudila batu bandi mu khini batu bandi bobo kasobula mu biyoko bi mayangi.
44 Il leur donna les terres des nations, et ils possédèrent le fruit du travail des peuples,
Wuba vana mintoto mi makanda, ayi batambula kiuka kisala batu bankaka.
45 à la condition de garder ses préceptes, et d’observer ses lois. Alleluia!
Muingi balunda minsiku miandi ayi bakinzika Mina miandi. Luzitisa Yave.

< Psaumes 105 >