< Jean 18 >
1 Après avoir ainsi parlé, Jésus se rendit, accompagné de ses disciples, au delà du torrent de Cédron, où il y avait un jardin, dans lequel il entra lui et ses disciples.
Əysa bularni eytⱪandin keyin, muhlisliri bilǝn billǝ taxⱪiriƣa qiⱪip Kidron jilƣisining u ⱪetiƣa ɵtti. U yǝrdǝ bir baƣqǝ bar idi. Əysa bilǝn muhlisliri u baƣqigǝ kirdi.
2 Judas, qui le trahissait, connaissait aussi ce lieu, parce que Jésus y était souvent allé avec ses disciples.
Uningƣa satⱪunluⱪ ⱪilidiƣan Yǝⱨudamu u yǝrni bilǝtti, qünki Əysa muhlisliri bilǝn pat-pat u yǝrdǝ yiƣilip olturatti.
3 Ayant donc pris la cohorte et des satellites fournis par les Pontifes et les Pharisiens, Judas y vint avec des lanternes, des torches et des armes.
Xuning bilǝn Yǝⱨuda bir top Rim lǝxkǝrliri bilǝn bax kaⱨinlar ⱨǝm Pǝrisiylǝr ǝwǝtkǝn ⱪarawullarni baxlap bu yǝrgǝ kǝldi. Ularning ⱪollirida panus, mǝx’ǝl wǝ ⱪorallar bar idi.
4 Alors Jésus, sachant tout ce qui devait lui arriver, s’avança et leur dit: « Qui cherchez-vous? »
Əysa bexiƣa qüxidiƣanlarning ⱨǝmmisini bilip, ularning aldiƣa qiⱪip: — Kimni izdǝysilǝr? — dǝp soridi.
5 Ils lui répondirent: « Jésus de Nazareth. — Il leur dit: « Jésus de Nazareth, c’est moi. « Or, Judas, qui le trahissait, était là avec eux.
Nasarǝtlik Əysani, — dǝp jawab berixti ular. Əysa ularƣa: — Mana mǝn bolimǝn, — dedi. (Uningƣa satⱪunluⱪ ⱪilƣan Yǝⱨudamu ularning arisida turatti).
6 Lors donc que Jésus leur eut dit: « C’est moi, » ils reculèrent et tombèrent par terre.
Əysa: «Mana mǝn bolimǝn» dewidi, ular arⱪisiƣa yenip yǝrgǝ yiⱪilixti.
7 Il leur demanda encore une fois: « Qui cherchez-vous? » Et ils dirent: « Jésus de Nazareth. »
Xuning bilǝn Əysa ulardin yǝnǝ bir ⱪetim: — Kimni izdǝysilǝr? — dǝp soridi. — Nasarǝtlik Əysani, — deyixti ular.
8 Jésus répondit: « Je vous l’ai dit, c’est moi; si donc c’est moi que vous cherchez, laissez aller ceux-ci. »
Əysa: — Silǝrgǝ eyttimƣu, mǝn xu bolimǝn. Əgǝr izdigininglar mǝn bolsam, bularni kǝtkili ⱪoyunglar, — dedi.
9 Il dit cela, afin que fût accomplie la parole qu’il avait dite: « Je n’ai perdu aucun de ceux que vous m’avez donnés. »
Buning bilǝn ɵzining: «[Ata], Sǝn manga bǝrgǝnlǝrdin ⱨeqⱪaysisini yittürmidim» degǝn sɵzi ǝmǝlgǝ axuruldi.
10 Alors Simon-Pierre, qui avait une épée, la tira, et frappant le serviteur du grand prêtre, il lui coupa l’oreille droite: ce serviteur s’appelait Malchus.
Simon Petrusning yenida bir ⱪiliq bolƣaq, u xuan uni suƣurup, bax kaⱨinning qakiriƣa birni urup, ong ⱪuliⱪini xilip qüxürüwǝtti. Qakarning ismi Malkus idi.
11 Mais Jésus dit à Pierre: « Remets ton épée dans le fourreau. Ne boirai-je donc pas le calice que mon Père m’a donné? »
Əysa Petrusⱪa: — Ⱪiliqni ƣilapⱪa sal! Ata manga tapxurƣan ⱪǝdǝⱨni iqmǝmdim? — dedi.
12 Alors la cohorte, le tribun et les satellites des Juifs se saisirent de Jésus et le lièrent.
Xuning bilǝn, lǝxkǝrlǝr topi bilǝn mingbexi ⱨǝm Yǝⱨudiylarning ⱪarawulliri Əysani tutup baƣlaxti.
13 Ils l’emmenèrent d’abord chez Anne parce qu’il était beau-père de Caïphe, lequel était grand-prêtre cette année-là.
Andin uni aldi bilǝn Annasning aldiƣa elip berixti. Annas bolsa xu yili bax kaⱨin bolup turƣan Ⱪayafaning ⱪeynatisi idi.
14 Or, Caïphe était celui qui avait donné ce conseil aux Juifs: « Il est avantageux qu’un seul homme meure pour le peuple. »
Burun Yǝⱨudiy kengǝxmisidikilǝrgǝ: «Pütün hǝlⱪning [ⱨalak boluxining] orniƣa, birla adǝmning ular üqün ⱨalak boluxi yahxi» dǝp mǝsliⱨǝt bǝrgǝn kixi dǝl xu Ⱪayafa idi.
15 Cependant Simon-Pierre suivait Jésus, avec un autre disciple. Ce disciple, étant connu du grand-prêtre, entra avec Jésus dans la cour du grand-prêtre,
Əmdi Simon Petrus bilǝn yǝnǝ bir muhlis Əysaning kǝynidin ǝgixip barƣanidi. U muhlis bax kaⱨinƣa tonux bolƣaqⱪa, bax kaⱨinning sariyiƣa Əysa bilǝn tǝng kirdi.
16 mais Pierre était resté près de la porte, en dehors. L’autre disciple, qui était connu du grand-prêtre sortit donc, parla à la portière, et fit entrer Pierre.
Lekin Petrus bolsa dǝrwazining sirtida ⱪaldi. Xunga bax kaⱨinƣa tonux bolƣan ⱨeliⱪi muhlis taxⱪiriƣa qiⱪip, dǝrwaziwǝn ⱪiz bilǝn sɵzlixip, Petrusni iqkirigǝ baxlap kirdi.
17 Cette servante, qui gardait la porte, dit à Pierre: « N’es-tu pas, toi aussi, des disciples de cet homme? » Il dit: « Je n’en suis point. »
Dǝrwaziwǝn bolƣan xu dedǝk Petrustin: — Sǝnmu bu adǝmning muhlisliridin ǝmǝsmu? — dǝp soridi. Yaⱪ, ǝmǝs, — dedi Petrus.
18 Les serviteurs et les satellites étaient rangés autour d’un brasier, parce qu’il faisait froid, et ils se chauffaient; Pierre se tenait aussi avec eux, et se chauffait.
Əmdi ⱨawa soƣuⱪ bolƣanliⱪi üqün, qakarlar wǝ ⱪarawullar xahardin gülhan yaⱪⱪan bolup, uning qɵrisidǝ issinip turuxatti. Petrusmu ularning yenida turup issindi.
19 Le grand-prêtre interrogea Jésus sur ses disciples et sur sa doctrine.
Bax kaⱨin bolsa Əysadin muhlisliri toƣruluⱪ wǝ tǝlimi toƣruluⱪ soal soraxⱪa baxlidi.
20 Jésus lui répondit: « J’ai parlé ouvertement au monde; j’ai toujours enseigné dans la synagogue et dans le temple, où tous les Juifs s’assemblent, et je n’ai rien dit en secret.
Əysa uningƣa jawabǝn mundaⱪ bǝrdi: — Mǝn hǝlⱪ-alǝm aldida axkara sɵz ⱪilƣanmǝn, barliⱪ Yǝⱨudiylar yiƣilidiƣan sinagoglarda wǝ ibadǝthanida daim tǝlim berip kǝldim, mǝn yoxurun ⱨeqnemǝ demidim.
21 Pourquoi m’interroges-tu? Demande à ceux qui m’ont entendu, ce que je leur ai dit; eux, ils savent ce que j’ai enseigné. »
Bularni nemixⱪa mǝndin soraysǝn? Eytⱪan sɵzlirimni angliƣanlardin soriƣin; mana, ular nemǝ degǝnlikimni bilidu.
22 À ces mots, un des satellites qui se trouvait là, donna un soufflet à Jésus, en disant: « Est-ce ainsi que tu réponds au grand-prêtre? »
Əysa bu sɵzlǝrni ⱪilƣanda, yenida turƣan ⱪarawullardin biri uni bir kaqat urup: — Bax kaⱨinƣa muxundaⱪ jawab ⱪayturamsǝn? — dedi.
23 Jésus lui répondit: « Si j’ai mal parlé, fais voir ce que j’ai dit de mal; mais si j’ai bien parlé, pourquoi me frappes-tu? »
— Əgǝr yaman sɵz ⱪilƣan bolsam, uning yaman ikǝnlikini kɵpqilikning aldida kɵrsǝtkin. Əmma eytⱪanlirim durus bolsa, meni nemǝ üqün urisǝn? — dedi Əysa uningƣa.
24 Anne avait envoyé Jésus lié à Caïphe, le grand-prêtre.
Buning bilǝn Annas uni baƣlaⱪliⱪ peti bax kaⱨin Ⱪayafaƣa yollidi.
25 Or, Simon-Pierre était là, se chauffant. Ils lui dirent: « N’es-tu pas, toi aussi, de ses disciples? » Il le nia et dit: « Je n’en suis point. »
Simon Petrus [otning] aldida issinip turuwatⱪanidi. [Yenidikilǝr]: — Sǝnmu uning muhlisliridin ǝmǝsmiding? — deyixti. — Yaⱪ, ǝmǝsmǝn, — dǝp tandi Petrus.
26 Un des serviteurs du grand-prêtre, parent de celui à qui Pierre avait coupé l’oreille, lui dit: « Ne t’ai-je pas vu avec lui dans le jardin? »
U yǝrdǝ bax kaⱨinning qakarliridin, Petrus ⱪuliⱪini kesip taxliƣan kixigǝ tuƣⱪan birsi bar idi. U Petrusⱪa: — Baƣqidǝ seni uning bilǝn billǝ kɵrgǝnidimƣu?! — dedi.
27 Pierre nia de nouveau et aussitôt le coq chanta.
Petrus yǝnǝ tandi. Dǝl xu qaƣda horaz qillidi.
28 Ils conduisirent Jésus de chez Caïphe au prétoire: c’était le matin. Mais ils n’entrèrent pas eux-mêmes dans le prétoire, pour ne pas se souiller et afin de pouvoir manger la Pâque.
Andin ular Əysani Ⱪayafaning yenidin rimliⱪ waliyning ordisiƣa elip kǝldi (xu qaƣda tang atⱪanidi). Uni elip kǝlgǝn [Yǝⱨudiylar] bolsa ɵzimizni napak ⱪilip bulƣimayli dǝp, ordiƣa kirmidi. Bolmisa ɵtüp ketix ⱨeytining dastihinidin ƣizalinalmaytti.
29 Pilate sortit donc vers eux, et dit: « Quelle accusation portez-vous contre cet homme? »
Xunga [waliy] Pilatus sirtⱪa qiⱪip, ularning aldiƣa berip ularƣa: — Bu adǝmning üstidin nemǝ ǝrz ⱪilisilǝr? — dǝp soridi.
30 Ils lui répondirent: « Si ce n’était pas un malfaiteur, nous ne te l’aurions pas livré. »
Ular: — Bu adǝm jinayǝtqi bolmisa, uni sizgǝ tapxurmiƣan bolattuⱪ, — dǝp jawab berixti.
31 Pilate leur dit: « Prenez-le vous-mêmes, et jugez-le selon votre loi. » Les Juifs lui répondirent: « Il ne nous est pas permis de mettre personne à mort »:
— Uni ɵzünglar elip ketip, ɵz ⱪanununglar boyiqǝ ⱨɵküm qiⱪiringlar! — dedi Pilatus ularƣa. Yǝⱨudiylar: — Bizning ⱨeqkimni ɵlümgǝ mǝⱨkum ⱪilix ⱨoⱪuⱪimiz yoⱪ tursa, — deyixti.
32 afin que s’accomplît la parole que Jésus avait dite, lorsqu’il avait indiqué de quelle mort il devait mourir.
Bu ixlar Əysaning ɵzi ⱪandaⱪ ɵlüm bilǝn ɵlüdiƣini toƣrisidiki aldin eytⱪan bexarǝtlik sɵzining ǝmǝlgǝ axuruluxi üqün yüz bǝrdi.
33 Pilate étant donc rentré dans le prétoire, appela Jésus, et lui dit: « Es-tu le roi des Juifs? »
Andin Pilatus yǝnǝ ordisiƣa kirip, Əysani qaⱪirtip, uningdin: — Sǝn Yǝⱨudiylarning padixaⱨimu? — dǝp soridi.
34 Jésus répondit: « Dis-tu cela de toi-même, ou d’autres te l’ont-ils dit de moi? »
Əysa uningƣa: — Bu soalni ɵzüng sorawatamǝsǝn, yaki baxⱪilar mǝn toƣruluⱪ sanga xundaⱪ eytⱪanmu? — dedi.
35 Pilate répondit: « Est-ce que je suis Juif? Ta nation et les chefs des prêtres t’ont livré à moi: qu’as-tu fait? »
— Mǝn bir Yǝⱨudiymu?! Seni manga tapxurƣanlar ɵz hǝlⱪing wǝ bax kaⱨinlarƣu! Nemǝ [jinayǝt] ɵtküzgǝniding? — dedi Pilatus.
36 Jésus répondit: « Mon royaume n’est pas de ce monde; si mon royaume était de ce monde, mes serviteurs auraient combattu pour que je ne fusse pas livré aux Juifs, mais maintenant mon royaume n’est point d’ici-bas. »
Əysa jawabǝn: — Mening padixaⱨliⱪim bu dunyaƣa tǝwǝ ǝmǝstur. Əgǝr bu dunyaƣa tǝwǝ bolƣan bolsa, hizmǝtqilirim mening Yǝⱨudiylarƣa tapxurulmasliⱪim üqün jǝng ⱪiliwatⱪan bolatti. Ⱨalbuki, mening padixaⱨliⱪim bu yǝrgǝ tǝwǝ ǝmǝstur, — dedi.
37 Pilate lui dit: « Tu es donc roi? » Jésus répondit: « Tu le dis, je suis roi. Je suis né et je suis venu dans le monde pour rendre témoignage à la vérité: quiconque est de la vérité écoute ma voix. »
Xunga Pilatus uningƣa: — Undaⱪta, sǝn padixaⱨmu? Əysa jawabǝn: — Xundaⱪ, eytⱪiningdǝk, padixaⱨmǝn. Mǝn xuningƣa tuƣulƣanmǝn, wǝ xuningƣa dunyaƣa kǝldim: — ⱨǝⱪiⱪǝtkǝ guwaⱨliⱪ berixim üqündin ibarǝttur. Ⱨǝⱪiⱪǝtkǝ tǝwǝ bolƣan ⱨǝrbir kixi bolsa mening awazimƣa ⱪulaⱪ salidu, — dedi.
38 Pilate lui dit: « Qu’est-ce que la vérité? » Ayant dit cela, il sortit de nouveau pour aller vers les Juifs, et il leur dit: « Pour moi, je ne trouve aucun crime en lui.
Pilatus uningdin: — «Ⱨǝⱪiⱪǝt» degǝn nemǝ? — dǝp soridi. Pilatus muxularni dǝp, yǝnǝ taxⱪiriƣa, Yǝⱨudiylarning aldiƣa qiⱪip ularƣa: — Mǝn uningdin ⱨeqⱪandaⱪ jinayǝt tapalmidim.
39 Mais c’est la coutume qu’à la fête de Pâque je vous délivre quelqu’un. Voulez-vous que je vous délivre le roi des Juifs? »
Lekin ⱨǝr yili ɵtüp ketix ⱨeytida silǝr üqün [mǝⱨbuslardin] birni ⱪoyup berix ⱪaidǝm bar. Xunga bu «Yǝⱨudiylarning padixaⱨi»ni silǝrgǝ ⱪoyup beriximni halamsilǝr? — dedi.
40 Alors tous crièrent de nouveau: « Non pas lui, mais Barabbas. » Or, Barabbas était un brigand.
Ularning ⱨǝmmisi jawab berip: — Bu adǝmni ǝmǝs, Barabbasni ⱪoyup bering! — dǝp ⱪiyⱪas-sürǝn selixti (Barabbas bolsa bir ⱪaraⱪqi idi).