< Psaumes 39 >

1 Au maître de chant, à Idithun. Chant de David. Je disais: « Je veillerai sur mes voies, de peur de pécher par la langue; je mettrai un frein à ma bouche, tant que le méchant sera devant moi. »
“Katohna chunga chingthei tah in thil bol ing kating, kathusei doh chenga chonseponge. Kavel a Elohim Pathen ginglou ho aumteng kalei kakituh tang ding ahi” tin kei le kei kakihou ve.
2 Et je suis resté muet, dans le silence; je me suis tu, quoique privé de tout bien. Mais ma douleur s’est irritée,
Hinla hitia thipbeh a kaum a thupha jeng jong changkhat cha seilouva kaum chun kalung sunga lung gimna akhoh secheh in ahi.
3 mon cœur s’est embrasé au-dedans de moi; dans mes réflexions un feu s’est allumé, et la parole est venue sur ma langue.
Kalunga kagelbe chan in kalung gimna akhoh cheh in, hiti chun seilou in kaum theipon ahi:
4 Fais-moi connaître, Yahweh, quel est le terme de ma vie; quelle est la mesure de mes jours; que je sache combien je suis périssable.
“Yahweh Pakai leiset a kahinkhohi ichan a chom hitam neihin hetsah jing in, kahin nikhohi akisim jinghi neigeldoh sah in, kahin kho iti chom hitam?
5 Tu as donné à mes jours la largeur de la main, et ma vie est comme un rien devant toi. Oui, tout homme vivant n’est qu’un souffle. — Séla.
Nangin kahinkhov hi ichangeija chom a nasem hitam kakhut phang sangin jong asaojo poi. Nang dingin kahinkho lhum kei jong hi haikhat bou ahi soh tan, Mihem hinkho khat cheh jong hi haikhat cheh bou ahi.”
6 Oui, l’homme passe comme une ombre; oui, c’est en vain qu’il s’agite; il amasse, et il ignore qui recueillera.
Mihem hinkho hi milom kitol bang bep bou ahin, kisah lunggim naho jong hetman lou kah in akichai loi ji tai. Gou ikhol khom un, kon ahin manding ham jong ihe doh ji pouve.
7 Maintenant, que puis-je attendre, Seigneur? Mon espérance est en toi.
Hijeh chun Yahweh Pakai hoi a kinep na kakoi ding ham? Nanga bou kakinep na aum e.
8 Délivre-moi de toutes mes transgressions; ne me rends pas l’opprobre de l’insensé.
Kaset bolnom na a kon in neihuh doh in, mingol ho neinoise sah hih in.
9 Je me tais, je n’ouvre plus la bouche, car c’est toi qui agis.
Keima na ansung a thipchet in kaum e; imacha jong kasei louding ahi.
10 Détourne de moi tes coups; sous la rigueur de ta main, je succombe!
Ahinla Yahweh Pakai nei engbol hih in! Nakhut gu dounan kachao lhagam tai.
11 Quand tu châties l’homme, en le punissant de son iniquité, tu détruis, comme fait la teigne, ce qu’il a de plus cher. Oui, tout homme n’est qu’un souffle. — Séla.
Kachonset u suhdih na dia neijep tengu le, kasah lut u chonsetna chu nget in aneh bang in ajun lhaji tan ahi. Tahbeh in mihem khat cheh hi haikhat bou ahi.
12 Ecoute ma prière, Yahweh, prête l’oreille à mes cris, ne sois pas insensible à mes larmes! Car je suis un étranger chez toi, un voyageur, comme tous mes pères.
O Yahweh Pakai kataona ngai in lang panpi ngaija kataona neingai pih in! kamit lhi lon nah sah mon koi hih in, ajeh chu keima hi namaljin bou kahin, kema masang a kapu kapa teu bang a kholjin vahle kahi bouve.
13 Détourne de moi le regard et laisse-moi respirer, avant que je m’en aille et que je ne sois plus!
Hiche leiset hinkho hi kadalhah a kahin kho abei masang kakipa a kanui kit na din nalung han na, nagim bol na ho toh neichom khen in.

< Psaumes 39 >