< Proverbes 13 >
1 Le fils sage révèle l’instruction de son père, mais le moqueur n’écoute pas la réprimande.
Denggen ti masirib nga anak ti panangisuro ti amana, ngem ti mananglalais saanto a dumngeg iti panangtubngar.
2 Du fruit de sa bouche l’homme goûte le bien, mais le désir des perfides, c’est la violence.
Ragragsaken ti maysa a tao dagiti naimbag a banbanag manipud iti bunga ti ngiwatna, ngem ti paggugusto ti mangliliput ket kinaranggas.
3 Celui qui veille sur sa bouche garde son âme; celui qui ouvre trop ses lèvres court à sa perte.
Ti mangsalsaluad iti ngiwatna salsalaknibanna ti biagna, ngem ti sumanao daddadaelenna ti bagina.
4 Le paresseux à des désirs, et ils ne sont pas satisfaits, mais le désir des hommes diligents sera rassasié.
Awan kadagiti tarigagay dagiti nasadut a tattao ti magun-dda, ngem magun-odto amin dagiti nagaget a tattao dagiti tarigagayda.
5 Le juste déteste les paroles mensongères; le méchant procure la honte et la confusion.
Ti agar-aramid iti umno ket kagurgurana ti kinaulbod, ngem pagbalinen ti nadangkes a tao ti bagina a makarimon, ken ar-aramidenna ti nakababain.
6 La justice garde la voie de l’homme intègre, mais la méchanceté cause la ruine du pécheur.
Salsalakniban ti kinalinteg dagiti saan a biddut ti wagasda, ngem iyadayo ti kinadangkes dagiti agbasbasol.
7 Tel fait le riche qui n’a rien, tel fait le pauvre qui a de grands biens.
Adda maysa a tao a mangpabpabaknang iti bagina ngem awanan met a pulos, ken adda ti maysa a tao a mangmangted kadagiti amin a kukuana, ngem, pudpudno a baknang isuna.
8 La richesse d’un homme est rançon de sa vie, mais le pauvre n’entend même pas la menace.
Mabalin a subboten ti nabaknang a tao ti biagna babaen kadagiti sanikuana, ngem saanto a pulos a makaawat ti napanglaw a tao iti kasta a kita ti pangta.
9 La lumière du juste brille joyeusement, mais la lampe des méchants s’éteint.
Agragrag-o ti silaw ti agar-aramid iti umno, ngem maiddep ti pagsilawan ti nadangkes.
10 L’orgueil ne produit que des querelles; mais la sagesse est avec ceux qui se laissent conseiller.
Ti kinatangsit ket mangparnuay laeng iti riri, ngem adda kinasirib kadagiti dumdumngeg iti naimbag a pammagbaga.
11 La richesse mal acquise s’évanouit, mais celui qui l’amasse peu à peu l’augmente.
Maibus ti kinabaknang no kasta unay ti kinaparammag, ngem ti agur-urnong iti kuarta babaen iti panagtrabaho ti imana mapaaduna ti kuartana.
12 L’espoir différé rend le cœur malade, mais le désir accompli est un arbre de vie.
No naitantan ti namnama, burakenna ti puso, ngem ti kalikagum a natungpal ket maiyarig a kayo ti biag.
13 Celui qui méprise la parole se perd, mais celui qui respecte le précepte sera récompensé.
Ti tao a mangum-umsi iti sursuro ket sagrapennanto met laeng daytoy, ngem magunggonaanto ti tao a mangraem iti bilin.
14 L’enseignement du sage est une source de vie, pour échapper aux pièges de la mort.
Ti sursuro ti masirib a tao ket maiyarig a burayok ti biag, iyadayunaka manipud kadagiti silo ni patay.
15 Une intelligence cultivée produit la grâce, mais la voie des perfides est rude.
Makagun-od iti pabor ti nasayaat a pannakaawat, ngem awan patinggana ti dalan ti mangliliput.
16 Tout homme prudent agit avec réflexion, mais l’insensé étale sa folie.
Mangngeddeng dagiti manakem a tattao segun iti pannakaammoda, ngem ibutbutaktak ti maag ti kinamaagna.
17 Un envoyé méchant tombe dans le malheur, mais un messager fidèle procure la guérison.
Matnag iti riribuk ti mensahero a nadangkes, ngem mangiyeg iti kapia ti mensahero a napudno.
18 Misère et honte à qui rejette la correction; celui qui reçoit la réprimande est honoré.
Pumanglaw ken maibabainto ti saan a mangikankano iti panangdisiplina, ngem maidaydayawto ti makasursuro manipud iti pannakailintegna.
19 Le désir satisfait réjouit l’âme, et s’éloigner du mal fait horreur aux insensés.
Ti natungpal a kalikagum ket nasam-it iti paggugusto, ngem kagurgura dagiti maag a tallikudan ti kinadakes.
20 Celui qui fréquente les sages devient sage, mais celui qui se plaît avec les insensés devient méchant.
Makipagbiagka kadagiti masirib a tattao ket agbalinka a masirib, ngem dagiti kakaddua dagiti maag ket agsagaba iti kinaranggas.
21 Le malheur poursuit les pécheurs, mais le bonheur récompense les justes.
Kamkamaten ti didigra dagiti managbasol, ngem magunggonaan iti nasayaat dagiti mangar-aramid iti umno.
22 L’homme de bien laisse sont héritage aux enfants de ses enfants; mais la richesse du pécheur est réservée au juste.
Ti nasayaat a tao mangibati iti tawiden dagiti appokona, ngem ti kinabaknang ti managbasol ket maidulin para kadagiti agar-aramid iti umno.
23 Dans le champ défriché par le pauvre abonde la nourriture, mais il en est qui périssent faute de justice.
Ti saan a naarado a taltalon a kukua ti napanglaw ket mabalin a mangpaadda iti adu a taraon, ngem pukawen daytoy ti kinakillo.
24 Celui qui ménage sa verge hait son fils, mais celui qui l’aime le corrige de bonne heure.
Ti tao a saan a mangdisdisiplina iti anakna, kagurgurana ti anakna, ngem ti tao a mangay-ayat iti anakna ket disdisiplinaenna daytoy.
25 Le juste mange et satisfait son appétit, mais le ventre des méchants éprouve la disette.
Ti tao nga agar-aramid iti umno ket mangan agingga a mapennek, ngem ti tiyan ti nadangkes ket kanayon a mabisin.