< 1 Samuel 19 >

1 Saül parla à Jonathas, son fils, et à tous ses serviteurs de faire mourir David. Mais Jonathas, fils de Saül, avait une grande affection pour David.
Na ka korero a Haora ki a Honatana, ki tana tama, ratou ko ana tangata katoa, kia whakamatea a Rawiri.
2 Et Jonathas informa David en disant: « Saül, mon père, cherche à te faire mourir. Sois donc sur tes gardes demain au matin, tiens-toi à l’écart et cache-toi.
Otiia nui atu te whakaahuareka o Honatana, tama a Haora, ki a Rawiri. Na ka korero a Honatana ki a Rawiri, ka mea, E whai ana toku papa, a Haora kia whakamatea koe: na kia tupato ki a koe i te ata, me noho ki te wahi ngaro, ka huna ai i a koe;
3 Moi, je sortirai et je me tiendrai à côté de mon père dans le champ où tu seras; je parlerai de toi à mon père, je verrai ce qu’il dira et je te le ferai savoir. »
A ka puta atu ahau, ka tu ki te taha o toku papa i te mara kei reira nei koe, na ka korerotia koe e ahau ki toku papa, a ko taku e kite ai ka korerotia e ahau ki a koe.
4 Jonathas parla favorablement de David à Saül, son père; il lui dit: « Que le roi ne pèche pas contre son serviteur David, car il n’a pas péché à ton égard. Ses actions, au contraire, sont toutes pour ton bien:
Na ka korerotia paitia a Rawiri e Honatana ki tona papa, ki a Haora; i mea ia ki a ia, Kei hara te kingi ki tana pononga, ki a Rawiri; kahore hoki ona hara ki a koe, he nui rawa hoki te pai o ana mahi ki a koe.
5 il a exposé sa vie, il a frappé le Philistin, et Yahweh a opéré par lui une grande délivrance pour tout Israël. Tu l’as vu, et tu t’en es réjoui; pourquoi te rendrais-tu coupable du sang innocent, en faisant mourir David sans raison? »
I whakamomori atu na hoki ia ki te mate, a patua iho te Pirihitini, na he nui te whakaoranga i whakaora ai a Ihowa i a Iharaira katoa: i kite koe, i koa hoki, a he aha ra koe ka hara ai ki nga toto harakore, ka whakamate noa iho ai i a Rawiri?
6 Saül écouta la voix de Jonathas, et Saül fit ce serment: « Yahweh est vivant! David ne sera pas mis à mort. »
Na ka whakarongo a Haora ki te reo o Honatana; a ka oati a Haora, E ora ana a Ihowa, e kore ia e whakamatea.
7 Jonathas appela David et Jonathas lui rapporta toutes ces paroles; puis Jonathas ramena David auprès de Saül, et David se tint en sa présence comme auparavant.
Na ka karangatia a Rawiri e Honatana, a whakaaturia ana e Honatana enei mea katoa ki a ia. Na kawea ana a Rawiri e Honatana ki a Haora; a noho ana ia ki tona aroaro, pera i mua.
8 La guerre ayant recommencé, David sortit contre les Philistins et leur livra bataille; il leur fit éprouver une grande défaite, et ils s’enfuirent devant lui.
Na he whawhai ano tera: a haere ana a Rawiri ki te whawhai ki nga Pirihitini, a patua iho ratou e ia, he nui te parekura, a whati ana ratou i tona aroaro.
9 Alors le mauvais esprit de Yahweh fut sur Saül, pendant qu’il était assis dans sa maison, sa lance à la main; et David jouait de la harpe avec sa main.
Na kua puta he wairua kino i a Ihowa ki a Haora, i a ia e noho ana i tona whare, me tana tao i tona ringa; a ko Rawiri i whakatangi i te hapa ki tona ringa.
10 Saül chercha à frapper de sa lance David et le mur; mais David s’enfuit de devant Saül, qui frappa la lance contre le mur. David prit la fuite et s’échappa pendant la nuit.
Na ka whai a Haora kia werohia a Rawiri ki te tao, kia titi pu ki te pakitara; otiia i whakahipa ia i te aroaro o Haora, a akina kautia ana e tera te tao ki te pakitara; ko Rawiri ia i rere, i mawhiti i taua po.
11 Saül envoya des messagers à la maison de David, pour s’assurer de lui et le faire mourir au matin; mais Michol, femme de David, l’en informa, en disant: « Si tu ne t’échappes pas cette nuit, demain tu es mis à mort. »
Na ka tono karere a Haora ki te whare o Rawiri, ki te whanga ki a ia, kia whakamatea ia i te ata. Na ka korerotia ki a Rawiri, ki te whanga ki a ia, kia whakamatea ia i te ata. Na ka korerotia ki a Rawiri e Mikara, e tana wahine; i mea, Ki te ka hore koe e whakaora i a koe i tenei po, apopo koe whakamatea ai.
12 Michol fit descendre David par la fenêtre, et David s’en alla et s’enfuit, et il fut sauvé.
Heoi ka tukua iho a Rawiri e Mikara na te matapihi: a ka haere ia, ka rere, ka ora.
13 Michol prit ensuite le théraphim et, l’ayant placé dans le lit, elle mit une peau de chèvre à l’endroit de sa tête, et le couvrit d’un vêtement.
Na ka mau a Mikara ki tetahi whakapakoko, a whakatakotoria ana e ia ki te moenga, i whakatakotoria iho ano e ia tetahi urunga huruhuru koati ki to tera urunga, hipokina iho ki te kakahu.
14 Et lorsque Saül envoya des messagers pour prendre David, elle dit: « Il est malade. »
A, no te tononga a Haora i nga tangata ki te tiki i a Rawiri, ka mea tera, E mate ana ia.
15 Saül renvoya les messagers pour voir David, en disant: « Apportez-le-moi dans son lit, afin que je le fasse mourir. »
Na ka tono ano a Haora i nga karere kia kite i a Rawiri, ka mea, Kawea mai ki ahau i runga i te moenga, kia whakamatea ia e ahau.
16 Les messagers revinrent et voici que le théraphim était sur le lit avec une peau de chèvre à l’endroit de sa tête.
A, i te taenga atu o nga karere, na ko te whakapakoko i te moenga, me te urunga huruhuru koati i te wahi ki tona pane.
17 Et Saül dit à Michol: « Pourquoi m’as-tu trompé ainsi, et as-tu laissé aller mon ennemi, pour qu’il fût sauvé? » Michol répondit à Saül: « Il m’a dit: Laisse-moi aller, ou je te tue. »
Na ka mea a Haora ki a Mikara, Na te aha koe i tinihanga nei ki ahau, i tuku nei i toku hoariri kia haere, a mawhiti atu ana ia? Ano ra ko Mikara ki a Haora, Nana ra i ki mai ki ahau, Tukua ahau kia haere; kia whakamate ahau i a koe hei aha?
18 C’est ainsi que David prit la fuite et fut sauvé. Il se rendit auprès de Samuel à Rama, et lui raconta tout ce que Saül lui avait fait. Puis il alla avec Samuel demeurer à Naioth.
Heoi ka rere a Tawiri, a mawhiti atu ana; tae tonu atu ki a Hamuera, ki Rama, a korerotia ana ki a ia nga mea katoa i mea ai a Haora ki a ia. Na ka haere raua ko Hamuera, a noho ana raua ki Naioto.
19 On le fit savoir à Saül, en disant: « Voici que David est à Naioth, en Rama. »
A i korerotia te korero ki a Haora, Ko Rawiri tera kei Naiota o Rama e noho ana.
20 Aussitôt Saül envoya des messagers pour prendre David; ils virent la troupe de prophètes qui prophétisaient, et Samuel était debout, les présidant; et l’Esprit de Dieu fut sur les envoyés de Saül, qui eux aussi prophétisèrent.
Na ka tono tangata a Haora ki te hopu i a Rawiri: na, i to ratou kitenga i te ropu poropiti e poropiti ana, me Hamuera e tu ana hei tumuaki mo ratou, ka tau iho te wairua o te Atua ki nga tangata a Haora, a poropiti ana hoki ratou.
21 On l’annonça à Saül, et il envoya d’autres messagers, et eux aussi prophétisèrent. Pour la troisième fois, Saül envoya des messagers, et eux aussi prophétisèrent.
A, no ka korerotia ki a Haora, ka tono ia i etahi atu tangata, a ka poropiti ano ratou. Na ko te toru o nga tononga tangata ano a Haora, a poropiti ana ano hoki ratou.
22 Alors Saül alla, lui aussi, à Rama. Arrivé à la grande citerne qui est à Socho, il demanda: « Où sont Samuel et David? » On lui répondit: « Voici, ils sont à Naioth en Rama. »
Katahi ka haere ko ia hoki ki Rama, a ka tae ki te puna nui i Heku; a ka ui ia, ka mea, Kei hea a Hamuera raua ko Rawiri? ka mea ko tetahi, Nana, kei Naioto o Rama.
23 Et il se dirigea là, vers Naioth en Rama. L’Esprit de Dieu fut aussi sur lui, et il allait et il prophétisait, jusqu’à son arrivée à Naioth en Rama.
Na ka haere ia ki reira, ki Naioto o Rama; a ka tau iho te wairua o te Atua ki a ia ano hoki; na ka haere ia, me te poropiti haere, a tae noa ki Naioto o Rama.
24 Là, ayant aussi ôté ses vêtements, il prophétisa, lui aussi, devant Samuel, et il resta nu par terre tout ce jour-là et toute la nuit. C’est pourquoi on dit: « Saül est-il aussi parmi les prophètes? »
A i huia hoki e ia ona kakahu, a poropiti ana ano ia i te aroaro o Hamuera; a takoto tahanga ana ia i taua ra katoa, me taua po katoa. Na reira ta ratou kupu, Kei roto ano koia a Haora i nga poropiti?

< 1 Samuel 19 >