< Genèse 38 >

1 En ce temps-là Juda, s'éloignant de ses frères, descendit et arriva jusqu'auprès d'un homme d'Odollam, nommé Hira.
I A manawa no, iho aku la o Iuda mai kona poe hoahanau aku, a kipa aku la i kekahi kanaka no Adulama, o Hira kona inoa.
2 Là, Juda vit la fille d'un Chananéen, nommé Sué, et il la prit pour femme et alla vers elle.
Ike aku la o luda i ke kaikamahine a kekahi mamo a Kanaana ilaila, o Sua kona inoa, lawe ae la oia ia ia, a komo aku la io na la.
3 Elle conçut et enfanta un fils, et il le nomma Her.
Hapai iho la oia, a hanau mai la he keikikane; a kapa iho la ia i kona inoa, o Era.
4 Elle conçut encore et enfanta un fils, et elle le nomma Onan.
Hapai hou iho la oia, a hanau mai la he keikikane; a kapa iho la ia i kona inoa, o Onana.
5 Elle conçut de nouveau et enfanta un fils, et elle le nomma Séla; Juda était à Achzib quand elle le mit au monde.
Hapai hou iho la oia a hanau mai la he keikikane; a kapa iho la ia i kona inoa, o Sela: ma Keziba oia i kona wa i hanau ai.
6 Juda prit pour Her, son premier-né, une femme nommée Thamar.
Lawe ae la o Iuda i wahine na Era, na kana hiapo, o Tamara kona inoa.
7 Her, premier-né de Juda, fut méchant aux yeux de Yahweh et Yahweh le fit mourir.
A ua hewa o Era, o ka hiapo a Iuda imua o Iehova; a pepehi iho la o Iehova ia ia.
8 Alors Juda dit à Onan: " Va vers la femme de ton frère, remplis ton devoir de beau-frère et suscite une postérité à ton frère. "
I aku la o Iuda ia Onana, E komo aku oe i ka wahine a kou kaikuaana, e mare me ia, a e hooku ae i keiki na kou kaikuaana.
9 Mais Onan savait que cette postérité ne serait pas à lui et, lorsqu'il allait vers la femme de son frère, il se souillait à terre afin de ne pas donner de postérité à son frère.
Ike iho la o Onana, aole nana ke keiki, alaila, i ka manawa ana i komo aku ai i ka wahine a kona kaikuaana, kiki iho la oia i ka mea ma ka honua, o haawi auanei ia i hua na kona kaikuaana.
10 Son action déplut au Seigneur, qui le fit aussi mourir.
A o ka mea ana i hana'i, ua hewa ia imua o Iehova: a nana hoi ia i pepehi.
11 Et Juda dit à Thamar, sa belle-fille: " Demeure comme veuve dans la maison de ton père jusqu'à ce que Séla, mon fils, soit devenu grand. " Car il se disait: " Il ne faut pas que lui aussi meure comme ses frères. " Thamar s'en alla et demeura dans la maison de son père.
Alaila, i aku la o Iuda ia Tamara, E noho kane ole oe ma ka hale o kou makuakane, a ka manawa e nui ai kuu keikikane o Sela: no ka mea, i iho la ia, O make paha hoi oia, e like me kona mau kaikuaana. Hele aku la o Tamara a noho iho la ma ka hale o kona makuakane.
12 Après beaucoup de jours, la fille de Sué, femme de Juda, mourut. Lorsque Juda eut fini son deuil, il monta vers ceux qui tondaient ses brebis à Thamna, lui et son ami Hira, l'Odollamite.
A nui na la i hala, make iho la ke kaikamahine a Sua, o ka luda wahine; a pau ko Iuda kanikau ana, pii aku la ia i Timenata i kona poe ako hipa, oia a me kona makamaka o Hira no Adulama.
13 On en informa Thamar, en disant: " Voici ton beau-père qui monte à Thamna pour tondre ses brebis. "
Hai aku la kekahi ia Tamara, Ea, e pii ana kou makuahunowaikane i Timenata e ako i kana hipa.
14 Alors elle ôta ses vêtements de veuve, se couvrit d'un voile, et, ainsi enveloppée, elle s'assit à l'entrée d'Enaïm, sur le chemin de Thamna, car elle voyait que Séla était devenu grand et qu'elle ne lui était pas donnée pour femme.
Wehe ae la ia i kona mau kapa makena, a uhi iho la ia ia iho i ka palemaka, aahu iho la ia ia iho, a noho iho la ma ka pukapa o Enaima ma kapa alanui e hele ai i Timenata: no ka mea, ike aku la ia, ua nui ae la o Sela, aole hoi i haawiia oia i wahine naua.
15 Juda, l'ayant vue, la prit pour une femme de mauvaise vie; car elle avait couvert son visage.
A ike aku la o Iuda ia ia, manao iho la ia he wahine hookamakama kela; no ka mea, ua paleia kona maka.
16 Il se dirigea de son côté, vers le chemin, et dit: " Laisse-moi aller vers toi. " Car il ignorait que ce fût sa belle-fille. Elle dit: " Que me donneras-tu pour venir vers moi? "
Kipa ae la ia io na la ma kapa alanui, i aku la, Ea, ke noi aku nei au ia oe, e ae mai ia'u e komo aku iou la; (no ka mea, aole ia i ike, o kana hunona wahine ia.) Ninau mai la kela, Heaha kau e haawi mai ai ia'u, i mea e komo mai ai oe i o'u nei?
17 Il répondit: " Je t'enverrai un chevreau du troupeau. " Elle dit: " A condition que tu me donnes un gage jusqu'à ce que tu l'envoies. "
I aku la ia, E hoouka aku au i wahi kao keiki no ka poe holoholona mai I mai la kela, Aole anei oe e haawi mai i hoailona, a hoouka mai oe ia mea?
18 Il dit: Quel gage dois-je te donner? " Elle dit: " Ton anneau, ton cordon et ton bâton que tu tiens à la main. " Il les lui donna et alla vers elle, et elle devint enceinte de lui.
I aku la oia, Heaha ka hoailona a'u e haawi aku ai ia oe? I mai la kela, O kou apolima, me kou kaula hoolewa, a me ke kookoo maloko o kou lima. Haawi aku la oia ia ia, a komo aku la io na la, a hapai iho la kela ma ona la.
19 Puis, s'étant levée, elle s'en alla; et elle ôta son voile et revêtit ses vêtements de veuve.
Ku ae la ia, hele aku la, a waiho iho la i kona pale maka, a aahu hou iho la i kona mau kapa no ka noho wahine kanemake ana.
20 Juda envoya le chevreau par son ami, l'Odollamite, pour retirer le gage des mains de cette femme; mais il ne la trouva point.
Hoouka aku la o Iuda i ke kao keiki ma ka lima o kona makamaka no Adulama, i loaa mai ai kana hooiaio mai ka lima mai o ka wahine: aole nae i loaa ua wahine la ia ia.
21 Il interrogea les gens du lieu, en disant: " Où est cette prostituée qui se tenait à Enaïm au bord du chemin? " Ils répondirent: " Il n'y a point eu ici de prostituée. "
Ninau aku la ia i na kanaka o ia wahi, i aku la, Auhea la ka wahine hookamakama i noho ma Enaima, ma kapa alanui? I mai la lakou, Aohe wahine hookamakama ia nei.
22 Il revint donc vers Juda et dit: " Je ne l'ai point trouvée; et même les gens du lieu ont dit: il n'y a point eu ici de prostituée. "
Hoi hou aku la ia io Iuda la i aku la, Aohe i loaa ia ia'u; a ua i mai hoi na kanaka o ia wahi, aole wahine hookamakama ia nei.
23 Juda dit: " Qu'elle garde son gage; il ne faut pas qu'on se moque de nous. Voici, j'ai envoyé le chevreau promis, et tu ne l'as pas trouvée. "
I aku la o Iuda, E aho no e lilo ia mau mea nona, o hoohilahilaia kaua: aia hoi, hoouka aku no au i keia kao keiki, aole ka i loaa ka wahine ia oe.
24 Environ trois mois après, on vint dire à Juda: " Thamar, ta belle-fille, s'est prostituée, et même la voilà enceinte à la suite de ses prostitutions. " Juda dit: " Faites-la sortir et qu'elle soit brûlée. "
A hala na malama ekolu paha, hai mai la kekahi ia Iuda, i ka i ana, Ua moekolohe iho nei kau hunonawahine o Tamara; aia hoi, ua hapai oia ma ka moekolohe. I aku la o Iuda, E kaiia mai oia, i puhiia'i ia i ke ahi.
25 Comme on l'emmenait dehors, elle envoya dire à son beau-père: " C'est de l'homme à qui ces objets appartiennent que je suis enceinte. Regarde bien, ajouta-t-elle, à qui sont cet anneau, ce cordon et ce bâton. "
A kaiia'ku oia, hoouna mai la ia, i mai la i kona makuahunowaikane, Na ke kanaka nana keia mau mea au i hapai ai. I mai la hoi oia, E nana oe, ea, i ike i ka mea nana keia mau mea, o ke apolima, me ke kaula hoolewa, a me ke kookoo.
26 Juda les reconnut et dit: " Elle est plus juste que moi, puisque je ne l'ai pas donnée à Séla, mon fils. " Et il ne la connut plus.
A ike iho la o Iuda, i aku la, Ua oi aku kona pono i ko'u; no ka mea, aole au i haawi aku ia ia na kuu keiki na Sela. Aole hoi o Iuda i ike hou ia ia.
27 Quand elle fut au moment d'enfanter, voici, il y avait deux jumeaux dans son sein.
A i ka manawa o kona haakohi ana, aia hoi, he mau mahoe maloko o kona opu.
28 Pendant l'accouchement, l'un d'eux étendit la main; la sage-femme la prit et y attacha un fil écarlate, en disant: " C'est celui-ci qui est sorti le premier. "
A i ka hanau ana, puka mai la ka lima o kekahi; lalau aku la ka palekeiki i ua lima la a nakii iho la i ke kaula ulaula ilaila, i mai la, Eia ka hanau mua.
29 Mais il retira sa main, et voici que son frère sortit. " Quelle brèche tu as faite! dit la sage-femme; la brèche soit sur toi! " Et on le nomma Pharès.
A i ka huki hou ana o kona lima iloko, aia hoi, puka e mai la kona hoahanau: i aku la ke palekeiki, Heaha kau i poha wale mai? Maluna iho ou keia nahae: nolaila, kapa iho la ia i kona inoa o Pareza.
30 Ensuite sortit son frère, qui avait à la main le fil écarlate; et on le nomma Zara.
Mahope iho puka mai la ke kaikaina, ia ia ke kaula ulaula ma kona lima: a ua kapaia kona inoa o Zara.

< Genèse 38 >