< Actes 28 >
1 Une fois sauvés, nous reconnûmes que l’île s’appelait Malte. Les barbares nous traitèrent avec une bienveillance peu commune;
Nitwakazubusigwa kabotu twanjila mukati, twakaziba kuti ako kasuwa kategwa Malita.
2 ils nous recueillirent tous autour d’un grand feu qu’ils avaient allumé, à cause de la pluie qui était survenue, et du froid.
Bantu bamumo bakatuchitila buuya bwindilide, pesi bakakunka mulilo, batutambula toonse, nkaambo kwakali muyooba alubo kakulokutontola.
3 Paul ayant ramassé quelques broussailles et les ayant jetées dans le brasier, une vipère, que la chaleur en fit sortir, s’attacha à sa main.
Pesi Pawulu nakabwezelela bukunikuni wabuwaala mumulilo, muzoka wakazwa nkaambo kakuumpa kwamulilo. Mpawo wanamatila aluboko lwa Pawulu.
4 En voyant ce reptile qui pendait à sa main, les barbares se dirent les uns aux autres: « Sans aucun doute, cet homme est un meurtrier; car, après qu’il a été sauvé de la mer, la Justice divine n’a pas voulu le laisser vivre. »
Lino bakkali bamuchisi echi nibakabona munyama oyu ulalengelela aluboko lwa Pawulu, bakati kuli umwi awumwi, “Oyu mwalumi welede kuti mujayi wavunwa kulwizi. Lubeta talumuzumizyi pe kuti kachipona.”
5 Lui, cependant, secoua la vipère dans le feu et n’en ressentit aucun mal.
Pesi nakamusansila mumulilo muzoka ulya, katakwe anakamuchisa pe.
6 Les barbares s’attendaient à le voir enfler ou tomber mort subitement. Mais après avoir longtemps attendu, voyant qu’il ne lui arrivait aucun mal, ils changèrent de sentiment, et dirent: C’est un dieu.
Bakalindila kabalangilila kuti ulachiswa ndulwe mukati na kuti kuwidaansi mpawawo. Pesi nibakamulangilizya kwachiindi chilamfu, babona takwe abubi bwakachitika alinguwe, bakasandula kuyeeya kwabo bati mwalumi oyu ngu Leza.
7 Il y avait, dans le voisinage, des terres appartenant au premier personnage de l’île, nommé Publius; qui nous reçut et nous donna pendant trois jours l’hospitalité la plus amicale.
Lino abusena buli afwifwi kwakali nyika yakali yamuzuluzi mupati wakasuwa aaka, mwalumi utegwa Pabbuliyasi. Wakatutambula watukutawukila kwamazuba ataatu.
8 Le père de Publius était alors au lit, malade de la fièvre et de la dysenterie. Paul alla le visiter, et après avoir prié, il lui imposa les mains et le guérit.
Lino kwakaba kuti wisi wa Pabbuliyasi wakalikuchiswa ndulwe akania bugwalaya. Lino Pawulu nakaya kulinguwe, wakakomba, wamubikka maboko, mpawo wamuponia.
9 Sur quoi tous les autres malades de l’île vinrent le trouver, et ils furent guéris.
Kuzwa akuchitika kwazezi, bantu biingi bakalikuchiswa mukasuwa aaka bakaza mpawo bakaponesegwa.
10 On nous rendit de grands honneurs à notre départ, et on nous pourvut de ce dont nous avions besoin.
Bantu bakatulemeka abulemo bwiingi. Elyo nitwakaamba kweenda, bakatupa zyoonse nzitwakabulide.
11 Après un séjour de trois mois, nous nous embarquâmes sur un vaisseau d’Alexandrie qui avait passé l’hiver dans l’île; il portait pour enseigne les Dioscures.
Kuuzwa amyeezi itaatu twakeenda abwaato bwakali bwamaninsya chilimu choonse kabuli akasuwa, bwaato bwa Alekkizandiliya bwakalijisi chikozyano chaba leza bamambile kachili chitondezyo,
12 Ayant abordé à Syracuse, nous y restâmes trois jours.
Kuzwa nitwakasika adolopo litegwa Silakkiyasi twakakkala mazuba ataatu.
13 De là, en suivant la côte, nous atteignîmes Reggio, et le lendemain, le vent soufflant du sud, nous arrivâmes en deux jours à Pouzzoles;
Kuzwa mpawawo twakayamba mane twakusika kudolopo litegwa Legiyamu. Nikwakayinda zuba limwi kwakabuka moya wakumusanza, mpawo mukati kamazuba twakali twasika kudolopo lya-Pitiyoli.
14 nous y trouvâmes des frères qui nous prièrent de passer sept jours avec eux; ensuite nous partîmes pour Rome.
Awa twakajana babunyina bamwi, mpawo batutamba kuti tukkale ambabo kwamazuba aalimusanu aabili. Kwiinda munzila mbutwakasika ku Loma.
15 Ayant entendu parler de notre arrivée, les frères de cette ville vinrent au-devant de nous jusqu’au Forum d’Appius et aux Trois-Tavernes. Paul, en les voyant, rendit grâces à Dieu et fut rempli de confiance.
Kuzwa mpawawo bakwesu nibakamvwa kuti twasika bakaza kuzotutambula ku Masasmbalilo a Apiyasi, akumaanda ataatu nkutwakali twaba.
16 Quand nous fûmes arrivés à Rome, on permit à Paul de demeurer en son particulier avec un soldat qui le gardait.
Nitwakanjila mu Loma, Pawulu wakangununwa kuti akkale alikke a silumamba sikumulinda.
17 Trois jours après, Paul fit appeler les principaux d’entre les Juifs, et quand ils furent venus, il leur dit: « Mes frères, sans avoir rien fait ni contre le peuple, ni contre les coutumes de nos pères, je suis prisonnier, et, depuis Jérusalem, livré au pouvoir des Romains.
Elyo kwakaba kuti nikwakayinda mazuba ataatu Pawulu wakayita basilutwe bama Juda. Lino nibakabangununa, wakati kulimbabo; “Nobakwesu, nikuba kuti tandijisi mulandu pe kubantu akutunsiyansiya twamataata, Ndakeetwa mbuli mwaange kuzwa ku Jelusalema ndabikwa mumaboko aba Loma.
18 Après m’avoir interrogé, ils voulaient me relâcher, parce qu’il n’y avait rien en moi qui méritât la mort.
Nibakandibuzisisya, bakaba amoyo wakundangununa nkambo kwakabulika mulandu wakuti ndijiigwe.
19 Mais les Juifs s’y opposèrent, et je me suis vu forcé d’en appeler à César, non certes que j’aie aucun dessein d’accuser ma nation.
Pesi bama Juda nibakambuula mbuli mbubayanda, ndakamanikizigwa kuti ndizobetekwe kunkuta ya Siza, nikuba kuti takuli ndikupa bantu bakuli ndiswe mulandu.
20 Voilà pourquoi j’ai demandé à vous voir et à vous parler; car c’est à cause de l’espérance d’Israël que je porte cette chaîne. »
Nkambo kanzizyo ezi, nchindamwiita kuti ndimubone mpawo ngaambule andinywe, mbuli kuti nkambo kabulangizi bwa Izilayeli nchindisamide nketani eezi lino.
21 Ils lui répondirent: « Nous n’avons reçu de Judée aucune lettre à ton sujet, et aucun des frères qui en sont revenus n’a rien rapporté ou dit de défavorable à ton égard.
Mpawo bakati kulinguwe, “Takwe anitwakatambula magwalo aambula azyanduwe, naba umwi wabakwesu wakaza kuzotwambila azyako, nikuba kwamba chimwi chibi atala anduwe.
22 Mais nous voudrions entendre de ta bouche ce que tu penses; car, pour ce qui est de cette secte, nous savons qu’elle rencontre partout de l’opposition. »
Pesi tukumbila nduwe kuti uyeeya buti abukombi obu, nkaambo tulizi kuti bunowaambulwa azyambubo koonse koonse.
23 Ayant pris jour avec lui, ils vinrent en plus grand nombre le trouver où il logeait. Paul leur exposa, dans un langage pressant, le royaume de Dieu, cherchant à les persuader, par la loi de Moïse et les Prophètes, de ce qui concerne Jésus. L’entretien dura depuis le matin jusqu’au soir.
Nibakabamba buzuba bwakuyooma anguwe, bantu biingi bakali kusika kung'anda yakwe. Wakabaambila kaambo kakwe, alubo kalungulula azyabwami bwa Leza. Wakeezya kubakombelezya azya Jesu, kubikka aamwi kuzwa kumulawu wa Mozesi awaba sinsimi kuzwa kuseni kuyosika goko.
24 Les uns furent convaincus par ce qu’il disait, mais les autres ne crurent point.
Bamwi bakazumina aatala azintu ezi zyakali kwaambwa, pesi bamwi tebakazumina pe.
25 Comme ils se retiraient en désaccord, Paul n’ajouta que ces mots: « Elle est bien vraie cette parole que le Saint-Esprit a dite à vos pères par le prophète Isaïe:
Nibakakkachilwa kuzuminana kumakani aya, bakazwa bamusiya Pawulu kali wamba ijwi eli: “Muuya Uusalala wakaambula kwiindilila muli Isaya musinsimi kuli bamawuso,
26 Va vers ce peuple, et dis-leur: Vous entendrez de vos oreilles, et vous ne comprendrez point; vous regarderez de vos yeux, et vous ne verrez point.
“Wakati, koya kubantu aba ukaambe kuti, 'Akumvwa muyoomvwa pesi tamukwe nimuyomvwisisisya pe. akubona mulakubona pesi takwepe kunobenesesya loko.
27 Car le cœur de ce peuple est devenu insensible; ils ont endurci leurs oreilles et ils ont fermé leurs yeux, de peur de voir de leurs yeux, d’entendre de leurs oreilles, de comprendre avec leur cœur, de se convertir et de recevoir de moi le salut. —
Nkambo moyo wabantu aba wasitikwa, amatwi abo takonomvwa pe, alubo bakafwinya meso aabo, mbokunga ngabalabona ameso abo mpawo bamvwe amatwi abo mpawo bamvwisisye amyoyo yabo mpawo basanduke lubo kuti ndibaponisye.”
28 Sachez donc que ce salut de Dieu a été envoyé aux Gentils; pour eux, ils le recevront avec docilité. »
Nchinchicho, mwelede kuziba kuti olu lufutuko lwa Leza lwakatuminwa bamasi alubo bayoswilizya.
29 [Lorsqu’il eut ainsi parlé, les Juifs s’en allèrent, en discutant vivement entre eux.]
Lino nakamba makani aya, bama Juda bakeenda alubo bakanyongana loko.
30 Paul demeura deux ans entiers dans une maison qu’il avait louée. Il recevait tous ceux qui venaient le visiter,
Pawulu wakakkala minyaka ibiili mung'anda yakwe mwini yakuula.
31 prêchant le royaume de Dieu et enseignant ce qui regarde le Seigneur Jésus-Christ, en toute liberté et sans empêchement.
Wakali kukambawuka bwami bwa Leza, alubo wakalikuyiisya azya Mwami Jesu Kkilisito abusichaamba buzulide kakutakwe achimugulungania pe.