< Actes 22 >

1 « Mes frères et mes pères, écoutez ce que j’ai maintenant à vous dire pour ma défense.
Loqꞌalaj taq qachalal, ix ix kꞌamal taq qabꞌe, chitampe ri kinbꞌij chiꞌwe.
2 Dès qu’ils entendirent qu’il leur parlait en langue hébraïque, ils firent encore plus de silence.
Are xkita ri winaq chi ri Pablo xuꞌchꞌabꞌej pa ri tzijobꞌal hebreo, xaq jun xekꞌojiꞌ wi, xkitatabꞌej ri kubꞌij:
3 Et Paul dit: « Je suis Juif, né à Tarse en Cilicie; mais j’ai été élevé dans cette ville et instruit aux pieds de Gamaliel dans la connaissance exacte de la Loi de nos pères, étant plein de zèle pour Dieu, comme vous l’êtes tous aujourd’hui.
Ri in in iwinaqil, in aj Israel. Xinalax pa ri tinimit Tarso, tinimit rech Cilicia. Waral kꞌut pa Jerusalén xinkꞌiy wi. Qas utz nutijoxik xbꞌanik puꞌwiꞌ ri taqanik ke ri qamam ojer rumal ri nim achi Gamaliel amaqꞌel xintij nuchuqꞌabꞌ chupatanixik ri Dios, jetaq ri kibꞌan ix iwonojel kamik.
4 C’est moi qui ai persécuté cette secte jusqu’à la mort, chargeant de chaînes et jetant en prison hommes et femmes:
Nabꞌe kanoq in xinbꞌan kꞌax chike konojel ri e kojoninaq che ri Jesús, xwaj xeꞌnkamisaj. Xeꞌnchap bꞌik achyabꞌ, ixoqibꞌ, xeꞌnkoj pa cheꞌ.
5 le grand-prêtre et tous les Anciens m’en sont témoins. Ayant même reçu d’eux des lettres pour les frères, je partis pour Damas afin d’amener enchaînés à Jérusalem ceux qui se trouvaient là, et de les faire punir.
Ri kinimal chꞌawenelabꞌ cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq xuqujeꞌ konojel ri kinimaꞌqil ri winaq kekwinik kakiqꞌalajisaj chi qas tzij ri kinbꞌij. Rumal cher aꞌreꞌ xkiya bꞌik jujun wuj chwe. Xaq jeriꞌ xineꞌ pa ri tinimit Damasco xubꞌentzukuj ri kojonelabꞌ rech keꞌnchapo, keꞌnkꞌam loq waral pa Jerusalén, chukꞌajisaxik kiwach.
6 Mais comme j’étais en chemin, et déjà près de Damas, tout à coup, vers midi, une vive lumière venant du ciel resplendit autour de moi.
Bꞌenam kꞌu we pa ri bꞌe, opanem kinbꞌan pa ri tinimit Damasco, qas pa ri nikꞌaj qꞌij, xaq kꞌa teꞌ xtunan jun nimalaj tunal chwij ri xpe chikaj.
7 Je tombai par terre, et j’entendis une voix qui me disait: Saul, Saul, pourquoi me persécutes-tu?
Xintzaq puꞌlew, kꞌa te riꞌ xinta jun chꞌabꞌal xpe chikaj xubꞌij chwe: Saulo, Saulo, ¿jas che kabꞌan we nimalaj kꞌax riꞌ chwe?
8 Je répondis: Qui êtes-vous, Seigneur? Et il me dit: Je suis Jésus de Nazareth, que tu persécutes.
“¿Jachin ri lal, Tat?” xincha che. Xubꞌij chwe: In riꞌ ri Jesús aj Nazaret. Ri tajin kabꞌan kꞌax chwe.
9 Ceux qui étaient avec moi virent bien la lumière, mais ils n’entendirent pas la voix de celui qui me parlait.
Ri e kꞌo wukꞌ xkil ri tunal, sibꞌalaj kꞌu xkixiꞌj kibꞌ. Man xkita ta kꞌu ri uchꞌabꞌal ri tajin kachꞌaw wukꞌ.
10 Alors je dis: Que dois-je faire, Seigneur? Et le Seigneur me répondit: Lève-toi, va à Damas, et là on te dira tout ce que tu dois faire.
Ri in kꞌut xinbꞌij: Tat, ¿jas kaj la kinbꞌano? Xubꞌij kꞌu ri Ajawxel Jesús chwe: Chatwaꞌjiloq, chataqej ri abꞌe ri ke pa ri tinimit Damasco. Chilaꞌ kꞌut kabꞌix wi na chawe jas ri rajawaxik kabꞌano.
11 Et comme par suite de l’éclat de cette lumière je ne voyais plus, ceux qui étaient avec moi me prirent par la main, et j’arrivai à Damas.
Man xinkwin ta chi kꞌut xinkaꞌyik rumal ri tunal, ri sibꞌalaj kajuluwik. Rumal riꞌ xa xintzuyex bꞌik che ri nuqꞌabꞌ kumal ri wachiꞌl, xinkikꞌam bꞌik pa ri tinimit Damasco.
12 Or un homme pieux selon la Loi, nommé Ananie, et de qui tous les Juifs de la ville rendaient un bon témoignage,
Kꞌo kꞌu jun achi chilaꞌ, ubꞌiꞌ Ananías. Kojoninaq che ri Dios, kunimaj ri utaqanik ri Moisés. Konojel ri winaq aꞌj Israel ri e kꞌo chilaꞌ pa Damasco kakibꞌij chi sibꞌalaj utz we achi riꞌ.
13 vint me voir, et s’étant approché de moi, me dit: Saul, mon frère, recouvre la vue. Et au même instant je le vis.
We achi riꞌ xopan che nuchꞌabꞌexik, xubꞌij kꞌu chwe: “Wachalal Saulo, chatkaꞌy chi junmul.” Aninaq kꞌut xutzir ri nubꞌoqꞌoch, xinkwinik xinkaꞌyik, xinwil ri achi.
14 Il dit alors: Le Dieu de nos pères t’a prédestiné à connaître sa volonté, à voir le Juste et entendre les paroles de sa bouche.
Xubꞌij kꞌu chwe: “At chaꞌtal rumal ri qaDios, ri kiDios ri qamam, rech kawetaꞌmaj jas ri urayinik, xuqujeꞌ rech katuxik patanil rech ri Dios, xuqujeꞌ rech kata ri chꞌabꞌal.
15 Car tu lui serviras de témoin, devant tous les hommes, des choses que tu as vues et entendues.
Katok kꞌu na che qꞌalajisal rech ri Dios chkiwach ri winaq, katzijoj na ronojel ri atom xuqujeꞌ awilom.
16 Et maintenant que tardes-tu? Lève-toi, reçois le baptême et purifie-toi de tes péchés, en invoquant son nom. —
Jas kꞌu awayeꞌm, chatwaꞌjiloq, chabꞌana aqasanaꞌ jeqel akꞌuꞌx chrij ri Ajawxel Jesús, chata toqꞌobꞌ che rech kasach taj ri amak, kachꞌajchꞌojir kꞌu ri awanimaꞌ.”
17 De retour à Jérusalem, comme je priais dans le temple, il m’arriva d’être ravi en esprit,
Ri Pablo xubꞌij: Are xintzalij loq pa we tinimit Jerusalén, xineꞌ kꞌu pa ri Templo. Tajin kinbꞌan chꞌawem chilaꞌ.
18 et je vis le Seigneur qui me disait: Hâte-toi et sors au plus tôt de Jérusalem, parce qu’on n’y recevra pas le témoignage que tu rendras de moi. —
Pa jun kꞌutbꞌal kꞌut xinwil ri Ajawxel Jesús, xubꞌij chwe: “Chakowij, chatel bꞌik chanim waral pa Jerusalén, rumal chi ri winaq ri e kꞌo waral man kakikoj ta ri nutzij ri kabꞌij chike.”
19 Seigneur, répondis-je, ils savent eux-mêmes que je faisais mettre en prison et battre de verges dans les synagogues ceux qui croyaient en vous,
Ri in kꞌut xinbꞌij che: “Ajawxel, aꞌreꞌ ketaꞌm chi nabꞌe kanoq xineꞌ pa taq ri Sinagoga. Xeꞌnchap konojel ri kekojon che la, xeꞌnkoj pa cheꞌ, xuqujeꞌ xeꞌnchꞌayo.
20 et lorsqu’on répandit le sang d’Etienne, votre témoin, j’étais moi-même présent, joignant mon approbation à celle des autres et gardant les vêtements de ceux qui le lapidaient.
Are tajin kakikamisaj ri Esteban ri patanil e la, ri kaqꞌalajisan tzij la, ri in in kꞌo kukꞌ. Sibꞌalaj utz kꞌut xinwilo xkamisaxik, in xinchajin ri katzꞌyaq ri tajin kekamisanik.”
21 Alors il me dit: Va, c’est aux nations lointaines que je veux t’envoyer. »
Ri Ajawxel Jesús xubꞌij chwe: “Jat, rumal cher rajawaxik katintaq bꞌik naj kukꞌ ri nikꞌaj winaq chik ri man aꞌj Israel taj.”
22 Les Juifs l’avaient écouté jusqu’à ces mots; ils élevèrent alors la voix, en disant: « Ote de la terre un pareil homme; il n’est pas digne de vivre. »
Are xubꞌij ri Pablo chike ri winaq aꞌj Israel, chi keꞌ kukꞌ ri winaq ri man aꞌj Israel taj, xkichap uraqik kichiꞌ, xkibꞌij: ¡Kamisax we achi riꞌ! ¡Man yaꞌtal ta che kakꞌasiꞌk!
23 Et comme ils poussaient de grands cris, jetant leurs manteaux et lançant de la poussière en l’air,
Xkichapleꞌj uraqik kichiꞌ, xkiroqij ri katzꞌyaq pa ri ulew, xkijopij ulew chikaj.
24 le tribun ordonna de faire entrer Paul dans la forteresse et de lui donner la question par le fouet, afin de savoir pour quel motif ils criaient ainsi contre lui.
Ri achi ri kataqan pa kiwiꞌ ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit xuya taqanik rech kokisax ri Pablo pa ri ja ri e kꞌo wi ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit, xuqujeꞌ xuya taqanik rech karapuxik, kꞌa te riꞌ kakꞌot uchiꞌ rech kubꞌij jas rumal ri winaq kakiraq kichiꞌ chrij.
25 Déjà les soldats l’avaient lié avec les courroies, lorsque Paul dit au centurion qui était là: « Vous est-il permis de flageller un citoyen romain, qui n’est pas même condamné? »
Are kꞌu yuttal chik rech kakichꞌayo, ri Pablo xubꞌij che ri kinimal ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit ri takꞌal chilaꞌ chuchajixik: ¿La yaꞌtal chiꞌwe kichꞌay jun winaq rech ri tinimit Roma, la man nabꞌe kaqꞌat tzij puꞌwiꞌ?
26 A ces mots, le centurion alla trouver le tribun pour l’avertir, et lui dit: « Que vas-tu faire? Cet homme est citoyen romain. »
Are xuta ri ajchꞌoꞌj chajil tinimit ri xubꞌij ri Pablo, xuꞌbꞌij che ri achi ri kataqan pa kiwiꞌ ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit: ¿Jas ri tajin kabꞌan che we achi riꞌ? Areꞌ jun winaq rech ri tinimit Roma.
27 Le tribun vint et dit à Paul: « Dis-moi, es-tu citoyen romain? » « Oui, » répondit-il;
Ri achi ri kataqan pa kiwiꞌ ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit xeꞌ rukꞌ ri Pablo, xuta che: ¿La qas tzij chi at aj Roma? Ri Pablo xubꞌij: Jeꞌ, qas tzij.
28 et le tribun repris: « Moi, j’ai acheté bien cher ce droit de cité. » — « Et moi, dit Paul, je l’ai par ma naissance. »
Ri ajchꞌoꞌj chajil tinimit xubꞌij che ri Pablo: Ri in xintoj nimalaj pwaq rech xya nuwuj rumal ri tinimit Roma. Ri Pablo xubꞌij: Ri in, in aj Roma pa nukꞌojiꞌkal.
29 Aussitôt ceux qui se disposaient à lui donner la question se retirèrent; et le tribun aussi eut peur, quand il sut que Paul était citoyen romain et qu’il l’avait fait lier.
Ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit man xkichꞌay ta chi ri Pablo. Are kꞌu ri achi ri kataqan pa kiwiꞌ ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit, are xretaꞌmaj chi ri Pablo aj Roma, sibꞌalaj xuxiꞌj ribꞌ rumal cher xujatꞌij rukꞌ chꞌichꞌ jatꞌibꞌal.
30 Le lendemain, voulant savoir exactement de quoi les Juifs l’accusaient, il lui fit ôter ses liens, et donna l’ordre aux princes des prêtres et à tout le Sanhédrin de se réunir; puis, ayant fait descendre Paul, il le plaça au milieu d’eux.
Ri achi ri kataqan pa kiwiꞌ ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit xraj xretaꞌmaj jas ri qas umak ri Pablo, ri tajin kakibꞌij ri winaq aꞌj Israel che. Xaq jeriꞌ chukabꞌ qꞌij xresaj ri chꞌichꞌ ximbꞌal che ri Pablo, kꞌa te riꞌ xtaqan che ki mulixik ri kinimaꞌqil ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq aꞌj Israel xuqujeꞌ konojel ri kinimaꞌqil ri winaq. Xresaj kꞌu loq ri Pablo, xutakꞌabꞌa chkiwach.

< Actes 22 >