< 2 Rois 23 >

1 Le roi envoya rassembler auprès de lui tous les anciens de Juda et de Jérusalem.
Hijou chun lengpan Judah leh Jerusalem a lamkaiho jouse akoukhom’in,
2 Et le roi monta à la maison de Yahweh, avec tous les hommes de Juda et tous les habitants de Jérusalem, les prêtres, les prophètes et tout le peuple, depuis le plus petit jusqu’au plus grand, et il lut devant eux toutes les paroles du livre de l’alliance, qu’on avait trouvé dans la maison de Yahweh.
Chuin lengpa chun Judah le Jerusalem a mipiho jouse toh thempu holeh themgao hotoh mipi aneopen leh alenpen geijin Pakai houin’ah akilhon khompi in, hichea chun Pakai houin na kimu Pakai toh kitepna lekhabu chu lengpan mipi holah’a abonchan asimphong in ahi.
3 Le roi se tenant sur l’estrade, conclut l’alliance devant Yahweh, s’engageant à suivre Yahweh et à observer ses préceptes, ses ordonnances et ses lois, de tout son cœur et de toute son âme, en accomplissant les paroles de cette alliance, qui sont écrites dans ce livre. Et tout le peuple acquiesça à cette alliance.
Lengpa chu thuneina mun khompi panga chun adingin Pakai ang’ah chun kitepna chu panthah lah na aneipi in ahi. Aman mipi ho jouse koma chun, Pakai dan thupeh jouse, chondan ho jouse chu chu alungthim pumpiuva anitsohkei dingin ngehna aneiyin ahi. Hitihin aman lekha jolla kijih Pakai toh kitepna chu asudet’in ahi, chuleh mipi hojong chu ama cheh Pakai ang’a kitepna aneiyun ahi.
4 Le roi ordonna à Helcias, le grand prêtre, aux prêtres du second ordre et à ceux qui gardaient la porte, de rejeter du temple de Yahweh tous les ustensiles qui avaient été faits pour Baal, pour Astarté et pour toute l’armée du ciel; et il les brûla hors de Jérusalem dans les champs du Cédron, et en fit porter la poussière à Béthel.
Chuin lengpan Hilkiah thempulen chule amasanga neojo thempuho chutoh chuleh Houin kotngah hochu Baal houna leh Asherah leh vanlaijol thuneiho houna thilho jouse chu Pakai houin akona alahdoh dingun thu apen ahi. Lengpan hicheho jouse chu Jerusalem polanga Kidron phaicham munnah meiyin ana go-lhah sah tan ahi, avam hochu Bethel lang’a apo mangun ahi.
5 Il chassa les prêtres des idoles, établis par les rois de Juda, pour brûler des parfums sur les hauts lieux, dans les villes de Juda et aux environs de Jérusalem, et ceux qui offraient des parfums à Baal, au soleil, à la lune, aux douze signes et à toute l’armée du ciel.
Tumasang’a Judah lenghon ana pansah’u doi houna kimangcha thempu hochu aman ana sumang gamtan ahi. Ajeh chu amahon Judah gamsung jouse ah, pathen neilouho doiphung ang’a kilhaina ana bolji jiu ahi. Amahon Baal, nisa le lha, ahsi hole van thuneina hojouse ang’a kilhaina anabol ji jiu ahi.
6 Il rejeta de la maison de Yahweh l’aschérah qu’il transporta hors de Jérusalem, vers la vallée du Cédron; il la brûla dans la vallée du Cédron et, l’ayant réduite en poussière, il jeta cette poussière sur les sépulcres des enfants du peuple.
Hichun lengpan, Asherah kihouna doikhum jong Pathen Houin’a konin aladoh in Jerusalem pamlam Kidron phaicham’ah ahallha gam in ahi. Aman doikhom hochu agoibong in vut ason mipi kivuina lhan chunga athe thang tan ahi.
7 Il abattit les maisons des prostitués qui étaient dans la maison de Yahweh, et où les femmes tissaient des tentes pour Astarté.
Aman pasal kijoh hole numei kijoh ho achennao mun jouse chu aphelhan, Pakai houin sunga akijohnao doiphung jong asuhset pehin. Hichea numei hon Asherah ahounao ponlukhuh ding akhon nao ahi.
8 Il fit venir tous les prêtres des villes de Juda: il souilla les hauts lieux où les prêtres avaient brûlé des parfums, depuis Gabaa jusqu’à Bersabée, et il renversa les hauts lieux des portes, celui qui était à l’entrée de la porte de Josué, chef de la ville, et celui qui était à gauche de la porte de la ville.
Josiah in, Judah khopi dang danga cheng thempu hojouse chu Jerusalem’ah ahin polut’in ahi. Aman Geba le Beershaba kikah a um Pathen neilouho doiphung kilhaina gantha abolnao munchu asuhbohpeh in ahi. Aman Jerusalem a gamvaipo Joshua kelkot’a hunglutna munna kithoina doiphung jong ana sumangin ahi. Hiche kelkot hi khopi igahlutna a kelkot veilanga um’ah ahi.
9 Toutefois les prêtres des hauts lieux ne montaient pas à l’autel de Yahweh à Jérusalem, mais ils mangeaient des pains sans levain au milieu de leurs frères.
Hiche Pathen neilouho doiphunga thempu ana pang hochu Jerusalem a Pakai maicham a na atohdiu ana phal pon ahi, amavang thempu dang hotoh cholsolou changlhah anehdiu vang aphal in ahi.
10 Le roi souilla Topheth, dans la vallée des fils d’Ennom, afin que personne ne fit passer par le feu son fils ou sa fille en l’honneur de Moloch.
Chujou chun lengpan Ben-hinnom phaicham a um Topheth maicham jong chu ana suboh peh in ahi. Hijehchun hilai munna hin koiman Molech anga katding’a achapa hileh achanu hileh meiya govam dia kilhaina abolsah tapouvin ahi.
11 Il fit disparaître les chevaux que les rois de Juda avaient dédiés au soleil à l’entrée de la maison de Yahweh, près de la chambre de l’eunuque Nathan-Mélech, laquelle était dans les dépendances, et il brûla au feu les chars du soleil.
Aman sakol lim kisemthu Judah leng masa hon nisa houna a ana tundoh’u jong chu Pakai houin na konin ana ladoh in ahi. Hicheho chu Nathan-melech kiti nukiso thu kitanna a pipui khat in hotoh kinaija uma ahi. Lengpan sakol kangtalai nisa houna a anakatdoh jiu jong chu ana hal-lha tan ahi.
12 Le roi détruisit les autels qui étaient sur le toit de la chambre haute d’Achaz et que les rois de Juda avaient faits, et les autels qu’avait faits Manassé dans les deux parvis de la maison de Yahweh, et de là il courut en jeter la poussière dans la vallée du Cédron.
Leng inpia Ahaz indan chungnung chungvuma inchung’a Judahte leng danghon ana sem’u maicham phungho chu, Josiah in ana suchip in ana subeiyin ahi. Chuleh Pakai houin hongcha teni a Manasseh in anasem maicham jong chu lengpan ana sumang in ahi. Aman ahel hellin ana vochip in, ahel hochu Kidron phaicham’a ana the jallin ahi.
13 Le roi souilla les hauts lieux qui étaient en face de Jérusalem, sur la droite de la Montagne de Perdition, et que Salomon, roi d’Israël, avait bâtis à Astarté, l’abomination des Sidoniens, à Chamos, l’abomination des fils d’Ammon;
Solomon lengpan kidah umtah semthu doiho houna dinga Jerusalem solang chuleh Olive mol lhang langa maicham ana tundoh hochu Josiah in asuhboh peh in ahi. Solomon in ana semdoh doi hochu, Ashtoreth kiti kidah umtah Sidon mite numei pathen, Chemosh kiti kidah umtah Moab te pathen chuleh Molech kiti Ammon mite pathen ahiuve.
14 il brisa les stèles et coupa les aschérahs, et il remplit d’ossements humains la place qu’elles occupaient.
Josiah in doikhom jouse ana volhun, chuleh Asherah ahounau doiphung jong ana phuhlhun, hijouchun hiche munho a chun mihem gule chang ho chu ana thekhum’in, asuhboh peh sohkei jin ahi.
15 De même l’autel qui était à Béthel, et le haut lieu qu’avait fait Jéroboam, fils de Nabat, qui avait fait pécher Israël, il détruisit cet autel et le haut lieu; il brûla le haut lieu et le réduisit en poussière, et il brûla l’aschérah.
Nebat chapa Jeroboam in Israelte ana chonset sahna Bethel’a semthu pathen houna chu ana jep lhun ahi. Aman adoiphung’u chu ana halvam in chuleh Asherah doikhum jong ana hal-lhai.
16 Josias, s’étant tourné et ayant vu les sépulcres qui étaient là dans la montagne, envoya prendre les ossements des sépulcres, et il les brûla sur l’autel et le souilla, selon la parole de Yahweh prononcée par l’homme de Dieu qui avait annoncé ces choses.
Hijou chun Josiah ahung kiheiyin ahileh mol lhang lang panga lhanmol tamtah hochu ahin mudoh in ahileh aman aguhou chu ahin chomdoh uva Bethel doiphung ho chu suhbohna dingin achung'uva guho chu ahal lhahsah in ahi. (Hiche thil sohhi Jeroboam chu kut nikhoa maicham panga ana din phat’a hiche thilsoh ding hi Pakai jin Pathen mipa ana phondohsah ahi). Chuin Josiah agah dadohleh Pathen mipa lhan chu agah mun, amachu hiche thilsoh ding ana phongdoh pachu ahi.
17 Il dit alors: « Quel est ce monument que je vois? » Les gens de la ville lui dirent: « C’est le sépulcre de l’homme de Dieu, qui est venu de Juda et qui a annoncé ces choses que tu as faites contre l’autel de Béthel. »
“Hiche lhankhu koija ham?” tia Josiah in adohleh, mipihochun, “Hiche lhan hi Judah a kona hung Pathen mipa tunia Bethel’a nahintoh dingho ana seidohpa lhan chu ahi,” atiuve.
18 Et il dit: « Laisses-le; que personne ne remue ses os! » C’est ainsi qu’on laissa ses os intacts avec les os du prophète qui était venu de Samarie.
Hichun Josiah in adonbut in, “Hichu limsah hih un, agu jong suboi hih un,” ati. Hijehchun amahon ama guchu ahal tapouve, hitobang machun Samaria kon themgaopa a jong asuloh pouvin ahi.
19 Josias fit encore disparaître toutes les maisons des hauts lieux, qui étaient dans les villes de Samarie et qu’avaient faites les rois d’Israël, en irritant Yahweh; il fit à leur égard entièrement comme il avait fait à Béthel.
Hiche jouchun Joshia in Bethel’a abol bang bangin Samaria’a jong ana bollin, khopiho sunga pathen neilouho doiphung hole ainhou aban vohset peh in ahi. Hiche hochu Israel leng tamtah'in ana tundoh uva Pakai ana lunghan sah’u anahi.
20 Il immola sur les autels tous les prêtres des hauts lieux qui étaient là, et il y brûla des ossements humains; puis il revint à Jérusalem.
Hichun Josiah lengpa, pathen neilouho doi houna a thempu a pangho jouse chu amaicham chung tah uva athat’in mihem guhochu amaicham chunguva ahallin hiti chun ana suhboh peh in jouvin Jerusalemma ahung kile tai.
21 Le roi donna cet ordre à tout le peuple: « Célébrez la Pâque en l’honneur de Yahweh, votre Dieu, comme il est écrit dans le livre de l’alliance. »
Chuin Josiah lengpan mijouse het dingin thupeh khat aphongdoh in, “Pakai toh kitepna lekhabu dung juiyin nanghon Pakai na Pathen’u kom’a kalchuh kut namantei teidiu ahi,” ati.
22 Aucune Pâque pareille à celle-ci n’avait été célébrée depuis le temps des juges qui jugèrent Israël, et pendant tous les jours des rois d’Israël et des rois de Juda.
Israelten thutan vaihom ho khanglai apat’a Israel lengte khanglai le Judah lengte khanglai geija jong hitobang kalchuh kut hi ana kimang kha talou ahitai.
23 Ce fut la dix-huitième année du roi Josias qu’on célébra cette Pâque en l’honneur de Yahweh à Jérusalem.
Josiah leng chan kal kum somle kumget alhin kum a bou hiche kalchuh kut hi Jerusalem khopia hung kimang pan kit bep ahi.
24 Josias fit encore disparaître les nécromanciens et les sorciers, ainsi que les théraphim, les idoles et toutes les abominations qui se voyaient dans le pays de Juda et à Jérusalem, afin d’accomplir les paroles de la Loi, écrites dans le livre que le prêtre Helcias avait trouvé dans la maison de Yahweh.
Josiah in gaochang miho jong asumang in, mitpheldoi them ho jong asubeijin, indoile milim doi kisem tapou chu Judah gamsung le Jerusalem’a amudoh thet umtah thil tapou chu asubei jingin, Pakai houin sunga Hilkiah thempupan ahin mudoh lekhajol sunga kisun Pakai thusei jouse chu atohdoh thei tei nadin aboltan ahi.
25 Il n’y eut pas, avant Josias, de roi qui, comme lui, se tourna vers Yahweh de tout son cœur, de toute son âme et de toute sa force, selon toute la loi de Moïse; et après lui, il n’en a pas paru de semblable.
Josiah masang in ama tobang leng alungthim pumpi le ahinkholhum keija chule athanei na jousea Pakai jinga kingaija Mose danthua kisei ho aboncha jui sohkei koima ana umpon, ama nungin jong koima dang ahung umkit tapon ahi.
26 Toutefois Yahweh ne revint pas de l’ardeur de sa grande colère, parce sa colère était enflammée contre Juda, à cause des provocations par lesquelles Manassé l’avait irrité.
Ahijingvangin Pakai chu Judah chungah ana lunghang lheh jengin ahi. Ajeh chu Manasseh in thilphalou tamtah ana tohdoh a Pathen ana choudoh ahi.
27 Et Yahweh dit: « J’ôterai aussi Juda de devant ma face, comme j’ai ôté Israël; et je rejetterai cette ville de Jérusalem que j’avais choisie, et cette maison de laquelle j’avais dit: Là sera mon nom. »
Ajeh chu Pakaiyin hitin anaseije, “Keiman Israel katolmang banga Judah jong katolmang soh ding ahitai. Chule Keiman kalhendoh Jerusalem khopi leh ahouin a kamin kija dinga kana lhendoh jonghi kapaidoh ding ahitai.,” ati.
28 Le reste des actes de Josias, et tout ce qu’il a fait, cela n’est-t-il pas écrit dans le livre des Chroniques des rois de Juda?
Josiah vaihom sunga thilsoh dangho jouse le anatoh jouse hi Judah lengte thusimbu kijihlutna lekhabua aumsoh keijin ahi.
29 De son temps, Pharaon-Néchao, roi d’Égypte, monta contre le roi d’Assyrie, vers le fleuve de l’Euphrate. Le roi Josias marcha à sa rencontre, et Pharaon le tua à Mageddo, dès qu’il le vit.
Josiah leng chanlaijin Egypt lengpa Neco chun Assyria lengpa kithopi dingin Euphrates vadung lang ana jontan ahi. Josiah in asepai ho akipuijin aga kisatpin ahi. Ahinla Neco in Megiddo muna akimaitopin ahileh Josiah lengpa chu amahon athattan ahi.
30 Ses serviteurs le transportèrent mort de Mageddo sur un char et, l’ayant amené à Jérusalem, ils l’enterrèrent dans son sépulcre. Et le peuple du pays prit Joachaz fils de Josias; ils l’oignirent et le firent roi à la place de son père.
Josiah noija sepai lamkai hon atahsa chu sakol kangtalai’ah Megiddo a konin Jerusalem’ah ahin polut’un ama lhankhuh achun anavui tauvin ahi. Hijouchun agamsung mipiten Josiah chapa Jehoahaz chu amakhel in leng achansah tauvin ahi.
31 Joachaz avait vingt-trois ans lorsqu’il devint roi, et il régna trois mois à Jérusalem. Sa mère s’appelait Amital, fille de Jérémie, de Lobna.
Jehoahaz chu leng ahung chan chun ama kum somni thum ana lhingtan ahi. Chuleh aman Jerusalem’ah lha thum leng ana changing ahi. Anuchu Libnah khopi akona Jeremiah chanu Hamutal ahi.
32 Il fit ce qui est mal aux yeux de Yahweh, selon tout ce qu’avaient fait ses pères.
Amahin apu apateu chonna bang bangin Pathen deilou jeng ana bollin ahi.
33 Pharaon-Néchao l’enchaîna à Rébla, dans le pays d’Emath, pour qu’il ne régnât plus à Jérusalem, et il mit sur le pays une imposition de cent talents d’argent et d’un talent d’or.
Pharaoh Neco in Johoahaz chu Jerusalem’a avaihoplou nading in Hamath gam’ah Riblah mun’ah songkulla aheng in ahi. Chule aman Judah ten dangka pound sang sagi le ja nga chuleh sana pound som sagi le nga kai apeh dingin ana ngeh in ahi.
34 Pharaon-Néchao établit roi Éliacim, fils de Josias, à la place de Josias son père, et il changea son nom en celui de Joakim. Joachaz, dont il s’était emparé, alla en Égypte et y mourut.
Hichun Pharaoh Neco in Josiah chate lah’a khat Eliakim kitipa chu apa khellin leng chang ding in atung in a, amin jong akhel peh in, Jehoiakim asah tan ahi. Ahin Jehoahaz vang chu Egypt gam'a soh chang dingin apuijin hikom’a chun ahung thiden tan ahi.
35 Joakim donna à Pharaon l’argent et l’or, mais il taxa le pays pour fournir la somme exigée par Pharaon: chacun selon ce qui lui était fixé, leva sur le peuple du pays l’argent et l’or, pour le donner à Pharaon-Néchao.
Pharaoh Neco kom’a kai apeh jouna dingun Jehoiakm in Judah mipite lah’a konin sana le dangka ama ama neile neilou dungjuijin adongin ahi.
36 Joakim avait vingt-cinq ans lorsqu’il devint roi, et il régna onze ans à Jérusalem. Sa mère s’appelait Zébida, fille de Phadaïas, de Ruma.
Jehoiakim chu leng ahung chan kum chun ama kum somni le nga ana lhingtan ahi. Jerusalema chun kum som le khat sung vai anahom in ahi. Anu chu Rumah khopi akon Pedaiah chanu Zebidah ahi.
37 Il fit ce qui est mal aux yeux de Yahweh, selon tout ce qu’avaient fait ses pères.
Ama jong hin apu apate bang bangin Pakai mitmu’n thilse jeng ana bollin ahi.

< 2 Rois 23 >