< 2 Samuel 18 >

1 David, ayant passé en revue le peuple qui était avec lui, établit sur eux des chefs de milliers et des chefs de centaines.
Na ka taua e Rawiri tona nuinga, a whakaritea ana e ia he rangatira mano mo ratou, he rangatira rau.
2 David mit le peuple, un tiers aux mains de Joab, un tiers aux mains d’Abisaï, fils de Sarvia, frère de Joab, et un tiers aux mains d’Ethaï, le Géthéen. Et le roi dit au peuple: « Moi aussi je veux sortir avec vous. »
Na, ka tonoa te iwi e Rawiri; ko tetahi kotahi toru i raro i te ringa o Ioapa, ko tetahi kotahi toru i raro i te ringa o Apihai tama a Teruia, teina o Ioapa, a ko tetahi kotahi toru hoki i raro i te ringa o Itai Kiti. I mea ano te kingi ki te iwi, He pono ka haere tahi atu ano hoki ahau i a koutou.
3 Mais le peuple dit: « Tu ne sortiras point! Car, si nous sommes mis en fuite, ils ne prendront pas garde à nous, et si la moitié d’entre nous succombe, ils n’y prendront pas garde. Mais toi, tu es comme dix mille d’entre nous; il vaut donc mieux que tu puisses venir de la ville à notre secours. »
Na ka mea te iwi, Kaua koe e puta ki waho: ki te rere hoki matou, e kore ratou e whai whakaaro ki a matou; ahakoa ko te hawhe o matou i mate, e kore ratou e whai whakaaro ki a matou: tena ko koe, e rite ana koe ki nga mano kotahi tekau o matou; n o reira he pai ke ko koe hei awhina ake mo matou i roto i te pa.
4 Le roi leur répondit: « Ce qui vous paraîtra bon, je le ferai. » Et le roi se tint à côté de la porte, pendant que tout le peuple sortait par groupes de cent et par groupes de mille.
Na ka mea te kingi ki a ratou, Me mea e ahau nga mea e pai ana ki ta koutou titiro. Na tu ana te kingi ki te taha o te kuwaha, me te puta atu te iwi, ona rau, ona mano.
5 Le roi donna cet ordre à Joab, à Abisaï et à Ethaï: « Ménagez-moi le jeune homme, Absalom! » Et tout le peuple entendit que le roi donnait un ordre à tous les chefs au sujet d’Absalom.
A i ako te kingi ki a Ioapa, ki a Apihai, ki a Itai, i mea, Mahara ki ahau, kia ata hanga hoki ki taua taitama, ki a Apoharama. I rongo ano te iwi katoa i te kingi e ako ana i nga rangatira katoa ki te tikanga mo Apoharama.
6 Le peuple sortit dans la campagne à la rencontre d’Israël, et la bataille eut lieu dans la forêt d’Ephraïm.
Na ko te putanga o te iwi ki te parae ki te tu ki a Iharaira: a i te ngahere o Eparaima te whawhai.
7 Là le peuple d’Israël fut battu devant les serviteurs de David, et il y eut là en ce jour un grand carnage; vingt mille hommes périrent.
Na patua iho i reira nga tangata o Iharaira e nga tangata a Rawiri, nui atu te parekura i reira i taua ra, e rua tekau mano tangata.
8 Le combat s’étendit sur la surface de tout le pays, et ce jour-là la forêt dévora plus de gens que n’en dévora l’épée.
A tohatoha noa i reira te whawhai ki te mata katoa o te whenua: tokomaha atu o te iwi i pau i te ngahere i nga mea i pau i te hoari i taua ra.
9 Absalom se trouva en présence des serviteurs de David. Absalom était monté sur un mulet, et le mulet s’engagea dans les branches touffues d’un grand térébinthe; la tête d’Absalom se prit au térébinthe, et il resta suspendu entre le ciel et la terre, et le mulet qui le portait passa outre.
Na ka tupono a Apoharama ki nga tangata a Rawiri. I runga ano i te muera a Apoharama e noho ana. Na ko te haerenga o te muera i raro i nga peka matotoru o tetahi oki nui. Kua mau tona matenga ki te oki, a tarewa ana ia i te takiwa o te rangi, o t e whenua; haere atu ana te muera i raro i a ia.
10 Un homme l’ayant vu, vint le rapporter à Joab, disant: « Voilà que j’ai vu Absalom suspendu à un térébinthe. »
Na ka kite tetahi tangata, whakaaturia ana e ia ki a Ioapa; i mea hoki, Nana, i kite ahau i a Apoharama e iri ana i tetahi oki.
11 Joab dit à l’homme qui lui apportait cette nouvelle: « Tu l’as vu! Pourquoi donc ne l’as-tu pas abattu sur place? Je t’aurais bien donné dix sicles d’argent et une ceinture. »
Na ka mea a Ioapa ki taua tangata nana nei i whakaatu ki a ia, Ha, i kite koe, a he aha ia te patua ai e koe i reira ki te whenua? penei tekau nga hekere hiriwa kua hoatu e ahau ki a koe, me tetahi whitiki.
12 Cet homme répondit à Joab: « Non, quand je pèserais sur ma main mille sicles d’argent, je n’étendrais pas la main sur le fils du roi; car à nos oreilles le roi t’a donné cet ordre, à toi, à Abisaï et à Ethaï: Prenez garde chacun de toucher au jeune homme, à Absalom!
Na ka mea taua tangata ki a Ioapa, Ahakoa ka riro mai i toku ringa nga pihi hiriwa kotahi mano, pauna rawa, e kore e totoro toku ringa ki te tama a te kingi; i a tatou hoki e whakarongo ana i ako te kingi i a koe, i a Apihai, i a Itai, i mea, Ki a tupato kei pa tetahi ki te taitama ra, ki a Apoharama.
13 Et si j’avais perfidement attenté à sa vie, rien n’aurait été caché au roi, toi-même tu te serais dressé contre moi. »
Mehemea hoki i mahi teka ahau, i mea i te mate mona; e kore hoki tetahi mea e ngaro i te kingi: i reira ko koe tonu na e tu ke i ahau.
14 Joab dit: « Je ne veux pas m’attarder auprès de toi; » et ayant pris en main trois javelots, il les enfonça dans le cœur d’Absalom, encore vivant au milieu du térébinthe.
Katahi a Ioapa ka mea, E kore e pai kia roa ahau nei i a koe. Na ka mau tona ringa ki etahi tao e toru, werohia atu ana e ia ki te ngakau o Apoharama, i a ia ano e ora ana i waenganui o te oki.
15 Et dix jeunes gens, qui portaient les armes de Joab, entourèrent Absalom, et, le frappant, lui donnèrent la mort.
Na karapotia ana ia e nga taitama kotahi tekau, e nga kaimau patu a Ioapa, a patua ana a Apoharama e ratou, whakamatea ana.
16 Joab fit sonner de la trompette, et le peuple revint de poursuivre Israël, car Joab retint le peuple.
Na whakatangihia ana e Ioapa te tetere, a hoki ana te iwi i te whai i a Iharaira. Na Ioapa hoki i pehi te iwi.
17 Ayant pris Absalom, ils le jetèrent dans une grande fosse au milieu de la forêt, et on éleva sur lui un très grand monceau de pierres. Et tout Israël s’enfuit chacun dans sa tente.
Na ka mau ratou ki a Apoharama, ka maka i a ia ki tetahi poka nui i te ngahere, a nui atu te puranga kohatu i haupuria ki runga ki a ia, a whati ana a Iharaira katoa ki tona teneti, ki tona teneti.
18 De son vivant Absalom s’était érigé le monument qui est dans la vallée du Roi; car il disait: « Je n’ai pas de fils pour conserver le souvenir de mon nom. » Et il donna son propre nom au monument, et on l’appela la Main d’Absalom, jusqu’à ce jour.
Na i tona oranga i tikina e Apoharama, i whakaarahia te pou mona, ko tera i te raorao o te kingi; i mea hoki ia, Kahore aku tama e maharatia ai toku ingoa: na huaina iho e ia tona ingoa ki taua pou: e huaina nei ano a reira, ko te tohu a Apohara ma a tae noa ki tenei ra.
19 Achimaas, fils de Sadoc, dit: « Laisse-moi courir et porter au roi la bonne nouvelle que Yahweh lui a fait justice en le délivrant de la main de ses ennemis. »
Katahi ka mea a Ahimaata tama a Haroko, Tukua ahau kia rere ki te korero ki te kingi i ta Ihowa whakatikanga i tana whakawa ki ona hoariri.
20 Joab lui dit: « Tu ne seras pas aujourd’hui le porteur de la bonne nouvelle; tu la porteras une autre fois, mais tu ne la porteras pas aujourd’hui puisque le fils du roi est mort. »
Na ka mea a Ioapa, Kaua koe e kawe korero i tenei ra; engari me kawe korero koe a tetahi atu ra; i tenei ra ia e kore koe e kawe korero; kua mate hoki te tama a te kingi.
21 Et Joab dit à un Couschite: « Va, et annonce au roi ce que tu as vu. » Le Couschite se prosterna devant Joab et courut.
Katahi ka mea a Ioapa ki te Kuhi, Haere, korerotia ki te kingi tau i kite ai. Na ka piko iho te Kuhi ki a Ioapa, a rere ana.
22 Achimaas, fils de Sadoc, dit encore à Joab: « Quoi qu’il puisse arriver, laisse-moi courir, moi aussi, après le Couschite. » Et Joab dit: « Pourquoi veux-tu courir, mon fils? Ce message ne saurait te profiter. »
Katahi ka mea ano a Ahimaata tama a Haroko ki a Ioapa, He ahakoa pehea, kia rere ano ahau i muri i te Kuhi. A ka mea a Ioapa, Kia rere koe hei aha, e taku tama? kahore nei hoki he painga ki a koe o nga korero.
23 Achimaas reprit: « Quoi qu’il arrive, je courrai. » Et Joab lui dit: « Cours! » Achimaas courut par le chemin de la Plaine, et il devança le Couschite.
He ahakoa ra, e ai ki tana, me rere ano ahau. Na ka mea tera ki a ia, E rere. Katahi ka rere a Ahimaata i te ara o te mania, a ka mahue te Kuhi.
24 David était assis entre les deux portes. La sentinelle alla sur le toit de la porte, au-dessus de la muraille et, levant les yeux, elle regarda et voici un homme qui courait seul.
Na e noho ana a Rawiri i waenganui i nga kuwaha e rua; i piki ano te kaititiro ki te tuanui i runga i te kuwaha, ki te taiepa; ko te marangatanga ake o ona kanohi, ka titiro, na ko tetahi tangata e rere mai ana, tona kotahi.
25 La sentinelle cria et avertit le roi. Le roi dit: « S’il est seul, il y a une bonne nouvelle dans sa bouche. » Pendant que cet homme continuait à approcher,
Na ka karanga te kaititiro, ka whakaatu ki te kingi. Ano ra ko te kingi, Ki te mea ko ia anake, he korero kei tona mangai. Na haere tonu mai ana tera, a ka tata.
26 la sentinelle vit un autre homme qui courait. La sentinelle cria au portier et dit: « Voici un homme qui court seul. » Le roi dit: « Lui aussi apporte un bonne nouvelle. »
I kite ano te kaititiro i tetahi atu tangata e rere mai ana, a ka karanga iho te kaititiro ki te kaitiaki o te kuwaha, ka mea, Tera he tangata e rere mai ra, ko ia anake. A ka mea te kingi, He korero ano ta tera.
27 La sentinelle dit: « Je vois que la manière de courir du premier est la manière de courir d’Achimaas, fils de Sadoc. » Et le roi dit: « C’est un homme de bien; il vient pour de bonnes nouvelles. »
Na ka mea te kaititiro, Ki taku titiro rite tonu te rere a te tuatahi ki te rere a Ahimaata tama a Haroko. A ka mea te kingi, He tangata pai ia, e haere mai ana me nga korero pai.
28 Achimaas, cria et dit au roi: « Victoire! » Puis il se prosterna devant le roi la face contre terre, et dit: « Béni soit Yahweh, ton Dieu, qui a livré les hommes qui levaient la main contre mon seigneur le roi! »
Na ka karanga a Ahimaata, ka mea ki te kingi, Kei te pai katoa. Na ka piko iho tona mata ki te whenua ki te aroaro o te kingi, a ka mea, Kia whakapaingia a Ihowa, tou Atua, nana nei i tuku mai nga tangata i totoro nei to ratou ringa ki toku arik i, ki te kingi.
29 Le roi dit: « Tout va-t-il bien pour le jeune homme, pour Absalom? » Achimaas répondit: « J’ai aperçu une grande foule au moment où Joab envoyait le serviteur du roi et moi, ton serviteur, et j’ignore ce que c’était. »
Na ka mea te kingi, Kei te pai ranei te taitama a Apoharama? Ano ra ko Ahimaata, I te tononga a Ioapa i te tangata a te kingi, i ahau, i tau pononga, i kite ahau i te ngangau nui, heoi kihai i mohio he aha ranei.
30 Et le roi dit: « Ecarte-toi et tiens-toi ici. » Il s’écarta et demeura là.
Na ka mea te kingi ki a ia, Haere ake, e tu ki konei. Na haere ana ia, a tu ana.
31 Et voici qu’arriva le Couschite; il dit: « Que le roi mon seigneur apprenne une bonne nouvelle! Aujourd’hui Yahweh t’a fait justice de tous ceux qui s’élevaient contre toi. »
Na ko te haerenga mai o te Kuhi; a ka mea te Kuhi, He korero, e toku ariki, e te kingi; kua whakatikaia hoki e Ihowa tau whakawa i te hunga i whakatika mai ra ki a koe.
32 Le roi dit au Couschite: « Tout va-t-il bien pour le jeune homme, pour Absalom? » Le Couschite répondit: « Qu’ils soient comme ce jeune homme, les ennemis de mon seigneur le roi et tous ceux qui s’élèvent contre toi pour te faire du mal! »
Ano ra ko te kingi ki te Kuhi, Kei te pai ranei te taitama, a Apoharama? A ka mea te Kuhi, Kia rite ki taua taitama nga hoariri o toku ariki, o te kingi, me te hunga katoa e whakatika ana ki a koe hei mea i te kino mou.
33 Le roi, tremblant d’émotion, monta dans la chambre au-dessus de la porte et pleura. Il disait en marchant: « Mon fils Absalom! Mon fils, mon fils Absalom! Que ne suis-je mort à ta place! Absalom mon fils, mon fils! »
Na oho pu te mauri o te kingi, a piki ana ki te ruma i runga i te kuwaha, tangi ana: ko tana korero tenei i a ia e haere ana, E taku tama, e Apoharama, e taku tama, e taku tama, e Apoharama! he pai mehemea ko ahau i mate, a kaua koe, e Apoharama, e taku tama, e taku tama.

< 2 Samuel 18 >