< 1 Samuel 15 >

1 Samuel dit à Saül: « C’est moi que Yahweh a envoyé pour t’oindre comme roi sur son peuple, sur Israël; écoute donc ce que dit Yahweh.
Nikhat Saul koma Samuel chun, “Israelte chunga leng dinga nangma thaonu dinga eina sol’a chu Pakai amatah chu ahi, hijeh a chu tua Pakai thusei hi nangaiding ahi,” ati.
2 Ainsi parle Yahweh des armées: J’ai considéré ce qu’Amalec a fait à Israël, lorsqu’il s’est élevé contre lui sur le chemin, quand Israël montait d’Égypte.
Hiche hi van gam sepaite Pakaiyin aphondoh ahi, Israel mite Egypt a kona ahung potdoh uva chu lampia iti analamtin jeh uva, Amalek chunga hi talen kamatsah ding ahitai.
3 Va maintenant, frappe Amalec, et dévoue par anathème tout ce qui lui appartient; tu n’auras pas pitié de lui, et tu feras mourir hommes et femmes, enfants et nourrissons, bœufs et brebis, chameaux et ânes. »
Tun che unlang Amalek mite chu abonchan gathat gamkeijun, nao noichep ho geija natha ding’u, khatcha jong nakhen lou diu, pasal, numei, chapang, naosen, bong, kelcha, sangongsao, chule sangan ho chang geiya natha gam diu ahi,” ati.
4 Saül le fit savoir au peuple, qu’il passa en revue à Télaïm: il compta deux cent mille hommes de pied et dix mille hommes de Juda.
Chutah’in Saul in mipi ho chu Telaim mun’ah akhomin, amaho chu Israel mite’a konin keng sepai sang jani chule Judah a kona mi sangsom ahiuve.
5 Saül s’avança jusqu’à la ville d’Amalec, et il mit une embuscade dans la vallée.
Chuin Saul le a sepaite chu Amalek te khopi’ah alut un, phaicham mun khat’ah chun angah tauve.
6 Saül dit aux Cinéens: « Allez, retirez-vous, descendez du milieu d’Amalec, de peur que je ne vous enveloppe avec lui; car vous avez usé de bonté envers tous les enfants d’Israël, lorsqu’ils montèrent d’Égypte. » Et les Cinéens se retirèrent du milieu d’Amalec.
Saul in Ken miteho gihna thu apen, “Amalek miho umna-a konin potdoh’un, achuti louva ahile Amalek mihotoh nathitha dingu ahi, Nangho vang chu kami Israel chate jouse Egypt’a kona ahung potdoh uchun hepina namusah un ahi,” tin thu apen ahi. Chuin Ken mihon apot akigot’un adalha tauve.
7 Saül battit Amalec depuis Hévila jusqu’à Sur, qui est à l’est de l’Égypte.
Chuin Saul in Amalek mite chu Havilah apat solam Egypt toh kigalsai Shur khopi lutna geijin gal ana sat’in asumangpeh tan ahi.
8 Il prit vivant Agag, roi d’Amalec, et il dévoua tout le peuple par anathème, en le passant au fil de l’épée.
Chuin aman Amalek lengpa chu ahing in aman in midang jouse chu chemjam in athat soh hel tan ahi.
9 Mais Saül et le peuple épargnèrent Agag, ainsi que le meilleur des brebis, des bœufs, des bêtes de la seconde portée, les agneaux et tout ce qu’il y avait de bon; ils ne voulurent pas le dévouer à l’anathème; et tout ce qui était chétif et sans valeur, ils le vouèrent à l’anathème.
Ahinlah Saul le mipi chun, Amalek mi Agag le kelngoi, kelcha, bongchal thao hole ahoipen ho ahing hoijun, aphalou ahoilou chengse chu asumanghel tan ahi.
10 La parole de Yahweh fut adressée à Samuel, en ces termes:
Chuin Pakaiyin Samuel komah aseijin ahi,
11 « Je me repens d’avoir établi Saül pour roi, car il s’est détourné de moi, et il n’a pas exécuté mes paroles. » Samuel s’attrista, et il cria vers Yahweh toute la nuit.
“Saul lenga kana tun hi kakisihtai ajeh chu aman eidonse tapon chule kathupeh ho jong anit tapoi,” ati. Hiche thu Samuel in ajahdoh phat in alung atongkhan, jan khovah hellin Pakai hengah akaptai.
12 Samuel se leva de bon matin pour aller à la rencontre de Saül; et on avertit Samuel en disant: « Saül est allé à Carmel, et voici qu’il s’est élevé un monument; puis il s’en est retourné et, passant plus loin, il est descendu à Galgala. »
Ajing jingkah matah in Samuel jong Saul kimupi dingin achetan ahile, mi khat’in, “Saul chun Carmel khopi’a amale ama kihet jingna ding mangmo khat akisem din Gilgal lam achesuh tan ahi,” tin aseipeh tan ahi.
13 Samuel vint vers Saül, et Saül lui dit: « Sois béni de Yahweh! J’ai exécuté la parole de Yahweh. »
Chuin Samuel in Saul chu amu phat in, Saul in kipah tah’in ana salam, “Pakaiyin phatthei naboh hen, keiman Pakai seibang bangin kaboltai,” atin ahi.
14 Samuel dit: « Qu’est-ce donc que ce bêlement de brebis à mes oreilles, et ce mugissement de bœufs que j’entends? »
Samuel in, “Ahile kanabeng’a kelngoi hamgin le bongchal hamgin kajah hi ipiba hija ong?” ati.
15 Saül répondit: « Ils les ont amenés de chez les Amalécites, car le peuple a épargné le meilleur des brebis et des bœufs pour les sacrifier à Yahweh, ton Dieu; le reste, nous l’avons voué à l’anathème. »
Hichun Saul in adonbut in, “Adih’e, kasepai tehon amale Amalek mite akona ahin kaiju ahi, ajeh chu mipihon kelngoi hole bongchal aphapen penho chu, ‘Pakai na Pathen lhaina dinga ahing hoiju ahi,’ adangho vang kasumang heltaove,” ati.
16 Samuel dit à Saül: « Assez! Je vais te faire connaître ce que Yahweh m’a dit cette nuit. » Et Saül lui dit: « Parle! »
Chuin Samuel’in Saul koma aseiyin, “Thip in! Tujan Pakaiyin kahenga thu asei hi ngaijin!” ati. Hichun Saul in, “Ipi naseipeh em?” tin Saul in adongin ahi.
17 Samuel dit: « Est-ce que, lorsque tu étais petit à tes propres yeux, tu n’es pas devenu le chef des tribus d’Israël, et Yahweh ne t’a-t-il pas oint pour roi sur Israël?
Chuin Samuel in, “Nangma neocha nakigel maithei ahi, nangma Israel nam mite jouse lah’a lamkai nahi hilou ham? Pakaiyin leng dinga thaonanu ahi.
18 Yahweh t’avait envoyé dans le chemin en disant: Va, et dévoue à l’anathème ces pécheurs, les Amalécites, et combats-les jusqu’à ce qu’ils soient exterminés.
Chule Pakai in anatong dinga nasolla, chen michonse Amalek mite gathat gamkeijin atin.
19 Pourquoi n’as-tu pas écouté la voix de Yahweh, et t’es-tu jeté sur le butin, et as-tu fait ce qui est mal aux yeux de Yahweh? »
Ipi bolla Pakai thupeh nanit louham? Ipi jeh pentah jeh a thil nachom’a Pakai mitmua thilse nabol ham?” ati.
20 Saül dit à Samuel: « Mais oui, j’ai écouté la voix de Yahweh, et j’ai marché dans le chemin où Yahweh m’envoyait. J’ai amené Agag, roi d’Amalec, et j’ai voué Amalec à l’anathème.
Saul’in, “Ahinlah Pakai thupeh kabolle, bollin tia eisol na kagabolle. Agag lengpa bou ahing’a kahin kai ahin. Ahin adangse vang kahin that gamnai,” ati nalaiyin ahi.
21 Et le peuple a pris, sur le butin des brebis et des bœufs, les prémices de l’anathème, pour les sacrifier à Yahweh, ton Dieu, à Galgala. »
Chutengle kasepaiten, kelngoi, kelcha, bongchal, athaolai, ahoilai hole thil kichom hohi Gilgal’a na Pathen houna-a dinga ahin kaiyu ahibouve,” ati.
22 Samuel dit: « Yahweh trouve-t-il du plaisir aux holocaustes et aux sacrifices, comme à l’obéissance à la voix de Yahweh? L’obéissance vaut mieux que le sacrifice et la docilité que la graisse des béliers.
Ahin Samuel in, “Pakai chu pumgo thilto kibol le athupeh ngaipeh hi hoijoh’a hi kipah inte natim? Ngaijin! Sei ngai kitihi gan kilhai sanga phajo ahin, kangcha athusei ngaipeh kitihi kelngoichal thao sang’a phajo ahi,” tin adonbut in ahi.
23 Car la rébellion est aussi coupable que la divination, et la résistance que l’idolâtrie et les théraphim. Puisque tu as rejeté la parole de Yahweh, il te rejette aussi pour que tu ne sois plus roi. »
Pakai doumah kibol kiti hi kithoi phunsan tobang ahin, chule louchal kiti hi doi houva themmo chan tobang ahi. Pakai thupeh napai jeh a Aman leng nahina’a kona napai ahitai,” ati.
24 Alors Saül dit à Samuel: « J’ai péché, car j’ai transgressé l’ordre de Yahweh et tes paroles; je craignais le peuple et j’ai écouté sa voix.
Saul in, “Henge, keima kachonsetai, keiman neihilna hojong kangaipon chule Pakai thupeh jong kanit tapoi, kasepaite kagin jeh’a athil thum hou kabolpeh ahitai,” ati.
25 Maintenant, je te prie, pardonne mon péché, reviens avec moi, et j’adorerai Yahweh. »
“Hijeh chun kachonsetna hohi nei ngaidam in lang chule Pathen kahou thei nadin nei kinung lhonpin,” ati.
26 Samuel dit à Saül: « Je ne reviendrai pas avec toi, car tu as rejeté la parole de Yahweh, et Yahweh te rejette afin que tu ne sois plus roi sur Israël. »
Ahinlah Samuel in adonbut in, “Keitoh ikinung lhon theilou ding ahi! Pakai thupeh na paimang jeh’a, aman Israel te lenga kona napaidoh ahitai,” ati.
27 Et, comme Samuel se tournait pour s’en aller, Saül saisit l’extrémité de son manteau, qui se déchira.
Hichun Samuel chemang dinga akiheiya ahile, aman asangkhol chol mong chun aman in aloi eh-lotan ahi.
28 Et Samuel lui dit: « Yahweh a déchiré aujourd’hui de dessus toi la royauté d’Israël, et il l’a donnée à ton voisin qui est meilleur que toi.
Chuin Samuel in ajah ah, “Tunia hi Pakaiyin Israelte lenggam chu nanga kona nalah peh’a, nang sanga phajo khat apeh doh ahitai,” ati.
29 Celui qui est la splendeur d’Israël ne ment pas et ne se repent point, car il n’est pas un homme pour se repentir. »
“Israel Pathen lal loupi tah chun ajou louding, alung jong khel lou ding ahi, ajeh chu ama lungkhel ding mihem tobang ahipoi,” ati
30 Saül dit: « J’ai péché! Maintenant, honore-moi, je te prie, en présence des anciens de mon peuple et en présence d’Israël; reviens avec moi, et j’adorerai Yahweh, ton Dieu. »
Hichun Saul’in ngaidam athum kit in, “Chonse kahi, keiman kakihet e, ahin nei lungset in, kalamkai ho masang le, kami Israel mite masanga kajum lou nadin, nei kilhonpi tei teijin, chutile Pakai na Pathen kahou ding ahi,” ati.
31 Samuel revint et suivit Saül, et Saül adora Yahweh.
Hichun Samuel jong achaina in kinung lhonpi ding anomtai, chule Pathen houna ah ajaotai.
32 Et Samuel dit: « Amenez-moi Agag, roi d’Amalec. » Et Agag s’avança vers lui d’un air joyeux; Agag disait: Certainement l’amertume de la mort est passée!
Chuin Samuel in, “Agag lengpa chu kaheng’a hinpuijun,” atin ahile, Agag lengpa jong kinemtah in akipah lheh in ahi, ajeh chu ama alunggel’a chu, “kagim na ho kichaiya, eikilhadoh di ahitai,” tia agel ahi.
33 Samuel dit: « De même que ton épée a privé des femmes de leurs enfants, ainsi ta mère sera privée d’enfants, entre les femmes! » Et Samuel coupa Agag en morceaux devant Yahweh, à Galgala.
Ahinlah Samuel in, “Nachemjam’a hi minu acha pasal tamtah nana that in, tun nanu jong hitobanga chu chaneilou hitahen,” atin ahi. Chuin Samuel in Agag chu Pakai masang ah Gilgal mun ah asatchen chen tan ahi.
34 Samuel partit pour Rama, et Saül monta dans sa maison, à Gabaa de Saül.
Chuin Samuel Ramah a ainlam ajon in chule Saul jong Gibeah a ain’ah akile tai.
35 Et Samuel ne revit plus Saül jusqu’au jour de sa mort. TROISIÈME PARTIE. SAÜL ET DAVID. Comme Samuel pleurait sur Saül, — car Yahweh s’était repenti d’avoir fait Saül roi sur Israël, —
Chujou kalsen Samuel in Saul kimupin ache kha-ngai tapoi, ahinlah tanglou vin alunghempi jingin ahi. Pakaiyin Saul Israel te lenga anatun chu akisih lheh jenge.

< 1 Samuel 15 >