< 1 Rois 4 >

1 Le roi Salomon était roi sur tout Israël.
Na ko Kingi Horomona te kingi o Iharaira katoa.
2 Voici les chefs qu’il avait à son service: Azarias, fils de Sadoc, était le premier ministre;
A ko ana rangatira enei; ko Ataria tama a Haroko te tohunga;
3 Elihoreph et Ahia, fils de Sisa, étaient secrétaires; Josaphat, fils d’Ahilud, était archiviste;
Ko Erihorepe raua ko Ahia nga kaituhituhi, he tama na Hiha; ko Iehohapata tama a Ahiruru te kaiwhakamahara;
4 Banaïas, fils de Joïadas, commandait l’armée; Sadoc et Abiathar étaient prêtres;
Ko Penaia tama a Iehoiara te rangatira ope; ko Haroko raua ko Apiatara nga tohunga;
5 Azarias, fils de Nathan, était chef des intendants; Zabud, fils de Nathan, prêtre, était conseiller intime du roi;
Ko Ataria tama a Natana te rangatira o nga kaitohutohu; ko Tapuru tama a Natana te tohunga, te takahoa o te kingi;
6 Ahisar était préfet du palais; et Adoniram, fils d’Abda, était préposé aux corvées.
Ko Ahihara te rangatira o te whare; ko Aronirama tama a Apara to nga takoha.
7 Salomon avait douze intendants sur tout Israël; ils pourvoyaient à l’entretien du roi et de sa maison, chacun devant y pourvoir pendant un mois de l’année.
Na kotahi tekau ma rua nga kaitohutohu a Horomona mo Iharaira katoa, hei mea kai ma te kingi ratou ko tona whare: kotahi ano te marama mea kai o tetahi, o tetahi, i te tau.
8 Voici leurs noms: Ben-Hur, dans la montagne d’Ephraïm; —
Na ko o ratou ingoa enei: ko Penehuru te whenua pukepuke o Eparaima:
9 Ben-Décar, à Maccès, à Salebim, à Beth-Sames et à Elon de Béthanan; —
Ko Penerekara i Makaha, i Haarapimi, i Petehemehe, i Erono Petehanana:
10 Ben-Hésed, à Aruboth: il avait Socho et toute la contrée d’Epher; —
Ko Penehehere i Arupoto; i a ia Hokoho me te whenua katoa o Hewhere:
11 Ben-Abinadab, qui avait toutes les hauteurs de Dor; Tapheth, fille de Salomon, était sa femme; —
Ko Pene Apinarapa i te taupae katoa o Roro; i a ia a Tapata tamahine a Horomona hei wahine mana:
12 Bana, fils d’Ahilud, qui avait Thanac et Mageddo, et tout Bethsan, qui est près de Sarthana au-dessous de Jezraël, depuis Bethsan jusqu’à Abel-méhula, jusqu’au delà de Jecmaan. —
Ko Paana tama a Ahiruru i Taanaka, i Mekiro, i Peteheana katoa, tera i Taretana i raro i Ietereere, o Peteheana atu a tae noa ki Aperemehora, ki tua atu o Iokomeama:
13 Ben-Gaber, à Ramoth-de-Galaad: il avait les Bourgs de Jaïr, fils de Manassé, qui sont en Galaad; il avait la contrée d’Argob qui est en Basan, soixante grandes villes à murailles et à barres d’airain; —
Ko Penekepere i Ramoto Kireara: i a ia nga pa o Haira tama a Manahi i Kireara; i a ia nga wahi i Arakopa i Pahana, e ono tekau nga pa nunui, taiepa rawa, tutaki rawa ki te parahi:
14 Ahinadab, fils d’Addo, à Manaïm; —
Ko Mahanaima i a Ahinarapa tama a Iro:
15 Ahimaas, en Nephthali: lui aussi avait pris pour femme une fille de Salomon, nommée Basemath; —
I Napatari a Ahimaata; i tangohia ano hoki e ia a Pahemata tamahine a Horomona hei wahine mana:
16 Baana, fils de Husi, en Aser et à Aloth; —
I Ahera, i Aroto a Paana tama a Huhai:
17 Josaphat, fils de Pharué, en Issachar; —
I Ihakara a Iehohapata tama a Parua:
18 Séméï, fils d’Ela, en Benjamin; —
Ko Himei tama a Eraha i Pineamine:
19 Gabar, fils d’Uri, dans le pays de Galaad, pays de Séhon, roi des Amorrhéens, et de Og, roi de Basan: il y avait un seul intendant pour cette contrée.
Ko Kepere tama a Uri i te whenua o Kireara, i te whenua o Hihona kingi o nga Amori raua ko Oka kingi o Pahana; ko ia anake hoki te kaitohutohu o te whenua.
20 Juda et Israël étaient nombreux comme le sable qui est sur le bord de la mer; ils mangeaient, buvaient et se réjouissaient.
Na tini iho a Hura raua ko Iharaira, me te onepu i te taha o te moana te tini, kai ana ratou, inu ana, hari ana.
21 Salomon dominait sur tous les royaumes, depuis le fleuve jusqu’au pays des Philistins et à la frontière d’Égypte; ils apportaient des présents et ils furent assujettis à Salomon tous les jours de sa vie.
Na ko Horomona te kingi o nga kingitanga katoa, o te awa a tae noa ki te whenua o nga Pirihitini, ki te rohe ra ano o Ihipa: i mau hakari mai ano ratou, a mahi ana i nga mahi a Horomona i nga ra katoa i ora ai ia.
22 Salomon consommait chaque jour en vivres: trente cors de fleur de farine et soixante cors de farine commune,
Na, ko te kai a Horomona o te ra kotahi, e toru tekau mehua paraoa pai, e ono tekau mehua paraoa ke;
23 dix bœufs gras, vingt bœufs de pâturage et cent moutons, sans compter les cerfs, les chevreuils, les daims et les volailles engraissées.
Kotahi tekau nga kau, he mea momona, e rua tekau nga kau o nga haerenga kau, kotahi rau nga hipi, apititia iho ki nga hata, ki nga kakera, ki nga ropaka, ki nga manu whangai.
24 Car il dominait sur tout le pays au delà du fleuve, depuis Taphsa jusqu’à Gaza, sur tous les rois au delà du fleuve; et il avait la paix avec tous ses sujets de tous côtés.
Ko ia hoki te kingi i runga i te takiwa i tenei taha katoa o te awa, o Tipiha, tae noa ki Kaha, i runga ano i nga kingi katoa o tenei taha o te awa: a he rongo mau i ona taha katoa.
25 Juda et Israël habitaient en sécurité, chacun sous sa vigne et sous son figuier, depuis Dan jusqu’à Bersabée, pendant tous les jours de Salomon.
A noho hu noa iho a Hura raua ko Iharaira, tera, tera, i raro i tana waina, i tana piki, no Rana mai ano a Peerehepa atu ana, i nga ra katoa o Horomona.
26 Salomon avait quarante mille stalles pour les chevaux destinés à ses chars, et douze mille chevaux de selle.
Na e wha tekau mano nga turanga a Horomona mo nga hoiho o ona hariata, kotahi tekau ma rua mano nga kaieke hoiho.
27 Les intendants pourvoyaient à l’entretien du roi Salomon et de tous ceux qui étaient admis à la table du roi Salomon, chacun pendant son mois; ils ne laissaient rien manquer.
A na aua kaitohutohu i mea he kai ma Kingi Horomona, ma te hunga katoa e haere ana ki te tepu a Kingi Horomona, tenei tangata i tona marama, tenei tangata i tona marama: kahore he mea i kore i a ratou.
28 Ils faisaient aussi venir de l’orge et de la paille pour les chevaux de trait et de course dans le lieu où ceux-ci se trouvaient, chacun selon ce qui lui avait été prescrit.
I kawea mai ano e ratou he parei, he kakau witi, ma nga hoiho, ma nga muera, ki te wahi i reira nei nga kaitohutohu, ia tangata ki tana mahi.
29 Dieu donna à Salomon de la sagesse, une très grande intelligence et un esprit étendu comme le sable qui est au bord de la mer.
Na homai ana e te Atua he mohio ki a Horomona, me te mahara nui rawa, me te ngakau nui, koia ano kei te onepu i te taha o te moana.
30 La sagesse de Salomon surpassait la sagesse de tous les fils de l’Orient et toute la sagesse de l’Égypte.
Nui atu hoki te mohio o Horomona i te mohio o nga tama katoa o te rawhiti, i te mohio katoa o Ihipa.
31 Il était plus sage qu’aucun homme, plus qu’Ethan l’Ezrahite, plus qu’Héman, Chalcol et Dorda, les fils de Mahol, et sa renommée était répandue parmi toutes les nations d’alentour.
Nui atu hoki tona mohio i to nga tangata katoa; i to Etana Eterahi, i to Hemana, i to Karakoro, i to Rarara, ara i to nga tama a Mahoro; a paku ana tona ingoa ki nga iwi katoa a tawhio noa.
32 Il prononça trois mille maximes, et ses cantiques furent au nombre de mille et cinq.
Na e toru mano nga whakatauki i korerotia e ia; a ko ana waiata kotahi mano ma rima.
33 Il disserta sur les arbres, depuis le cèdre qui est au Liban jusqu’à l’hysope qui sort de la muraille; il disserta aussi sur les quadrupèdes et sur les oiseaux, et sur les reptiles, et sur les poissons.
I korerotia ano e ia nga rakau, te hita i Repanona, a tae iho ana ki te hihopa e tupu nei ki te taiepa: i korerotia ano e ia nga kararehe, nga manu, nga mea ngoki, me nga ika.
34 On venait de tous les peuples pour entendre la sagesse de Salomon, de la part de tous les rois de la terre qui avaient entendu parler de sa sagesse.
A ka haere mai etahi i nga iwi katoa ki te whakarongo ki te mohio o Horomona, i nga kingi katoa o te whenua i rongo nei ki tona mohio.

< 1 Rois 4 >