< Genèse 19 >
1 Les deux anges arrivèrent à Sodome le soir, et Lot était assis à la porte de Sodome. En les voyant, Lot se leva pour aller au-devant d’eux et il se prosterna le visage contre terre,
Rumabiin idi immay dagiti dua nga anghel idiay Sodoma, kabayatan nga agtugtugaw ni Lot iti ruangan ti Sodoma. Nakita ida ni Lot, ket nagtakder a nangsabat kadakuada ket nagkurno.
2 et il dit: « Voici, mes seigneurs, entrez, je vous prie, chez votre serviteur pour y passer la nuit; lavez vos pieds; vous vous lèverez de bon matin et vous poursuivrez votre route. » Ils répondirent: « Non, nous passerons la nuit sur la place. »
Kinunana, “Pangngaasiyo appok, allukoyenkayo nga umay iti balay ti adipenyo, umyankayo iti agpatnag ken buggoanyo dagiti sakayo. Ket mabalin a masapakayo a bumangon ket agtuloykayo iti papananyo.” Ngem kinunada, “Saan, agpatpatnagkami idiay plasa ti ili.”
3 Mais Lot leur fit tant d’instances qu’ils vinrent chez lui et entrèrent dans sa maison. Il leur prépara un festin et fit cuire des pains sans levain; et ils mangèrent.
Ngem kasta unay ti panangallukoy ni Lot kadakuada, isu a kimmuyogda kenkuana ket simrekda iti balayna. Nangisagana isuna iti makan ken nangiluto iti tinapay nga awan lebadurana ket nanganda.
4 Ils n’étaient pas encore couchés que les hommes de la ville, les hommes de Sodome, entourèrent la maison, depuis les enfants jusqu’aux vieillards, le peuple entier, de tous les bouts de la ville.
Ngem sakbay a nagiddada, immay dagiti lallaki iti siudad, dagiti lallaki iti Sodoma, agraman dagiti agtutubo ken lakay, amin dagiti lallaki manipud iti tunggal paset iti siudad ket pinalawlawanda ti balay.
5 Ils appelèrent Lot et lui dirent: « Où sont les hommes qui sont entrés chez toi cette nuit? Fais-les sortir vers nous, pour que nous les connaissions. »
Pinukkawanda ni Lot a kinunada kenkuana, “Sadino ti ayan dagiti lallaki nga immay kenka ita a rabii! Irruarmo ida kadakami tapno kaiddaenmi ida!”
6 Lot s’avança vers eux à l’entrée de la maison et, ayant fermé la porte derrière lui,
Isu a rimmuar ni Lot ket inserrana met laeng ti ridaw iti likudanna.
7 il dit: « Non, mes frères, je vous en prie, ne faites pas le mal!
Kinunana, “Ipakpakaasik kadakayo kakabsatko, saankayo koma nga agaramid iti dinadakes.
8 Voici, j’ai deux filles qui n’ont pas connu d’homme; laissez-moi vous les amener, et vous leur ferez ce qu’il vous plaira. Mais ne faites rien à ces hommes, car c’est pour cela qu’ils sont venus s’abriter sous mon toit. »
Kitaenyo, adda dua nga anakko a babbai ket saanda pay a nakikaidda iti asinoman a lalaki. Ipakpakaasik kadakayo, bay-andak a mangirruar kadakuada ket aramidenyo kadakuada ti aniaman a nasayaat iti imatangyo. Saanyo laeng a sagiden dagitoy a lallaki, gapu ta simmangbayda iti salinong ti balayko.”
9 Ils répondirent: « Ote-toi de là! » Et ils ajoutèrent: « Cet individu est venu comme étranger, et il fait le juge! Eh bien, nous te ferons plus de mal qu’à eux. » Et, repoussant Lot avec violence, ils s’avancèrent pour briser la porte.
Kinunada “Aglisika!” Kinunada pay, “Immay ditoy daytoy a tao nga agnaed kas ganggannaet ket ita, nagbalinen isuna nga ukomtayo! Ita, dakdakes pay ti aramidenmi kenka ngem kadakuada.” Induronda ti lalaki a ni Lot, ket immasidegda a mangdadael iti ridaw.
10 Les deux hommes étendirent la main et, ayant retiré Lot vers eux dans la maison, ils fermèrent la porte.
Ngem inggaw-at dagiti lallaki dagiti imada ket insublida ni Lot iti uneg ti balay ket inserrada ti ridaw.
11 Et ils frappèrent d’aveuglement les gens qui étaient à l’entrée de la maison, depuis le plus petit jusqu’au plus grand, et ceux-ci se fatiguèrent inutilement à chercher la porte.
Ket dagiti lallaki nga adda iti ruar ti balay, binulsek ida dagiti lallaki a sangaili ni Lot, dagiti agtutubo ken lallakay, isu a narigatanda a nangbirok iti ridaw ti balay.
12 Les deux hommes dirent à Lot: « Qui as-tu encore ici? Gendres, fils et filles, et qui que ce soit que tu aies dans la ville, fais-les sortir de ce lieu.
Kalpasanna, kinuna dagiti lallaki kenni Lot, “Adda kadi pay sabali a kaduam ditoy? No adda manugangmo a lallaki, annakmo a lallaki ken babbai, ken siasinoman nga adda kenka iti siudad, irruarmo ida ditoy.
13 Car nous allons détruire ce lieu, parce qu’un grand cri s’est élevé de ses habitants devant Yahweh, et que Yahweh nous a envoyés pour le détruire. »
Ta dadaelenmin daytoy a lugar gapu ta napigsa unayen dagiti pammabasol a maibusor iti daytoy a nakadanun iti sanggoanan ni Yahweh isu nga imbaonnakami a mangdadael iti daytoy.”
14 Lot sortit et parla à ses gendres, qui avaient pris ses filles: « Levez-vous, leur dit-il, sortez de ce lieu, car Yahweh va détruire la ville. » Mais, aux yeux de ses gendres, il parut plaisanter.
Rimmuar ni Lot ket nakisarita kadagiti manugangna a lallaki, a nagkari a mangasawa kadagiti annakna a babbai, a kinunana, “Darasenyo, pumanawkayo iti daytoy a lugar, ta dadaelenen ni Yahweh ti siudad.” Ngem kadagiti manugangenna a lalaki ket kasla agang-angaw laeng isuna.
15 Dès l’aube du jour, les anges pressèrent Lot, en disant: « Lève-toi, prends ta femme et tes deux filles qui sont ici, afin que tu ne périsses pas dans le châtiment de la ville. »
Idi aglawagen, pinilit dagiti anghel ni Lot, a kunada, “Agawaam, ayabam ti asawam ken dagiti dua nga annakmo a babbai nga adda ditoy, tapno saankayo a mairaman a mapukaw iti pannakadusa ti siudad.”
16 Comme il tardait, ces hommes le prirent par la main, lui, sa femme et ses deux filles, car Yahweh voulait l’épargner; ils l’emmenèrent et le mirent hors de la ville.
Ngem nagsarimadeng isuna. Isu a ginammatan dagiti lallaki ti imana ken ti ima ti asawana ken dagiti ima dagiti dua nga annakna a babbai, gapu ta naasi unay ni Yahweh kenkuana. Inruarda ida, ket impanda ida iti ruar ti siudad.
17 Lorsqu’ils les eurent fait sortir, l’un des anges dit: « Sauve-toi, sur ta vie. Ne regarde pas derrière toi, et ne t’arrête nulle part dans la Plaine; sauve-toi à la montagne, de peur que tu ne périsses. »
Ket idi nairruardan ida, kinuna ti maysa kadagiti lalaki, “Tumaraykayon, isalakanyo dagiti biagyo! Saankayo a tumalliaw, wenno agkamang iti sadinoman a tanap. Agkamangkayo kadagiti kabanbantayan tapno saankayo a mairaman.”
18 Lot leur dit: « Non, Seigneur.
Kinuna ni Lot kadakuada, “Saan, pangngaasiyo appok!
19 Voici votre serviteur a trouvé grâce à vos yeux, et vous avez fait un grand acte de bonté à mon égard en me conservant la vie; mais je ne puis me sauver à la montagne, sans risquer d’être atteint par la destruction et de périr.
Ti adipenyo ket nakasarak iti pabor iti imatangyo, ket impakitayo kaniak ti naindaklan a kinaimbag gapu iti panangisalakanyo iti biagko, ngem saanak a makalibas a mapan kadagiti kabanbantayan, gapu ta makamakamnak ti didigra ket matayak.
20 Voyez, cette ville est assez proche pour m’y réfugier, et elle est peu de chose; permettez que je m’y sauve, — n’est-elle pas petite? — et que je vive. »
Kitaenyo, dayta a siudad nga adda sadiay ket asideg a mabalinko a pagkamangan ken bassit daytoy. Pangngaasiyo, bay-andak nga agkamang sadiay (saan kadi a bassit daytoy?) ket maisalakanto ti biagko.”
21 Il lui dit: « Voici, je t’accorde encore cette grâce, de ne pas détruire la ville dont tu parles.
Kinunana kenkuana, “Ala wen, patgak met laeng daytoy a kiddaw, a saankonto a dadaelen ti siudad a dinakamatmo.
22 Hâte-toi de t’y sauver, car je ne puis rien faire que tu n’y sois arrivé. » C’est pour cela qu’on a donné à cette ville le nom de Ségor.
Darasem! Agkamangka sadiay, ta saanko a maaramid ti aniaman a banag agingga a saanka a nakadanon sadiay.” Naawagan ngarud ti siudad iti Soar.
23 Le soleil se leva sur la terre, et Lot arriva à Ségor.
Nagsingisingen ti init iti daga idi nakadanon ni Lot iti Soar.
24 Alors Yahweh fit pleuvoir sur Sodome et sur Gomorrhe du soufre et du feu d’auprès de Yahweh, du ciel.
Ket pinagtudo ni Yahweh iti asupre ken apuy manipud idiay tangatang idiay Sodoma ken Gomorra.
25 Il détruisit ces villes et toute la Plaine, et tous les habitants des villes et les plantes de la terre.
Dinadadaelna dagidiay a siudad, amin dagiti tanap, ken amin dagiti agnanaed kadagiti siudad, ken amin a nagtubo a mula iti daga.
26 La femme de Lot regarda en arrière et devint une colonne de sel.
Ngem ti asawa ni Lot nga adda iti malikudanna, timmaliaw ket nagbalin isuna nga adigi nga asin.
27 Abraham se leva de bon matin et se rendit au lieu où il s’était tenu devant Yahweh.
Nasapa a nagriing ni Abraham iti dayta a bigat ket napan iti lugar a nagtakderanna idi iti sanggoanan ni Yahweh.
28 Il regarda du côté de Sodome et de Gomorrhe, et sur toute l’étendue de la Plaine, et il vit monter de la terre une fumée, comme la fumée d’une fournaise.
Tinannawaganna ti Sodoma ken Gomorra ken ti amin a daga iti tanap. Kimmita isuna ket nakitana ti asuk nga agpangpangato manipud iti daga a kas iti asuk iti maysa nga urno.
29 Lorsque Dieu détruisit les villes de la Plaine, il se souvint d’Abraham, et il fit échapper Lot au bouleversement, lorsqu’il bouleversa les villes où Lot habitait.
Isu nga idi dinadael ti Dios dagiti siudad iti tanap, linagip ti Dios ni Abraham. Inlisina ni Lot iti tengnga ti pannakadadael idi dinadaelna ti siudad a nagnaedan ni Lot.
30 Lot monta de Ségor et s’établit à la montagne, ayant avec lui ses deux filles, car il craignait de rester à Ségor; et il habitait dans une caverne avec ses deux filles.
Ngem simmang-at ni Lot manipud iti Soar ket napan nagnaed kadagiti kabanbantayan a kaduana dagiti dua nga annakna a babbai, gapu ta mabuteng isuna nga agnaed iti Soar. Isu a nagnaed isuna iti maysa a rukib, isuna ken dagiti dua nga annakna a babbai.
31 L’aînée dit à la plus jeune: « Notre père est vieux, et il n’y a pas d’homme dans le pays pour venir vers nous, selon l’usage de tous les pays.
Kinuna ti inauna nga anak iti inaudi, “Lakayen ti amata, ket awan ti siasinoman a lalaki iti sadinoman a makikaidda kadata segun iti wagas iti amin a lubong.
32 Viens, faisons boire du vin à notre père et couchons avec lui, afin que nous conservions de notre père une postérité. »
Umayka, painumenta iti arak ti amata, ket makikaiddata kenkuana, tapno iti kasta ket mapaaduta pay ti kaputotan ti amata.”
33 Elles firent donc boire du vin à leur père cette nuit-là, et l’aînée alla coucher avec son père, et il ne s’aperçut ni du coucher de sa fille ni de son lever.
Isu a pinainumda iti arak ti amada iti dayta a rabii. Ket napan nakikaidda ti inauna nga anak iti amana; saanna nga ammo idi nakikaidda isuna, uray idi bimmangon isuna.
34 Le lendemain, l’aînée dit à la plus jeune: « Voici, j’ai couché la nuit dernière avec mon père; faisons-lui boire du vin encore cette nuit, et va coucher avec lui afin que nous conservions de notre père une postérité ».
Iti simmaruno nga aldaw, kinuna ti inauna iti inaudi, “Dumngegka, idi rabii nakikaiddaak kenni amak, ket inton rabii painumenta manen iti arak, ket masapul a sumrekka ket makikaiddaka kenkuana, tapno iti kasta ket mapaaduta pay ti kaputotan ti amata.”
35 Cette nuit-là encore elles firent boire du vin à leur père, et la cadette alla se coucher auprès de lui, et il ne s’aperçut ni de son coucher ni de son lever.
Isu a pinainumda iti arak ti amada iti dayta a rabii, ket napan ken nakikaidda ti inaudi kenkuana. Saanna nga ammo idi nagidda isuna, uray idi bimmangon isuna.
36 Les deux filles de Lot devinrent enceintes de leur père.
Isu a dagiti annak ni Lot ket nagsikog babaen iti amada.
37 L’aînée mit au monde un fils, qu’elle nomma Moab: c’est le père des Moabites, qui existent jusqu’à ce jour.
Impasngay ti inauna ti maysa a lalaki ket pinanagananna isuna iti Moab. Isuna ti nagbalin a kapuonan dagiti maaw-awagan iti agdama a Moabita.
38 La cadette eut aussi un fils, qu’elle nomma Ben-Ammi: c’est le père des fils d’Ammon, qui existent jusqu’à ce jour.
Kasta met ti inaudi nga anak, impasngayna met ti maysa lalaki, ket pinanaganna iti Ben Ammi. Isuna ti nagbalin a kapuonan dagiti tattao nga iti agdama ket maaw-awagan iti Ammonita.