< 2 Rois 8 >

1 Elisée parla à la femme dont il avait fait revivre l'enfant, en ces termes: « Lève-toi, va-t-en, toi et ta famille, et séjourne où tu pourras; car Yahweh a appelé la famine, et elle vient en effet sur le pays pour sept années. »
Pea naʻe toki lea ʻa ʻIlaisa ki he fefine, ʻaia naʻa ne fokotuʻu moʻui ki ai ʻa ʻene tama, ʻo ne pehē, “Tuʻu hake, pea ʻalu ʻa koe mo ho kau nofoʻanga, pea ʻāunofo ʻi ha potu pe te ke faʻa ʻāunofo ki ai: he kuo pau pe meia Sihova ke ʻai ha honge; pea ʻe hoko foki ia ki he fonua ʻi he taʻu ʻe fitu.”
2 La femme, s'étant levée, fit selon la parole de l'homme de Dieu: elle s'en alla, elle et sa famille, et séjourna sept ans au pays des Philistins.
Pea naʻe tuʻu hake ʻae fefine, ʻo ne fai ʻo hangē ko ia naʻe lea ki ai ʻae tangata ʻoe ʻOtua: pea naʻa ne ʻalu fakataha mo hono kaungāʻapi, mo ne nofo ʻi he fonua ʻoe kakai Filisitia ʻi he taʻu ʻe fitu.
3 Au bout des sept ans, la femme revint du pays des Philistins et alla implorer le roi au sujet de sa maison et de son champ.
Pea ʻi heʻene hiliange ʻae taʻu ʻe fitu, naʻe toe liliu mai ʻae fefine mei he fonua ʻoe kakai Filisitia: pea naʻa ne ʻalu atu ke tangi ki he tuʻi ke toe maʻu ʻa hono fale pea mo hono fonua.
4 Le roi s'entretenait avec Giézi, serviteur de l'homme de Dieu, en disant: « Raconte-moi, je te prie, toutes les grandes choses qu'Elisée a faites. »
Pea naʻe alea ʻae tuʻi mo Kehesi ʻaia naʻe tamaioʻeiki ki he tangata ʻae ʻOtua, ʻo pehē, ʻOku ou kole ke ke fakahā mai ʻae ngaahi meʻa lahi kotoa pē ʻaia kuo fai ʻe ʻIlaisa.
5 Pendant que le serviteur racontait au roi comment son maître avait rendu la vie à un mort, voici que la femme dont Elisée avait fait revivre le fils se mit à implorer le roi au sujet de sa maison et de son champ. Et Giézi dit: « O roi mon seigneur, voici la femme et voici son fils qu'Elisée a rendu à la vie. »
Pea ʻiloange, lolotonga ʻa ʻene fakahā ki he tuʻi, ʻa ʻene toe fakamoʻui ʻae sino mate, vakai, naʻe tangi mai ki he tuʻi ʻae fefine ʻaia naʻe fakamoʻui ki ai ʻa ʻene tama, ke ne toe maʻu mai ʻa hono fale pea mo hono fonua. Pea naʻe pehē ʻe Kehesi, “ʻE hoku ʻeiki ko e tuʻi, ko e fefine eni, pea ko ʻene tama eni, ʻaia naʻe fakamoʻui ʻe ʻIlaisa.”
6 Le roi interrogea la femme, qui lui fit le récit; et le roi lui donna un eunuque, en disant: « Fais restituer tout ce qui lui appartient, avec tous les revenus du champ, depuis le jour où elle a quitté le pays jusqu'à présent. »
Pea ʻi heʻene ʻeke atu ʻe he tuʻi ki he fefine, naʻa ne fakamatala ia kiate ia. Ko ia naʻe fekau ai ʻe he tuʻi ki ha matāpule ʻe tokotaha, ʻo pehē, “Toe ʻatu kiate ia ʻae meʻa kotoa pē naʻe ʻaʻana, pea mo e tupu kotoa pē ʻo ʻene ngoue talu mei he ʻaho naʻa ne ʻalu ai mei he fonua, ʻo aʻu mai ki he ʻaho ni.”
7 Elisée se rendit à Damas; Benhadad, roi de Syrie, était malade, et on l'informa, en disant: « l'homme de Dieu est arrivé ici. »
Pea naʻe hoko mai ʻa ʻIlaisa ki Tamasikusi; pea naʻe mahakiʻia ʻa Penihatati ko e tuʻi ʻo Silia; pea naʻe tala kiate ia, ʻo pehē, “Kuo haʻu ki heni ʻae tangata ʻoe ʻOtua.
8 Le roi dit à Hazaël: « Prends avec toi un présent, et va au-devant de l'homme de Dieu; consulte par lui Yahweh, en disant: Survivrai-je à cette maladie? »
Pea naʻe pehē ʻe he tuʻi kia Hasaeli, Toʻo ha meʻaʻofa ʻi ho nima, pea ke ʻalu ʻo fakafetaulaki mo e tangata ʻoe ʻOtua, pea ke fehuʻi kia Sihova ʻiate ia, ʻo pehē, “Pe te u toe moʻui hake mei he mahaki ni?”
9 Hazaël alla au-devant d'Elisée. Il avait pris avec lui un présent, de tout ce qu'il y avait de meilleur à Damas, la charge de quarante chameaux. Lorsqu'il fut arrivé, il se présenta devant Elisée en disant: « Ton fils Benhadad, roi de Syrie, m'envoie vers toi pour dire: Survivrai-je à cette maladie? »
Ko ia naʻe ʻalu ai ʻa Hasaeli ke fetaulaki mo ia, ʻo ne ʻave ʻae meʻaʻofa ʻi hono nima, ʻio, mei he meʻa lelei kotoa pē ʻi Tamasikusi, ko e ngaahi kavenga naʻe fua ʻe he fanga kāmeli ʻe fāngofulu, pea naʻa ne haʻu ʻo tuʻu ʻi hono ʻao, mo ne pehē, Kuo fekauʻi au ʻe ho foha ko Penihatati ko e tuʻi ʻo Silia, ke pehē, “Te u toe moʻui hake mei he mahaki ni pe ʻikai?”
10 Elisée lui répondit: « Va, dis-lui: Sûrement tu survivras. Mais Yahweh m'a fait voir que sûrement il mourra. »
Pea naʻe pehē ʻe ʻIlaisa kiate ia, “ʻAlu, ʻo tala kiate ia, ʻOku ke faʻa moʻui hake moʻoni: ka kuo fakahā mai ʻe Sihova ko e moʻoni pe te ne mate.”
11 L'homme de Dieu arrêta son regard sur Hazaël et le fixa jusqu'à le faire rougir; et l'homme de Dieu pleura.
Pea naʻe sio fakamamaʻu ia, pea naʻa ne mā ai: pea naʻe tangi ʻae tangata ʻoe ʻOtua.
12 Hazaël dit: « Pourquoi mon seigneur pleure-t-il? » Et Elisée répondit: « Parce que je sais le mal que tu feras aux enfants d'Israël: tu livreras aux flammes leurs villes fortes, tu tueras avec l'épée leurs jeunes gens, tu écraseras leurs petits enfants et tu fendras le ventre à leurs femmes enceintes. »
Pea naʻe pehē ʻe Hasaeli, “Ko e hā ʻoku tangi ai ʻa hoku ʻeiki?” Pea naʻe pehēange ʻe ia, “Koeʻuhi ʻoku ou ʻilo ʻae kovi kotoa pē ʻaia te ke fai ki he fānau ʻa ʻIsileli: te ke tutu ʻa honau ngaahi kolo tau, pea te ke tāmateʻi ʻa ʻenau kau talavou ʻaki ʻae heletā, pea te ke laiki ʻa ʻenau tamaiki, mo fahiʻi ʻae kau fefine ʻoku feitama.”
13 Hazaël dit: « Mais qu'est donc ton serviteur, un chien, pour faire de si grandes choses? » Elisée répondit: « Yahweh m'a fait voir que tu seras roi de Syrie. »
Pea naʻe pehē ʻe Hasaeli, “Ka ko e hā, ko e kulī ʻa hoʻo tamaioʻeiki ko au, ke u fai ha meʻa pehē fau?” Pea naʻe pehēange ʻe ʻIlaisa, “Kuo fakaʻilo mai ʻe Sihova ke ke tuʻi ko e ki Silia.”
14 Hazaël, ayant quitté Elisée, revint auprès de son maître, qui lui dit: « Que t'a dit Elisée? » Il répondit: « Il m'a dit: Sûrement tu survivras. »
Ko ia naʻa ne ʻalu ai meia ʻIlaisa, mo ne haʻu ki heʻene ʻeiki; ʻaia naʻe pehē kiate ia, “Ko e hā ʻae lea ʻa ʻIlaisa kiate koe? Pea naʻa ne pehēange, naʻa ne fakahā mai te ke moʻui hake moʻoni.”
15 Le lendemain, Hazaël prit une couverture et, l'ayant plongée dans l'eau, il l'étendit sur le visage du roi, qui mourut. Et Hazaël régna à sa place.
Pea naʻe hoko ʻo pehē ʻi he ʻaho naʻe feholoi, naʻe toʻo [ʻe Hasaeli ]ha konga holo matolu, mo ne unu ia ʻi he vai, pea naʻa ne folahi ia ki hono mata, ke ne mate ai: pea naʻe fetongi ai ia ʻi he pule ʻe Hasaeli.
16 La cinquième année de Joram, fils d'Achab, roi d'Israël, Josaphat étant encore roi de Juda, Joram, fils de Josaphat, roi de Juda, régna.
Pea ʻi hono nima ʻoe taʻu ʻo Solami ko e foha ʻo ʻEhapi ko e tuʻi ʻo ʻIsileli, ka naʻe tuʻi ʻa Sihosafate ʻi he kuonga ko ia ʻi Siuta, naʻe kamata pule ʻa Siholami ko e foha ʻo Sihosafate ko e tuʻi ʻo Siuta.
17 Il avait trente-deux ans lorsqu'il devint roi, et il régna huit ans à Jérusalem.
Naʻe tolungofulu ma ua ʻa ʻene taʻu ʻi heʻene kamata pule; pea naʻa ne pule ʻi he taʻu ʻe valu ʻi Selūsalema.
18 Il marcha dans la voie des rois d'Israël, comme avait fait la maison d'Achab, car il avait pour femme une fille d'Achab, et il fit ce qui est mal aux yeux de Yahweh.
Pea naʻa ne ʻalu ʻi he hala ʻoe ngaahi tuʻi ʻo ʻIsileli, ʻo hangē ko ia naʻe fai ʻe he fale ʻo ʻEhapi: he naʻa ne mali mo e ʻofefine ʻo ʻEhapi: pea naʻa ne fai ʻae kovi ʻi he ʻao ʻo Sihova.
19 Mais Yahweh ne voulut pas détruire Juda, à cause de David, son serviteur, selon la promesse qu'il lui avait faite de lui donner toujours une lampe parmi ses fils.
Ka naʻe ʻikai fie fakaʻauha ʻa Siuta ʻe Sihova, koeʻuhi pe ko Tevita ko ʻene tamaioʻeiki, ʻaia naʻa ne talaʻofa ki ai ke foaki maʻuaipē kiate ia ha maama, pea ki hono hako.
20 De son temps Edom s'affranchit de la domination de Juda et se donna un roi.
ʻI hono kuonga ʻoʻona naʻe angatuʻu ʻa ʻItomi ki he pule ʻa Siuta, pea naʻa nau fakanofo ha tuʻi maʻanautolu pe.
21 Joram passa à Séïra avec tous les chars; s'étant levé de nuit, il battit les Edomites qui l'entouraient et les chefs des chars, et le peuple s'enfuit dans ses tentes.
Ko ia naʻe ʻalu atu ai ʻa Solami ki Saili, pea naʻe ʻalu mo ia ʻae ngaahi saliote kotoa pē: pea naʻa ne tuʻu hake ʻi he poʻuli, mo ne teʻia ʻae kakai ʻItomi naʻe nofo takatakai ʻiate ia, pea mo e ngaahi ʻeiki ʻoe ngaahi saliote: pea naʻe feholaki ʻae kakai ki honau ngaahi fale fehikitaki.
22 Edom s'affranchit de la domination de Juda, jusqu'à ce jour. Lobna s'affranchit aussi dans le même temps.
Ka kuo angatuʻu ʻa ʻItomi ki he pule ʻa Siuta ʻo aʻu mai ki he ʻaho ni. Pea naʻe angatuʻu ʻa Lipina ʻi he kuonga pe ko ia.
23 Le reste des actes de Joram, et tout ce qu'il a fait, cela n'est-il pas écrit dans le livre des Chroniques de Juda?
Pea ko hono toe ʻoe ngaahi ngāue ʻa Solami, mo ia kotoa pē naʻa ne fai, ʻikai kuo tohi ia ʻi he tohi fakamatala ki he ngaahi tuʻi ʻo Siuta?
24 Joram se coucha avec ses pères, et il fut enterré avec ses pères dans la ville de David; et Ochozias, son fils, régna à sa place.
Pea naʻe mohe ʻa Solami ki heʻene ngaahi tamai, pea naʻe fai hono putu ki he potu ʻa ʻene ngaahi tamai ʻi he kolo ʻo Tevita: pea naʻe fetongi ia ʻi he pule ʻe hono foha ko ʻAhasia.
25 La douzième année de Joram, fils d'Achab, roi d'Israël, régna Ochozias, fils de Joram, roi de Juda.
Pea ʻi hono hongofulu ma ua ʻoe taʻu ʻo Solami ko e foha ʻo ʻEhapi ko e tuʻi ʻo ʻIsileli naʻe kamata pule ʻa ʻAhasia ko e foha ʻo Siholami ko e tuʻi ʻo Siuta.
26 Ochozias avait vingt-deux ans lorsqu'il devint roi, et il régna un an à Jérusalem. Sa mère s'appelait Athalie, fille d'Amri, roi d'Israël.
Naʻe uofulu ma ua ʻae taʻu ʻoe motuʻa ʻa ʻAhasia ʻi heʻene kamata pule; pea naʻa ne pule ʻi Selūsalema ʻi he taʻu ʻe taha. Pea ko e hingoa ʻo ʻene faʻē ko ʻAtalia, ko e ʻofefine ʻo Omili ko e tuʻi ʻo ʻIsileli.
27 Il marcha dans la voie de la maison d'Achab, et il fit ce qui est mal aux yeux de Yahweh, comme la maison d'Achab, car il était gendre de la maison d'Achab.
Pea naʻa ne ʻeveʻeva ʻi he hala ʻoe fale ʻo ʻEhapi, mo ne fai ʻae kovi ʻi he ʻao ʻo Sihova, ʻo hangē ko ia naʻe fai ʻe he fale ʻo ʻEhapi: he ko e foha ia ʻi he fono ki he fale ʻo ʻEhapi.
28 Il alla avec Joram, fils d'Achab, combattre Hazaël, roi de Syrie, à Ramoth-en-Galaad. Les Syriens blessèrent Joram;
Pea naʻa ne ʻalu mo Solami ko e foha ʻo ʻEhapi ki he tau naʻe fai kia Hasaeli ko e tuʻi ʻo Silia ʻi Lemoti-Kiliati; pea naʻe lavea ʻa Solami ʻi he kakai Silia.
29 le roi Joram s'en retourna pour se faire guérir à Jezrahel des blessures que les Syriens lui avaient faites à Ramoth, lorsqu'il se battait contre Hazaël, roi de Syrie. Ochozias, fils de Joram, roi de Juda, descendit pour voir Joram, fils d'Achab, à Jezrahel, parce qu'il était malade.
Pea naʻe toe ʻalu ʻa Solami ki Sesilili ke fakamoʻui ʻa hono ngaahi lavea ʻaia naʻe lavea ai ia ʻi he kakai Silia ʻi Lama, ʻi heʻene tauʻi ʻa Hasaeli ko e tuʻi ʻo Silia. Pea naʻe ʻalu hifo ʻa ʻAhasia ko e foha ʻo Siholami ko e tuʻi ʻo Siuta ke mamata kia Solami ko e foha ʻo ʻEhapi ʻi Sesilili, ko e meʻa ʻi hono lavea.

< 2 Rois 8 >